Rohelised esitasid suurima naiste arvuga nimekirja

Eile, 17.01.2019 esitas Erakond Eestimaa Rohelised Vabariigi Valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused. Nimekirjast leiab 58 naist ja 67 meest, mis teeb naiste osakaaluks nimekirjas 46%.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Eesti poliitikas tasakaalu loomisel on meil kõigil ühiselt oluline roll – nii neil, kes kandideerivad, neil, kes nimekirjasid koostavad, aga kõige enam neil, kes 3. märtsil (ja ka juba varem) oma esindaja valivad. Kelle meelest võiks Eesti poliitikas rohkem naisi olla, valib Rohelisi.”

Kandidaatide pika nimekirja ja ka ringkondliku jaotuse leiab aadressilt: https://rohelised.ee/kandidaadid/

Read more

Roheliste resolutsioon toetab Rail Balticu praegu planeeritava trassi muutmist

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis juba 16. detsembril 2017 vastu resolutsiooni, kus pööratakse tähelepanu praeguse projekti sisulistele ja koralduslikele probleemidele.
Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud.
Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama.
Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Aarhusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada.
Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus.
EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.
Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, kes on kindlalt seisnud Rail Balticu projekti üle vaatamise vajaduse eest algusest peale ning juba enne 2015 valimisi deklareeris esimehe tasemel toetust Tartu trassi kaalumisele, mis COWI 2007 aasta analüüsi põhjal ONGI sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam. […]

Leia täiendavad viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna Rohelised linnavalitsusele: Ettepanek aaastavahetuse ilutulestiku asjus

Lemmikloomaomanikud, keskkonnast hoolijad, väikelaste vanemad jpt on pikka aega silmitsi seisnud massilise pürotehnika (kuri)tarvitamisega aastavahetuse paiku, mis hirmutab nii lemmikloomi kui ka metsloomi ja -linde. Paugutamine ei piirdu ainult vana-aasta õhtuga – kuna ilutulestiku müük algab väga varakult, saab igaüks osta pürotehnikat, mille tulemusel tekib palju planeerimata müra ajavahemikus novembrist jaanuarini. Loomadele, aga ka väikelastele ja nende vanematele tähendab see kolme kuud lakkamatut stressi.

Ilutulestiku puhul häirivad põhiliselt paugud, mitte niivõrd valgusefektid. On teada, et paljud koerad võtavad paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib paugutamine tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul jäävad auto alla, külmuvad surnuks või hukkuvad kokkupõrkes metsloomade või pahatahtlike inimestega.

Linnaruumis elab lisaks lemmikloomadele ka metsloomi ja –linde. Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti radaritega lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid peale keskööd, st uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste vastulause Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti ühendamise eelnõu kohta

Täna, 18.12.2018 on teisel lugemisel seaduseelnõu 710, mille eesmärk on viia Keskkonnainspektsioon Keskkonnaameti alla. Erakond Eestimaa Rohelised ei ole nõus Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikokku kiirustades saadetud ja äärmiselt puudulikult läbitöötatud seaduseelnõuga ühendada Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) ja Keskonnaamet (edaspidi KeA).
Erakonna volikogu aseesimees ja kogukonnajuht Kai Künnis-Beres: “KKI ülesandeks on seni olnud looduskeskkonna ja – varade kasutamise üle järelvalve tagamine, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väärtegusid. 2011. aastast alates aga ka kuritegusid. Oleme veendunud, et uus liitasutus pigem halvendab kui parandab nimetatud oluliste ülesannete täitmist.”

Rohelised on veendunud, et ükskõik mis vormis antud kontrollorgani sõltumatuse vähendamine on väär. KKI on töötanud aastaid ressursinappuses, mida on olnud näha väljastpoolt kui pidada silmas suutmatust ebaseaduslikke raieid peatada ja mille üle on kurtnud ka inspektsiooni töötajad ise. Selle tulemusena on kannatanud ennekõike elusloodus ja meie elukeskkond. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Sada linnale kuuluvat maja saavad katusele päikesepaneelid

Linnahooneid kahe aasta jooksul keskkonnasõbralikku elektrit tootma pannes hoiab linn 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Kevadel paigaldasid töömehed Tallinna energiaagentuuri Paldiski mnt hoone katusele päikesepaneelid ja panid tööle päikeseenergial töötava elektrijaama. See oli suurema ettevõtmise esimene samm, sest linn on otsustanud panna kahe järgneva aasta jooksul päikeseelektrijaamad veel ligikaudu saja linnale kuuluva maja katusele.

Energiaagentuuri juhataja Pille Arjakase andmeil hoiab linn sel moel 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot. Päikesepaneelid ja kogu muu tehnika koos paigaldamisega läheb linnale maksma 3 miljonit eurot. Selle raha peaksid päikeseelektrijaamad tasa teenima kümne aastaga.

Siiski pole selle projektiga paigaldatavad päikesepaneelid esimesed, mis hakkavad linnale kuuluvat hoonet elektrienergiaga varustama. Esimene selline hoone on eelmisel aastal valminud Õpetajate kodu Uuslinna tänavas.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti Teaduskoja avalik pöördumine ja toetusallkirjade petitsioon

Erakond Eestimaa Rohelised toetavad vastloodud Eesti Teaduskoja avalikku pöördumist teaduse rahastuse lubatud tasemele tõstmiseks ja veelgi enam – Rohelised seisavad selle eest, et järgnevate aastate jooksul kasvaks teaduse rahastus 3% SKT-st ning oleks ka oma ülesehituselt jätkusuutlik.

Kui oled nii meie kui Eesti Teaduskojaga ühel meelel, siis allkirjasta petitsioon siin: http://petitsioon.ee/eesti-teadus-arenduse-investeering
Ära häbene algatust ka edasi jagada, sest mida rohkem on toetajaid, seda tõsisemalt võtavad sõnumit ka otsustajad.

Avalik pöördumine

Meie, allakirjutanud, oleme sügavas mures Eesti teaduse pikaajalise alarahastatuse pärast. Kutsume kõiki teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord. […]

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mõlemasoolised kalad ja antibiootikumiresistentsus. Ravimite vale käitlemine teeb looduses palju pahandust

Inimeste üha suurem ravimitarvitamine muudab veeloomade sugu ja võib viia liikide väljasuremiseni.

Kui inimene kasutab ravimit, jääb osa sellest tema organismi, aga suur osa tuleb uriini ja väljaheitega välja, jõuab kanalisatsiooni ja sealt reoveepuhastusjaama. Puhastusjaam võtab reoveest välja eelkõige eri toitained, näiteks lämmastiku ja fosfori. Ravimijääke tavapärased reoveepuhastid eraldada ei suuda. Nii jõuavad ravimid veekogudesse, kuhu puhastatud reovett juhitakse.

Ravimites sisalduvad molekulid suudavad inimese organismis ühineda teiste molekulidega ja mõjutada sellega kindlat haigustunnust: näiteks ravida põletikku või vaigistada valu. Need molekulid on väga aktiivsed ega lagune looduses oma keerulise ehituse tõttu. Mida rohkem inimesed ravimeid tarbivad, seda rohkem jääke keskkonda koguneb. Ent loomadele mõjuvad ravimi toimeained teisiti kui inimestele. „Kalal ei ravi antidepressant depressiooni – ta ei teagi, mis see on,” sõnab TalTechi meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek ja sünnipäev 1.12. Õpetajate Majas

Lugupeetud Erakond Eestimaa Rohelised Liige.

Oled palavalt oodatud osalema meie erakorralisel üldkoosolekul, kus kinnitame uue põhikirja, üldprogrammi ja juhatuse ning räägime eelolevatest valimistest ning erakonna ja Eesti tulevikust laiemalt. Suur tänu kõigile, kes on oma tulemisest teada andnud või oma volituse saatnud! Kes seda pole veel teinud, palun võtke minuga ühendust (56 479 412). Liikmemaks palun tasuda Erakond Eestimaa Rohelised Swedbanki kontole: EE072200221029698609.

Päevakord:
10:00 – 11:00 Registreerimine, kvoorumi kontroll
11:00 – 11:30 Avasõnad ja päevakorra kinnitamine
11:30 – 12:00 Põhikirja muudatuste kinnitamine
12:00 – 12:30 Uue üldprogrammi kinnitamine
12:30 – 13:00 Riigikogu 2019 valimisplatvormi põhisõnumite esitlemine
13:00 – 13:30 Juhatuse aruanne ja uue juhatuse valimine
13:30 – 14:30 Lõuna
14:30 – 16:00 Hääletamistulemuste teatavaks tegemine, lõppsõnad ja avatud mikrofon.
(paus)
18:00 – 22:00 Erakonna sünnipäeva tähistamine, viimase kahe aasta jooksul erakonnaga liitunute tutvustus, kõned, üllatusesineja, viktoriin, püstijala buffee jpm.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Euroopa Roheliste valimislubadused

Möödunud nädalavahetusel, 23 – 25 novembril, kohtusid kõikide Euroopa riikide rohelised volikogul Berliinis. Eestit ehk meie erakonda esindasid seal Marko Kaasik ja Johanna Maria Tõugu.

2019 aasta mais toimuvate europarlamendi valimiste eel toimusid võistukõnelemised, kus valiti nn tippkandidaadid „Spitzenkandidaten“. Kokkutulnute suurima sümpaatia võitnud Bas Eikhout Belgiast ja Ska Keller Saksamaalt hakkavad kampaania raames ka liikmesriikides esinemas käima.

Vaidluste käigus selgusid põhilised üle- euroopalised ühised valimislubadused, mida ka Eestis peagi kindlasti põhjalikumalt lahti räägitakse. Marko Kaasik on teadaolevalt üks Europarlamenti pürgijatest ja seetõttu osales ka aasta jooksul paljudel töökoosolekutel, kus lõppdokumenti ette valmistati.

Lubadusi on palju ja roheliste seisukohad, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtu ja keskkonnahoidlikuma põllumajanduse toetamine, aastatega kindlasti ka üldsusele teada, kuid üht teist jäi värskelt avaldatud ühistes seisukohtades siiski rohkem silma. [..]

Loe lubaduste kohta pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mitte minu tagahoovis

Enamus uuendusi mõjutab keskkonda ning eelkõige lähimat keskkonda. Samas ei arvestata seda vastavate otsustuste langetamisel. Otsuseid püütakse kampaaniatega läbi suruda ja kampaaniatega vastu hakata selmet kompenseerida mõju keskkonnale. Vaidlused toimuvad olukorras, kus kumbki pool ei oma ülevaadet uuenduse mõjust (nii positiivsest kui ka negatiivsest). Selle tõttu venib protsess väga pikaks, suur osa inimesi jääb rahulolematuks ning paljud head algatused jäävadki realiseerimata. Kõige hullem on ebajärjekindlus, kui algul lubatakse ja seejärel keelatakse või vastupidi. Sel juhul tehakse asjatuid kulutusi, mis ei anna mingit tulu või surutakse maha soov üldse midagi asjalikku teha selmet teiste arvel vegeteerida.

Kui on kavas midagi ette võtta, tuleks läbi rääkida nendega, keda see mõjutab ning jõuda kokkuleppele, kuidas seda mõju kompenseerida. Parem oleks, kui kõrvalised inimesed selles protsessis ei osaleks, sest mida rohkem on inimesi, seda kergem on üksteisest mööda rääkida ja raskem jagatud arusaamale jõuda. Avatud arutelu puhul on suurem tõenäosus, et osalejate seas on meditsiinilise probleemiga inimesi, kellega polegi võimalik kokku leppida või pahatahtlikke inimesi, kes kasutavad teemat oma huvides sh kandideerimiseks valimistel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: asju ja päid on segaseks aetud suuresti asjata

Kui inimesed saavad mõtestatud töö, puhta vee, päikese-ja tuuleelektri ning natukenegi haridust, siis pole neil vajadust kuhugi põgeneda või rännata, kirjutab Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Segane aeg pidi esile tõstma segaseid inimesi, aga seekord on asju ja päid segaseks aetud suuresti asjata. Lugesin selle ränderaamistiku dokumendi diagonaalis läbi. Ja ei leidnud sealt suurt hulka asju, millest hirmust õlgu väristades räägitakse. Jah, ma pole just ÜRO tegemiste suur austaja ega ka jurist või rahvusvahelise õiguse asjatundja. Olen tihti mõelnud, et John Boltonil võis olla õigus, kui ta ütles, et keegi ei pane tükk aega tähelegi, kui ÜRO peakorteri mõned korrused ühel hommikul õhku haihtunud oleks. Kuid ränderaamistikust leidsin ma ka mitu mõtet, mida heaks kiita. On teised küll sõnastatud väga bürokraatlikult kuivalt, kuid iva neis on. Seda enam, et ma ise kirjutasin samadest asjadest juba aastal 2015 – et probleemidega peab tegelema seal, kus nad tekkinud on ning et Eesti ei saa võtta vastu suurt hulka põgenikke.

Hüsteeria, mis Eestis praegu lahti läinud, pole aga hea nõuandja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Rail Baltic kulgegu Tartu kaudu

Erakond Eestimaa Rohelised soovib suunata rohkem vahendeid kortermajade renoveerimisse ja kergliiklusteede rajamisse. Rail Baltica osas välistab partei Pärnu kaudu rajamise, kuid investeeringud raudteeliiklusse peaks kindlasti oluliselt kasvama. Roheliste nimel vastas Ehitusuudiste küsimustele erakonna peasekretär Joonas Laks.

Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?

Roheliste sõnum on, et kortermajade renoveerimine peab jätkuma ning selleks eraldatavate vahendite maht suurenema. Riigi kohustus on leida kas otse riigieelarvest või Euroopa fondidest Kredexile vahendeid. Vanade hoonete energiatarve on koht, kus kliimasoojenemise vastu võitlemine on väga suure potentsiaaliga. Ka maailma finantsasutused on hakanud sellest aru saama. Linnahall ja Rahvusraamatukogu, aga ka Patarei kompleks on ühed silmatorkavamad näited.

Tee-ehitus seisma ei jää, sest roheliste soov ehitada kergliiklusteid ja tänapäevaseid linnatänavaid on suurem, kui praegusedki vahendid võimaldavad. Toetame ka nutikate ja läbimõeldud uute lahenduste turule jõudmist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline Reede alustab

Black Friday ehk “must reede” on jõulueelne allahindluskampaania, mis sai alguse USA-s 1952. aastal. See on tänupühale järgnev päev, mil algab jõuluostude tegemise hooaeg, nii et kaupmehed lasevad hooajakaupade hinnad üheks päevaks või terveks nädalavahetuseks ebatavaliselt madalale. Tänavu langeb suur ostupüha 23. novembrile.

Rohelised kutsuvad üles selle päeva mõtet täielikult ignoreerima. Ja mitte ainult ignoreerima, vaid isegi selle mõtet pea peale pöörama ehk nimme vastupidiselt käituma. Külastage sugulasi, loodust, loomaaeda, muuseume või raamatukogusid, aga ärge minge mitte ühtegi poodi – kaasa arvatud veebipoodi ning isegi kui lähete, siis ÄRGE OSTKE MIDAGI!

Teeme koos Musta Reede Roheliseks!

Musta Reede Roheliseks võõpamine tähistab iganädalase Rohelise Reede kampaania algust, milles kaasa löömiseks tasub külastada meie Facebooki lehte, panna sellele “Like” ja “Follow” ning igal reedel teha Eesti jälle natukene rohelisemaks.

Read more

Rohelised loovad riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse

Eile avaldatud video ja artikkel karust, kes oli auto alla jäänud ning vigastada saanud, andis taaskord tunnistust hoolimatust suhtumisest metsloomadesse. Ehitame üha laiemaid teid ja tungime intensiivse metsaraiega loomade koju. Paratamatult viib see olukorrani, kus metsloomade ja inimeste teed ristuvad ja kaotaja pooleks jääb tavaliselt kaitsetum osapool, kirjutab Eestimaa Roheliste volikogu liige Fideelia-Signe Roots.

«Millal me jõuame ühiskonnana ükskord sinnamaale, et me ei kaalu inimeste endi poolt vigastatud looma esimese ja ainukese «aitamise» vahendina jahimehe kuuli?” küsis Eestimaa Roheliste volikogu liige Rasmus Lahtvee. 2017. aasta lõpus otsustasid Eestimaa Rohelised liikmed, et Riigikokku saades loome Eestisse riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse.

Näeme iga päev, kuidas vabatahtlikud loomakaitsjad pingutavad, et päästa vigastatud loomi maanteedelt või mujalt, sest riik ei tee oma tööd. Vabatahtlikud tegutsevad oma vabast ajast, palgatöö ja pere kõrvalt, annetuste ja omavahendite toel. See pole lihtne ja paljud loomakaitsjad seisavad ühel hetkel silmitsi läbipõlemisega. Nad on kangelased, kes päästavad kõige nõrgemaid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjas.

Read more

Aleksander Laane: roheline tee koju

Põgenike jaoks on ka paremaid lahendusi, kui siiani pakutud. Roheliste ettepanekud lähtuvad probleemide lahendamisest seal, kus need tegelikult asuvad.

Ei Euroopa ega Aafrika riigid saa loota jätkusuutlikule arengule läbi massilise põgenemise. Samuti on selge, et just kliimamuutustest saavad alguse lähituleviku põgenikelained, mis on praegustest veel palju suuremad ja meeleheitlikumad. Me saame neid vältida. Meil on võimalus näidata, et väljapääsmatuna näivat olukorda saab muuta.

Tuhandete põgenike vastuvõtmine igal aastal olukorras, kus Eestis on 190 000 välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta inimest, pole meile põhiseaduse täitmise mõttes võimalik. Loomulikult tuleks aidata neid Ukraina inimesi, kes on põgenenud sõjatsoonist ja kel on siin lähedased sugulased. Samas peame olema kategooriliselt eitaval seisukohal tagurlike usuliste vaadetega inimeste riikilubamise suhtes, et mitte avastada ennast olukorras, kus me ei saa enam vabalt oma traditsioonidest, elukorraldusest ja harjumustest lähtuda ja peame kestvat konflikti taluma.

Kaotada tuleb põlvkonnalt põlvkonnale pärandatav põgeniku staatus, vähem kuulata igasuguseid silmakirjateenreid ja ümber korraldada palju sõnu ja vähe villa produtseeriv süsteem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more