Fideelia-Signe Roots: igaüks, kes laseb oma kodukassil järglasi tuua, röövib koduvõimaluse varjupaigakassidelt

Soovimatute järglaste vältimiseks tuleks lemmikloom kastreerida/steriliseerida ning looma võttes eelistada varjupaiku ja hoiukodusid, kus on sajad kassid uue omaniku ootel. Steriliseeritud või kastreeritud loomad ei märgista kohti, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Nii kaob ka hulkumise probleem, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised volikogu liige, kunstnik ja loomasõber Fideelia-Signe Roots.

Mul elab kodus kaks kassi: maanteekraavist leitud Buffy ja paneelmajade rajoonist püütud Pontsu. Buffy’l on siidine kasukas ja suured ilmekad silmad. Ta on kodukassi kohta eriliselt sihvakas ja pikajalgne. On jäänud saladuseks, kuidas selline kaunishing maanteekraavi sattus. Võib-olla muutus ta kellegi jaoks üleliigseks. Küllap öeldi talle: «Lähme sõitma!» ja Buffy, kes on väga uudishimulik ja seiklushimuline, hüppas pahaaimamatult autosse. Ühtäkki leidis ta end aga kraavist, viimaseks kodumälestuseks vaid summutist õhku hõljuma jäänud ving. Ta visati oma kodust välja. Teda ei otsi keegi, kuid Buffy jääb vist igavesti oma endist kodu otsima. Miks muidu ta nuusutab väljas jalutades autode summuteid?

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Pressiteade: Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas:
”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu väärtustab tervislikku eluviisi

Laupäeval, 1. septembril algas Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pühendatakse rohkem tähelepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tähistatava keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks saab autovaba päev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma!
Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul toimub Tallinnas septembri jooksul üle 60 ettevõtmise. „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapäevased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisõbralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid võimalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vähem autokeskseks,“ arvab abilinnapea.
Kuu tippsündmuseks on autovaba päev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames. Tänavu toimub autovaba päev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesündmus, mida on oodatud külastama kõik huvilised.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjale.

Read more

Kaspar Kurve: “Küsida võib kõike!”

Eestimaa Rohelised kutsuvad oma videos kõiki inimesi Roheliste erakonna ning  selle poliitiliste vaadete kohta küsimusi küsima. Ja küsida võib tõepoolest kõike, Rohelistel pole midagi varjata ega häbeneda ning Kaspar Kurve ning Joonas Laks vastavad otse ja keerutamata kõigile juba kahe nädala pärast.

„Me otsustasime Joonasega ühe Eestimaa Roheliste poliitilisi seisukohti tutvustava videoklipi teha,“ kommenteeris Eestimaa Roheliste volikogu esimees Kaspar Kurve. „Aga siis saime me aru, et on reaalne oht, et me hakkame teiste erakondade kombel ümmargust ning mittemidagiütlevat mulli ajama ning see pole kunagi meie eesmärk olnud. Seetõttu otsustasimegi, et laseme hoopis inimestel endil küsida, mida nad meie ning meie poliitiliste vaadete kohta teada tahavad.“

Video on vaatamiseks ning kommenteerimiseks laetud nii Eestimaa Roheliste Facebooki kui ka Youtube’i lehele: https://www.youtube.com/watch?v=zAoPb-QfcDk&t=1s

Lisainfo:

Joonas Laks
Eestimaa Roheliste peasekretär
Tel. +372 56 479 412

Kaspar Kurve
Eestimaa Roheliste volikogu esimees
Tel. +372 5390 1107

Read more

Rohelised: uue mõtteviisi erakond on juba olemas!

Viimased nädalad on toonud uudiseid, et erinevad huvigrupid on loomas uusi olemasolevatega konkureerivaid «protestierakondi», mille sõnumid on paljuski olemasolevatega ometi väga sarnased. 

“Eestis on juba olemas erakond, mis kannab kõiki uute tulijate poolt esile toodud väärtusi – Erakond Eestimaa Rohelised,” ütles erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Rohelised on võimumängudest rikkumatuna seisnud ja seisavad ka tulevastel valimistel inimkeskse Eesti eest. Arusaamatuks jääb, miks uut ja värsket jõudu otsiv valija peaks hakkama valima jõudu, mis on vaid uuendatud kokteil seni tegevuses olnud poliitkutest ja nende vaadetest.” 

Erakond Eestimaa Rohelised, mis registreeriti sellise nimetusega 2006 aastal, kuid oma põhimõtted päris juba fosforiidisõdade aegu tekkinud Roheliselt Liikumiselt, on uutele valimistele minnes väga rõõmus. “Me teame, et nende valimiste võtmeküsimuseks saab keskkonnahoid, jätkusuutlik majandus, kogukondadele ülesehitatud poliitika ning bürokraatia vähendamine,” sõnas Izmailova. “Rohelised kavatsevad seista just nende põhimõtete eest ühtaegu nii nooruslikult värskete kui ka ühe kõige pikemalt aega vankumatult samade põhimõtete eest seisnud erakonnana.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Tallinna väikese ringtee ehitamisel tuleb silmas pidada muutuvat kliimat

Eilsel kohtumisel Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna lennujaama juhtkonna vahel oli jutuks uute liiklussõlmede rajamine, mille puhul tuleb silmas pidada sademevete säästlike ärajuhtimise süsteemide peale.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme. „Suurte ehitusobjektide puhul peame silmas pidama kliimamuutuste mõju, lähtume looduse tujudest ja kapriisidest ning kohaneme nendega. Teeme ennetavat tööd, et vältida Ülemiste vanakese uputust enne kui Tallinn valmis saab,“ ütles Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: kõlakojastunud Facebooki algatused ei kandu reaalsusesse

Peaasjalikult Facebooki gruppides toimuvates aruteludes sünnib palju häid ideid, aga kuna nendes maailmavaatelistes kõlakodades jääb puudu algatusvõimest ja teotahtelised noored veedavad aega pigem Instagram’is ning YouTube’is, ei kandu värsked mõtted päris ellu, leiab Eestimaa Roheliste esimees ja Tallinna abilinnapea Zülexya Izmailova.

Kui eelmiselt kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel otsustasid Eestimaa Rohelised teha sotsiaalmeediakampaania “Neoonrohelised”, siis jätkus sellele nii kriitikuid kui ka kiitjaid. Mõnede poliitvaatlejate hinnangul oli tegemist sisutu poliitpalaganiga. Teiste arvates suutsid roheliste muusikavideod kõnetada noori paremini kui varasemad poliitkampaaniad, mis lubasid värskelt valimisõiguse saanutele uut skatepark’i või paremaid huviringe.

Roheliste esimehe Zülexya Izmailiova sõnul oli Eestimaa Roheliste olukord enne viimaseid valimisi suhteliselt nutune. “Rohelisi marginaliseeriti ja peavoolumeedia ei kajastanud meie tegemisi,” kirjeldab Izmailova. Seejuures polnud kiita ka erakonna rahaline seis, mis ei lubanud rohelistel teha tavapärast plakatikampaaniat.

Rohelistel oli vaja teha kampaania, mis tõmbaks pilke, oleks kuluefektiivne ja tooks erakonna meediapilti. [Loe edasi klikates artikli pealkirjal]

Read more

Anne Luik: mesilaste ja meie endi säästmiseks vajab põllumajandus muutusi

Üha sagedamini pingutatakse põllumajanduses hea saagi nimel pestitsiidide kasutusega üle ning unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit.

Viimastel aastatel on meie põldudel tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutamine, ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi, pole see samavõrra kaasa toonud saagi kasvu. Domineerib esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu niinimetatud kassakultuuridega tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.

Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid. Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal on kasvanud üle kahe korra. Eriti on suurenenud tebukonasoolil ja boskaliidil põhinevate preparaatide tarvitamine. Putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra – kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi tiaklopriidi tarbimine.

Iga pestitsiidirühm on küll mõeldud kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku jääb nende jääke nii mulda, vette kui toodetesse ja nii mõjutavad need ained ka paljusid organisme, mille vastu nood polnud suunatud.

Read more

Steve Truumets: “Rahval on õigus olla kuuldud!”

Mõtle, kui…

…sa saaksid päriselt otsustada igapäevaselt meie riigis toimuva üle. Mõtle, kui saaksid otsustada selle üle, kas tselluloositehas ehitatakse. Öelda sõna sekka, kas sinu hoovi läbib Rail Baltic või kas sinu kodukoht vajab uut lasteaeda.

Imeline oleks vabadus otsustada asjade üle, mis puudutavad just sind, sinu kogukonda, sinu riiki! Inimesed on läbi ajaloo just seda soovinud. 21. sajandil võiks demokraatia olla ja peaks olema  arenenum kui kunagi varem, kuid ometi omame vähem otsustusõigust kui Vana-Kreekas. Juba aegade algusest on meile sisse kodeeritud “mammuti tapmine”. See on soov hakkama saada, soov ise teha ja otsustada. Hetkel on rahval küll õigus valida, samas meil puudub õigus otsustada ja kaasa rääkida. Olla kuuldud!

Churchill on kunagi öelnud: “Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise valijaga.” Sellest ajast on aga maailm muutunud ja valmis järgmiseks sammuks – otsedemokraatiaks.

Otsedemokraatia tähendab inimestele antud võimalust otsustada ise oma riigi käekäigu ja tuleviku üle. Võttes eeskujuks Šveitsi, peaksime andma rahvale võimaluse kaasa rääkida ja otsustada. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more

Põhikirja toimkonna järgmine koosolek 24. juulil kell 17.00

Põhikirja toimkonna järgmine koosolek 24. juulil kell 17.00

Päevakorras on reglemendi täiendused, tööplaan 
https://docs.google.com/document/d/1P0HWfecuS2t26z4ocdzCO6xarM-xH5su5WaiCv044nc/edit#

ja põhikirja täiendused ja muudatused 
https://docs.google.com/document/d/1221Oe3H4exiUelsTpFVGsrqyFduYAp7_WSmjKdk6pYM/edit

Palun andke teada, kui on veel punkte päevakorda. Põhikirja täiendusettepanekud oodatud.

Jüri Ginter

Read more

Rohepoliitik: Aaviksoo ärgu kartku, eestlane rügab tööd edasi ka siis, kui saab kodanikupalka

Ettekujutusel töökast eestlasest on pikk ajalugu. Karmis Põhja-Euroopa looduses ellujäämiseks pidi talumees oma tegemisi vähemalt aasta ette kavandama ja kavadest kinni pidama. Iseenda loodud töödistsipliin kehtis siin Läänemere ääres juba siis, kui protestantlikust eetikast ega ristiusustki veel midagi ei teatud.

Erilise tõuke töökusele andis talupoegade pärisorjusest vabastamine umbes 200 aastat tagasi: ränga tööga raha teenides sai oma talumaa mõisalt päriseks osta. Kui maa oli oma ja mõisale tööd teha enam ei tulnud, siis terendas võimalus edasise visa tööga tasapisi jõukust koguda. Taoline väikeettevõtluse soosimise poliitika Balti kubermangudes kasvatas kogutoodangut ja tõi mõisatele kiiresti sisse hulga raha, mida ülemkiht vajas arenevas kapitalismis maailmatasemel püsimiseks.

Töötamine vaid endale
Mõisamaade laialijagamine esimese vabariigi ajal tõstis eestlaste töötahet veelgi: nüüd oli võimalus tööga jõukust koguda ka neil, kes varem olid kõrvale jäetud, sunnitud palgatööd tegema ja peost suhu elama. Piima- ja masinaühistute massiline loomine tol perioodil võimaldas ühelt poolt efektiivselt majandada ning teiselt poolt tekitas võrdsuse ja ühtekuuluvuse tunde valdavalt talurahvast koosnevas ühiskonnas.

Taasiseseisvunud Eesti majanduse ülesehitamisel kerkis tööeestluse narratiiv taas üles, kuid „haavadega”, mille oli löönud kommunistlik tööpropaganda ja sunniviisiline kollektiviseerimine. Too hävitav kogemus välistas mõtte vabatahtlikust ühisomandist. Uue vabariigi kodanikele on iseloomulik pigem mõtteviis: ma töötan palju, aga üksnes enda ja oma pere heaks, ühiskond ei lähe mulle korda!

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more

Mardiste: Tabivere välja pakkumine näitab arendajate meeleheidet

Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke.

Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muuta ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.

Sekkumine asukohavalikusse

Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [Eesti Päevaleht, 5.06.2018]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Eesti peab tegema julgemaid samme plastikust loobumiseks

Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti riigi panus plastikreostuse vähendamisse on seni olnud ebapiisav, mikroplastiku reostuse piiramist pole aga veel Eestis arutlusteemaks võetudki.

Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

“Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele,” sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. “Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse.”

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Tahad üle lahe noorte suvekooli?

Keskkonna huvilised 18-30 aastased noored on oodatud osa võtma sel korral Soomes toimuvast Rohelisest suvekoolist!

Tänavu on suvekooli peamisteks teemadeks keskkond, ühiskond ja poliitika.

Osalejad saavad osaleda loengutes, paneeldiskussioonides ja töötubades, kus arutletakse rohelise poliitika keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide üle, nagu kodanikuühiskond ja meedia kaasamine, inimõigused, vähemused,  mitmekesisus ning taastuvenergia. Nende ja paljud teiste rohelistele olulist teemade käsitlemise tulemusel loodame süvendada valdkonnateadmisi ja anda võimalusi rohelise võrgustiku laiendamiseks tulevasteks rahvusvahelisteks koostööprojektideks. Kooli eesmärk on tuua kokku roheliste poliitikavaldkondadest huvitatud noori, kes saavad õppida oma ala ekspertidelt – poliitikutelt, akadeemikutelt ja rohaktivistidelt Rootsist, Eestist, Soomest ja Venemaalt.

Osalemiseks pead olema 18- kuni 30-aastane, elama Eestis ning omama suurt huvi antud teemade vastu. Kandideerimise tähtaeg on 01.06.2018

Osalejatega võetakse ühendust enne 05.06.2018. Suvekoolis osalemine kompenseeritakse (reisimine, majutus, söök). Töökeeleks on inglise keel.

Avalduse saad täita siin: https://goo.gl/forms/Df6wHxpEXb0lEvRm2

Lisainfo Noored Rohelised MTÜ eestvedaja, Lisette Aro käest: info@noored.eu

Read more

Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Tselluloositehase vastu moodustatakse laupäeval Tartus Emajõe äärde inimkett

19. mail algusega kell 12.00 toimub Tartu südalinnas Emajõe kett – meeleavaldus Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu. Aktsiooni eesmärk on toetada Tartu linna ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda riigilt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Aktsioon on apoliitiline, seda korraldavad kodanikualgatuse korras vabatahtlikud, kes on koondunud Facebooki gruppidesse “Tartu tselluloositehas” ja “Ei! Emajõe tselluloositehasele”. Liikumise tunnuslauseks on “Emajõe elu hoieldes”.

Meeleavalduse päeval kohale tulevad inimesed moodustavad üle Tartu kesklinna sildade Emajõge hoidva ja kaitsva inimketi. Arvuka osaluse korral ulatub kett Võidu sillast Vabaduse sillani, Kaarsild kaasa arvatud. Samaaegselt inimketiga toimub Emajõel keti toetusaktsioon “Emajõel Emajõe kaitseks”, kuhu tullakse osalema erinevate veesõidukitega. Neil, kel ei ole võimalik kohale tulla, kuid kes soovivad toetust avaldada, on võimalik moodustada toetuskett mõne teise veekogu ääres ja saata sellest korraldajatele foto veebilehe www.emajogi.ee vormi kaudu.

Toetuskontserdil astuvad üles Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa ja teised

Pärast ketti toimub meeleolukas tasuta vabaõhukontsert. Sellega avaldavad meeleavaldusele toetust Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Juss Haasma ja Trikster, InBoil, Toomas Lunge, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Marten Kuningas ja teised muusikud. Kontserdilavaks on Atlantise ette ankurdatud ja veelavaks ehitatud Seto Line’i laev Alfa. […]

Loe edasi klikates uudise pealkirjal või pildil.

Read more