Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Tselluloositehase vastu moodustatakse laupäeval Tartus Emajõe äärde inimkett

19. mail algusega kell 12.00 toimub Tartu südalinnas Emajõe kett – meeleavaldus Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu. Aktsiooni eesmärk on toetada Tartu linna ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda riigilt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Aktsioon on apoliitiline, seda korraldavad kodanikualgatuse korras vabatahtlikud, kes on koondunud Facebooki gruppidesse “Tartu tselluloositehas” ja “Ei! Emajõe tselluloositehasele”. Liikumise tunnuslauseks on “Emajõe elu hoieldes”.

Meeleavalduse päeval kohale tulevad inimesed moodustavad üle Tartu kesklinna sildade Emajõge hoidva ja kaitsva inimketi. Arvuka osaluse korral ulatub kett Võidu sillast Vabaduse sillani, Kaarsild kaasa arvatud. Samaaegselt inimketiga toimub Emajõel keti toetusaktsioon “Emajõel Emajõe kaitseks”, kuhu tullakse osalema erinevate veesõidukitega. Neil, kel ei ole võimalik kohale tulla, kuid kes soovivad toetust avaldada, on võimalik moodustada toetuskett mõne teise veekogu ääres ja saata sellest korraldajatele foto veebilehe www.emajogi.ee vormi kaudu.

Toetuskontserdil astuvad üles Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa ja teised

Pärast ketti toimub meeleolukas tasuta vabaõhukontsert. Sellega avaldavad meeleavaldusele toetust Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Juss Haasma ja Trikster, InBoil, Toomas Lunge, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Marten Kuningas ja teised muusikud. Kontserdilavaks on Atlantise ette ankurdatud ja veelavaks ehitatud Seto Line’i laev Alfa. […]

Loe edasi klikates uudise pealkirjal või pildil.

Read more

[ENG] Report on revolving doors in the fossil fuel industry

Conflicts of interest in climate policy
If we are to be serious about meeting the goals of the Paris climate agreement, we must tackle conflicts of interest in climate policy-making now

A report published today by the Greens/EFA Group on revolving doors between the public sector and the fossil fuel industry in Europe concludes that there is a widespread problem when it comes to the potential for conflicts of interest to dominate climate policy-making.

Taking thirteen European countries as case studies, the report finds that the lines between the regulated and regulators are continuously and consistently blurred and that there are inadequate legislative provisions in place to prevent conflicts of interest from contaminating the policy-making process.

The report focuses specifically on climate policy-making, as an ambitious response to one of the greatest and most urgent challenges of our time is desperately needed, yet reports from insiders state that the EU and its Member States have actively tried to block any discussions around conflicts of interest from appearing on the UN climate negotiations’ agenda.

The report, launched this week during the Climate Change Conference in Bonn because discussions are finally scheduled to take place on conflicts of interest, questions whether the EU’s position is a result of the cosy relationships built up over the years between the fossil fuel industries and governments across Europe.

Vested Interests

For too long, the same fossil fuel companies that have downplayed, rejected, or only paid lip service to the effects of climate change have been given a disproportionate role during the UNFCCC negotiations. This has led hundreds of civil society organisations and almost 70 countries to call for a conflicts of interest policy to ensure that private companies with a vested interest in weak climate policy […]

Read on by clicking on the headline of the article

Read more

Saksa rohelised: ekskantsler Schröder istus Putini ametisse vannutamisel esireas nagu klaköör

Saksa rohelised kritiseerisid teravalt endist liidukantslerit Gerhard Schröderit innuka osalemise eest Venemaa presidendi Vladimir Putini järjekordsel ametisse astumise tseremoonial.

Saksa roheliste juhi Annalena Baerbocki sõnul võib igaüks eraviisiliselt pidutsema sõita, kuid endise liidukantsleri puhul on sellel teine tähendus. Ta leiab, et Schröder peaks võtma selgelt sõna õigusriigi ja demokraatia kaitseks Venemaal, „selle asemel, et istuda esireas nagu klaköör”, vahendab Der Spiegel.

Schröder istus eile Putini ametivande andmise tseremoonial silmapaistvalt esireas peaminister Dmitri Medvedevi ja patriarh Kirilli kõrval. Pärast uue ametiaja esimest kõnet kätles Putin kõigepealt Kirilli, siis Schröderi ja siis Medvedeviga.

Saksa rohelised pöördusid ka liiduvalitsuse poole küsimusega, millised on õigupoolest Euroopa arusaamad demokraatiast ja õigusriigist. Nende arvates ei saa samaaegselt Moskvale Putini poliitika eest Krimmis ja Süürias sanktsioone kehtestada ning toetada poliitiliselt „prestiižitorujuhet” Nord Stream 2 Venemaalt Saksamaale.

Der Spiegel küsis Schröderi kohta kommentaari tema erakonna sotsiaaldemokraatide (SPD) aseesimehelt Ralf Stegnerilt, kes ei tahtnud Schröderi „isiklikke eelistusi” kommenteerida. „Ma kardan aga, et seda üritust, see tähendab osavõttu Putini ametisse astumisest, kasutavad taas ära need, kes tahavad takistada konstruktiivseid suhteid Venemaaga,” ütles Stegner, kelle sõnul ei ole see tark, sest kogu kriitilise distantsi juures Vene valitsuse poliitika suhtes saab enamikku probleeme lahendada ainult koos Venemaaga.

Leia originaallingid klikates artikli pealkirjale.

Read more

ELi kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele” algab täna!

Euroopa Liidu kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele”, mis edendab kohaliku tasandi poliitika rolli ELi kodanike elus, algab 7. mail.

Euroopa, riiklikud ja kohalikud poliitilised liidrid, samuti tuntud kultuuriinimesed osalevad mais toimuvate sündmuste seerias, et leida uusi lahendusi linnalise elukeskkonna ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele.

Enne kampaania käivitamist teatas Euroopa rohelise partei kaasjuht Reinhard Bütikofer:

“See algatus on äärmiselt julgustav, sest toob esile kohalike esindajate keskse rolli meie poliitilise kultuuri kujundamisel Euroopas.

“Need on linnad, kus seisame silmitsi meie suurimate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega. Kohaliku tasandi poliitika peab olema kiire, et reageerida efektiivselt linnade sees toimuvale mitmekesisele ja väga muutlikule olukorrale. Loominguline ja uuenduslik mõtlemine on vajalik, et tagada oma kodanike vajadused jätkusuutlikul viisil ja säilitada kaasav ja sidus ühiskond.

“ELi ja kohalike poliitikate vahelise lõhe ületamine on otsustava tähtsusega tõhusama Euroopa Liidu jaoks, mis vastutab otse oma kodanike ees. Euroopa Liit peab kasutama selliseid sündmusi, mis rõhutavad selle usaldusväärsust. Lõppkokkuvõttes peab ELi poliitika kinni pidama standardite ja heaolu suurendamisest meie linnades.

“Rohelised on juba ammu toetanud vajadust keskenduda kohaliku tasandi meetmetele, eelkõige kohalike nõunike võrgustiku kaudu, mis on olnud teabe, parimate tavade ja suutlikkuse suurendamise platvormiks.

#cities4europe alguse üritust saab vaadata ka laivis siit: https://livestream.com/accounts/25825326/cities4europe

Kindlasti saatke Twitteris ja Facebookis küsimusi esinejatele pannes juurde #Cities4Europe

Koos BOZAR-i ja Brusseli linnaga, EUROCITIES lansseerib kampaania koos avaliku debatiga, mis hõlmab paneeldiskussiooni nii riigi ja Euroopa juhte kui ka urbanistlike muutuste ellu kutsujate , kunstnike ja aktivistidega.

Loe edasi ja leia lingid klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Anne Luik: Kestlikkuseks vajab intensiivistunud põllumajandus muutusi [pikk lugu]

Viimastel aastatel on meie põldudel kõrgema saagikuse ihaluses tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutus. Ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi pole see samavõrra kaasa toonud saagi tõusu. Domineerimas on esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu nn kassakultuuridega üha intensiivistuv  tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.   Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutus peaaegu kahekordistunud, ulatudes 461 tonnilt 834 tonnini.  Sellest valdava osa moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid(72%), milles  võimutsevad  glüfosaadil põhinevad vahendid.  Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal  on tõusnud   üle kahe korra, millest eriti  on kasvanud  tebukonasoolil (1,5 korda) ja boskaliidil (2,8 korda) põhinevate preparaatide kasutus. Putuka tõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra (3,4) kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi – tiaklopriidi  tarbimine.

 Iga pestitsiidi rühm on küll suunatud  kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku töötlustel jääb jääke  nii mulda, vette kui  toodetesse, mõjutades sealjuures  paljusid  mitte sihtorganisme ja keskkonna kvaliteeti ning talitlusi.

 Mullaseire näitab tavatootmise põllumuldade proovides  keskmiselt üle nelja erineva pestitsiidi jäägi korraga  ning enimkasutatavaid toimeaineid (glüfosaat, tebukonasool jt) ikka suuremas koguses kui teisi.  Enamkasutust leidnud pestitsiidide toimeained esinevad mullas koos juba rea varasemalt keelustatud toimeainetega (DDT, trifluraliin, klotianidiin  jt).  Mullas on ka seemnete  puhtimiseks kasutatud vahendite jäägid eemaldamaks juba eos võimalikke kahjustajaid. 

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil

Read more

Kaspar Kurve: Riina Sikkut eksib – sünnitusosakondade sulgemine ning väikeasulate surm ei ole sugugi paratamatus

Kas Eesti väikelinnad, -asulad ning külad ongi surmale määratud? Kas sünnitusmajade ning teiste hädavajalike teenuste sulgemine ongi tänases Eestis paratamatu? Senise poliitika jätkudes paraku jah. Kas see on vältimatu? Kindlasti ei, aga selleks on vaja mõelda suurelt ning kastist välja, mitte tegeleda peenhäälestusega, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Eilses [4. mai, toim.] «Aktuaalses kaameras» väitis vastne tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et seoses inimeste üha kasvava kolimisega suurematesse linnadesse jätkub väiksemates asulates sünnitusosakondade kinnipanemine ka tulevikus. See olevat paratamatu ja olevat fakt. Punkt. Nii lihtsalt on.
Aga ei, siinkohal minister paraku eksib, paratamatu on see vaid praeguse lühinägeliku poliitika jätkumisel. Ning praeguse poliitika jätkumine pole sugugi paratamatu, pigem vastupidi, maailma praegune areng soosib vähemalt Eesti puhul seda, et meie väikelinnad ning -asulad alles jääksid ning inimesed ka väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid end teostada ning täisväärtuslikku elu elada.

Jah, praegu on fakt on see, et maapiirkonnad tühjenevad inimestest kiiresti. Sellele arengule aitab kaasa ka Riina Sikkuti eelkäija ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis sunnib väikepoode üksteise võidu uksi sulgema ja vähendab kohalike majanduslikke väljavaateid veelgi. Aga see on kogu loos üks väiksemaid põhjusi ja siinkohal ainult Jevgeni Ossinovskit süüdistada on ilmselgelt liig. Küsimus on selles, kas see on see suund, mida tahame me Eestis näha? Kas me tahame, et meie väikelinnade, -asulate ning külade elanikud on võimaluste puudumise tõttu sunnitud suurlinnadesse kolima?

Loe edasi klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Tartu loodusmaja, Eesti Roheline Liikumine ja Seiklushunt kutsuvad ploggima

Tartu loodusmaja, Eesti Roheline Liikumine ja Seiklushunt kutsuvad kõiki osalema üks kuu kestvas väljakutses, mille sisuks on ploggida ehk liikuda õues ning korjata samal ajal ka prügi.

Plogging sai väidetavalt alguse 2016. aasta paiku Rootsist ning tulenebki rootsikeelsetest sõnadest plocka upp (võta üles) ning jogga (sörkima). Tegu on harrastusega, kus inimene läheb õue jooksutiiru tegema ning teekonna jooksul korjab üles ka prügi, mida marsruudil näeb. Korjatu kogub endaga kaasa võetud kotti või hoiab näpus, kuniks leiud mõnda jooksutee äärde jäävasse prügikasti poetada saab.

“Kui Eesti-Läti projekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” raames oma huviringi õpilastega Õpilaste Teadusfestivali jaoks loodud plasti jäävuse seaduse töötuba testisin, siis nägin kui innustunult suhtuvad noored looduskeskkonna hoidmise aktsioonidesse,”selgitab ploggingu väljakutse idee tekkimist Gedy Siimenson. “Kuna olin ise eelnevalt lugenud ploggingu kohta, siis uurisin noortelt, kas näiteks nende klassikaaslased sellise aktsiooniga liituks. Idee võeti väga positiivselt vastu ning ei jäänud muud üle kui initsiatiivi ideed levitama hakata. Arusaadavalt ei kaota tegevus maailmast vaesust, et ennekõike vältida prügi sattumist loodusesse, aga hea on ju noortele kuidagi eeskujuks olla ning nende huvisid toetada,” räägib Siimenson.

Seiklushundi rohejuht Eliisa Saksing toob välja tegevuse sportliku poole:”Liikumine väikese lisaraskusega annab toonust juurde ning kummardamine, kükitamine, sirutamine, mida tegevus tegijalt eeldab, annab treeningule juurde vaid lisaväärtust.“

Loe edasi ja leia ürituse lingid klikates artikli pealkirjale.

Read more

Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12.2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.
Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Read more

Peep Mardiste: park või parkimismaja? Kirves Tartu parkide kohal

Tartu linnavolikogu teeb tõenäoliselt täna pealtnäha vähetähtsa otsuse, mille järel saab paraku selgeks, et pool kaubahalliesisest Poe tänava pargist läheb tõesti maharaiumisele. Mul on maastikuökoloogina kahju, et parke nähakse sageli kui kasutusest väljas tühje krunte linnas, mis tuleks hoonetega «väärindada».

Katsed Tartu parke majadega asendada on kahjuks olnud järjepidevad.

Reformierakond andis kohalike valimiste eelses lubamiste tuhinas teada, et sooviks näha poole Poe tänava pargi ulatuses puude asemel maja. Kuigi otsesõnu pole seda väljendatud, on park vaja maha võtta sisuliselt selleks, et teha vanalinnas ruumi ühele parkimismajale. Keegi ei julge õnneks otse kesklinna parki parkimismaja ehitamist taotleda, seda oleks raske avalikkusele põhjendada. Sestap hoiti operatsiooni esimese sammuna ära linnaraamatukogu laienemine oma kõrvalkrundile praeguse Vabaduse puiestee parklas, mis olnuks kõige loogilisem. Nii jäi linnaraamatukogu taga krunt vabaks ja sinna surutakse nüüd parkimismaja.

Kuna raamatukogul on endiselt ruumipuudus, siis ohverdataksegi selleks nüüd pool kaubahalliesisest pargist. Sisuliselt tehakse aga saagidega ruumi ikkagi parkimismajale. Hääletasin möödunud nädalal linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis ainsana parkimismajale rohelist tuld näitava hoonestusõiguse seadmise vastu Vabaduse puiestee 6 kinnistul, paraku kinnistab volikogu otsus kohe parkimismaja ehituse.

Kesklinnas on parkimismaja kahtlemata vaja, kuid loogiline oleks selleks mitte raisata väärtuslikku vanalinna, vaid rajada parkla nagu väga paljudes Euroopa linnades kogu mahus maa alla. Minupärast võib selline parkla kasvõi Raekoja platsi all olla, lihtne kaevata ja ehitada.

Surve kesklinna parkide ala vähendada on viimastel aastakümnetel olnud kahjuks pidev ja süstemaatiline. Parkidel ja Emajõe-äärsetel alleedel on oluline roll puhkeala, loodusliku rohekoridori ja linnaõhu puhastajana, kuid need argumendid ei suuda kahjuks alati võistelda kinnisvaraarendajate plaanide ja rahaga. Iga uue Tartu üldplaneeringuga on tehtud katse mõni roheala kesklinnas kaotada.

1999. aastal kehtestatud Tartu üldplaneeringu seletuskirjas võeti üheks eesmärgiks mitte likvideerida olemasolevaid Tartu haljastuid. Siiski kärpis see üldplaneering rohealasid Emajõe mõlemalt kaldalt, looduskaitsjad esitasid küll vastulause. Nüüd on nende rohealade asemel vasakkaldal Ranna tee kortermajade kompleks ja Supilinna poolel pisut ülesvoolu uued majad Oa tänava ja Emajõe vahel.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Kaspar Kurve Raimond Kaljulaidile: tule ja liitu ise Eestimaa Rohelistega!

Roheliste erakonna uks on kõigile roheliselt mõtlevatele inimestele avatud, kaasa arvatud keskerakondlasest Raimond Kaljulaidile, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Hea Raimond,

Aitäh kirjutamast ja meie käekäigu pärast muret tundmast. Ütlen otse ja keerutamata – üsna üllatav oli ühe Keskerakonna poliitiku sellist kirja täna hommikul lugeda ja veelgi üllatavam on asjaolu, et Eestimaa Roheliste juhatusele mõeldud kiri millegi pärast mõni tund hiljem ka Postimehes figureerib. Suhtekorralduse trikk? Ei tea, ei oska öelda ja lõppude lõpuks ei peagi ma kõigest aru saama. Teie kirjast sain ma aru küll ja see vast ongi siinkohal kõige olulisem.

Meil oleks väga hea meel, kui leiaksite aja tulla laupäeval meie üldkogule. Kõnemehena olete kahtlemata osav, aga kõnepuldi reserveerime üldkogul siiski ainult rohelistele, seda mitte kiusust, vaid äärmiselt lihtsal põhjusel – tegemist on siiski Eestimaa Roheliste üldkoguga. Samas oleks nii minul kui ka teistel juhatuse liikmetel hea meel pärast üldkogu maha istuda ja mõtteid vahetada. Tühjast-tähjast rääkida pole meil kellelgi eeldatavasti aega ega tahtmist, aga teie kirja järgi tundub, et ühisosa rohelistega on teil üsna suur, mis meile loomulikult rõõmu valmistab:

«Ma teen seda ainult seetõttu, et nii nagu kümned ja kümned tuhanded eestimaalased, valutan minagi südant Eesti looduse tuleviku pärast. Näen koos teiega, et usk piiritusse majanduskasvu iga hinnaga, ohustab kõigi sellel planeedil elavate liikide tulevikku. Ja pean oluliseks, et roheliste maailmavaade oleks esindatud seal, kus Eesti tulevikku määravaid otsuseid langetatakse.»

Seetõttu ei näe ma ka probleemi teile siinkohal ise üks ettepanek teha […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Rohelised: puhta elukeskkonna poolt ja tselluloositehase vastu!

Rohelised toetavad Tartu apelli ning on tehase rajamise vastu!
Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Ida-Eesti vesikonda, kohtus rahandusminister Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis. 
Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev info ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult. Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta. 
Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: Kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.
Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse neokolonialistliku mündiga otsus vähendab Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu. See samm võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, seda nii keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse kui ka kodanike tahte sihikindla eiramise tõttu.
Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Read more

Meditsiinilise kanepi esimene võit

Rohelistel on hea meel, et äsja läks kooskõlastusringile Sotsiaalministeeriumi määruse muudatus, mis on otseselt paljudele patsientidele vajaliku meditsiinilise kanepi ümber käiva võitluse tulemus. Nimelt saavad patsiendid muudatuste jõustumisel veidi lihtsamalt ja lühema aja jooksul kätte kõik need ravimid, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse ehk “kõige ohtlikumate” ravimite nimekirja.  Samasse nimekirja kuulub praegu täiesti põhjendamatult ka meditsiiniline kanep ja selle üks põhitoimeainetest.

Möödunud aastal oli Riigikogu sotsiaalkomisjon sunnitud ravikanepi teemat arutama lausa seitsmel istungil jaanuarist maini – sundijateks Eestimaa Rohelised, ravikanepi kättesaadavuse eest seisjad MTÜst Ravikanep ning petitsioonidele allakirjutanud. Petitsiooni esitajad kutsusid ühele istungile ka Kanada ravikanepiarsti ja eksperdi dr. Michael Verbora, kuna Eestis vastav pädevus ja kogemus puudub.

Ja kuigi komisjoni istungitel püüti rääkida enam aiaaugust kui aiast ehk meditsiinilisest kanepist endast, on esimene kivi meditsiinilise ehk ravikanepi kasutamise teelt eemale lükatud. Sotsiaalkomisjon pöördus petitsiooniarutamise istungite tulemusena Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi poole soovitusega praegu kehtiv kord üle vaadata. Pea aasta pikkuseks venitatud töö on päädinud ühe määruse muutmise kavaga. Nimelt poleks arstil, kes tahab patsiendile esimese nimekirja ravimit (sealhulgas kanepit või sellest tehtud ravimeid) välja kirjutada, vaja enam taotlust Sotsiaalministeeriumi erikomisjoni saata ja sealse lõputu menetlemise tulemust oodata.

Praegusest kuueetapilisest bürokraatlikust, dubleeritud, mittesisulisest ja aegaviitvast protsessist saaks kõrvaldatud kaks esimest etappi. Kanepi teele jääb veel Ravimiameti võimalus 30 päeva arsti taotlust “menetleda”ning võimalus, et Ravimiamet arvab […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida

Tallinna lasteaedade õpetajad ja lapsevanemad õpivad puid istutama
Tallinna Keskkonnaamet korraldab kahel korral koolituse linnapuude õigesti istutamisest. Koolituses osalevad Tallinna lasteaedade õpetajad ja hoolekogu liikmed, kes on kaasatud Tallinna alushariduse 100. juubeli tähistamisse.

Tallinna alushariduse 100. juubeliks istutatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Haridusameti koostöös 100 puud Tallinna Loomaaeda. Linnahaljastuses on puu haljastuse element, mille kasutegur keskkonnale on suur ja hooldamine soodne. Puu istutamisel on oluline asukoha valik, sest väikesest puust kasvab loodetavasti kord suur. Täiskasvanud elujõulise puu eelduseks on lisaks kasvukohale kvaliteetne istik ja õigesti teostatud istutustööd. 

Et istutatud puud rõõmustaksid tulevikus mitut põlvkonda, viiakse istutamise juhendajatele eelnevalt läbi puude  õigesti istutamise koolitus. Lisaks antakse taustateadmisi veel linna haljastuse ajaloost ja puude olulisusest linna elukeskkonna kujundamisel. „Inimesed kipuvad arvama, et puude istutamine on väga lihtne – asetad taime auku, ajad mulla peale ja hakkabki kasvama. Tegelikult on istutamisel mõned nipid, mida inimesed, eriti linlased, tihtilugu ei tea“, sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova. Abilinnapea arvamusel tasub võimalusest kinni haarata ja osa võtta koolitusest, kus teadmisi jagavad oma ala professionaalid. „Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida“, ütles Izmailova.

Koolitus toimub 3. ja 10.aprillil Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Teadmisi puude istutamisest linna keskkonnas jagavad Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid.

Alushariduse andmine Tallinnas sai alguse 1. detsembrist 1918, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed – praegune Kopli Lasteaed Põhja-Tallinnas. Tänavu tähistatakse Tallinnas alushariduse 100 aasta juubelit.

Lisainfo:
Kristiina Kupper
Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linna maastikuarhitekt
tel. 640 4400
e-post: kristiina.kupper@tallinnlv.ee

Read more

Tallinn avaldab toetust Loomuse korraldatavale meeleavaldusele

Loomade eestkoste organisatsioon, MTÜ Loomus korraldab homme, 29. märtsil meeleavalduse, et survestada EASi ja planeeritava meelelahutuskeskuse „Sea Star“ meeskonda loobuma ookeanikalade akvaariumi loomise plaanist. Tallinna linnavalitsus avaldab homsele aktsioonile ja Loomusele toetust.

Tallinna linnavalitsus ei toeta ookeanikalade akvaariumi rajamist Eestisse. Roheliste erakonna juht ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis linna seisukohta põhjendades, et tundlike olendite ekspluateerimine inimeste meelelahutamiseks ei ole õige. “Inimestel ei ole moraalset õigust vangistada tundlikke olendeid klaaspurki, kus ei suudeta tagada nende heaolu. See ei ole ei eetiline ega progressiivses ja rohelise mõtlemisega riigis kohane,“ ütles Izmailova.

Abilinnapea sõnul on trend Euroopas praegu vastupidine ja selliseid asutusi pigem suletakse. “Meritähe keskuse avamine ei mõjuks ka Eesti mainele kuigi hästi. Maailmas on hakatud järjest enam taipama, et eksootiliste loomade uurimiseks ei ole vaja neid loomulikust keskkonnast eraldada,” lisas Izmailova.

2016. aastal teatas Tallinn, et ei anna avaliku ürituse lube etendustes metsloomi kasutavatele tsirkustele. Selle otsusega näitas linn oma meelsust loomade kasutamise kohta meelelahutuslikel eesmärkidel. „Samast põhimõttest lähtudes ei tohiks rajada suurt külastuskeskust akvaariumitega, kus on planeeritud hailiste ja railiste eksponeerimine,“ märkis abilinnapea. 

Vaata sündmuse kirjeldust Facebookis: https://www.facebook.com/events/179064902730217/

Read more

Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 7. aprillil – tule kohale!

Aeg on taas kokku tulla, et arutleda olulistel teemadel ja võtta vastu meie ühist tulevikku mõjutavaid otsuseid, mis aina radikaalsemaid kliimaprobleeme mitte arvestava poliitika tulemusel oodata ei kannata.

Päevakorras on juhatuse aruanne, revisjonitoimkonna aruanne, majandusaasta aruande kinnitamine, valitavate kogude valimine, põhikirja muudatused, Riigikogu valimised, erakonna programmi kaasajastamine, nimekirja koostamise põhimõtted ja liikmemaks.

Registreeri ennast siin: https://goo.gl/forms/cnA2yBYfwxnzR1Vm1

Pane ennast tulijana kirja ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/150344819126737/

Hääle- ja volitamisõigus on isikutel, kellel on tasutud 2017 aasta liikmemaks 48€ (vähekindlustatud* isikutele 10€).

Makse saaja: Erakond Eestimaa Rohelised

Arvelduskonto SWED-is: EE072200221029698609

Arvelduskonto LHV-s: EE697700771002048823

Selgitus: Liikmemaks

Volitatavate isikukoodid saab Joonas Laks-i käest. Allkirjastatud volitus saata aadressil Tulika 19, Tallinn 10613 või digitaalselt allkirjastatult aadressil juhatus@erakond.ee.

PS! Me ei saa toetust riigieelarvest ja iga euro on meie erakonna edu jaoks väga tähtis.

Lisainfo: erakond.ee, joonas.laks@erakond.ee, +372 56 479 412

Read more

Maret Merisaar Tallinna keskkonnakomisjoni tööst

Aeg lendab kuidagi väga kiiresti ja vahepeal on  olnud kaks keskkonnakomisjoni koosolekut, mille kohta pole veel jõudnud Erakonna liikmete listi midagi kirjutada.

Järjekorras neljandal koosolekul, 26. veebruaril  oli teemaks prügimajanduse ümberkorraldused ning tutvustati 3 päeva uues ametis tegutsenud ning väga perspektiivikaks peetavat Kristjan Marki. Soovime talle edu ja tuult tiibadesse. 

Kuulsime, et Tallinn on jagatud 13 erinevaks teeninduspiirkonnaks, Krisitiines näiteks algab uutel põhimõttetel korraldatud jäätmevedu 1. maist.

Tallinlased on märganud, et peale eelmist põhjalikku ümberkorraldust, kus jäätmete transportijad ja jäätmete ladustajad/käitlejad hakkasid erinevates hangetes osalema, läks algul kõik ülesmäge, aga viimasel ajal  tekkisid jälle probleemid. Prügikastid ajavad mõnikord üle ja inimesed nurisevad, et keegi nende muresid ei kuula. Ehk läheb nüüd jälle paremaks.[…]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more