Tallinn sai kaasamisnõuniku

Sellest nädalast alustas Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd Kristjan Maasalu, avalikul konkursil kandideeris sellesse ametisse 36 inimesed.

Maasalu (33) ülesandeks on suhelda huvigruppidega erinevate linnaprojektide juures ja töötada ka linnasüsteemis sissepoole ehk õpetada ametnikkonda arvestama huvigruppide mõtetega, teatas linnavalitsus.

“Töö kaasamisnõunikuna annab mulle võimaluse panna oma avatud meel, lai silmaring ja suhtlemiskogemus tööle Tallinna linna valitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel,” ütles Maasalu. “Avalikkuse kaasamine annab meile paremad otsused, õnnelikumad inimesed ja kvaliteetsema elukeskkonna ning sillutab teed kodanikuühiskonna triumfile.”

Read more

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte. 

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. 

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna linn ja Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee osas kokkuleppele

Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.

„Ligikaudu kaks kuud kestnud kohtumiste ja konsultatsioonide käigus lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Izmailova osutas, et uus Reidi tee lahendus võimaldab Tallinnal edukamalt kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile, aga saada ka lihtsalt parem, kergliiklejat rohkem eelistav ja autostumist vaos hoidev lahendus.

Tallinna linnapea Taavi Aas lisas, et rühmitusega Merelinna Kaitsjad saavutati hea tööõhkkond ning tekkis asjalik dialoog. Aas mainis, et keerulisim osa kõnelustel puudutas sõiduradade vähendamist.

„Kompromiss siiski sündis, sest Reidi teel linnast väljuval suunal on enne Narva maantee ristmikku vähendatud sõiduradade arvu kolmelt kahele,“ selgitas Aas. „Russalka esisel ristmikul on mõlemas sõidusuunas vähendatud sõiduradade arvu ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval nihkub sõidutee merest seetõttu 3,5 meetri võrra maa poole.“ […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Toiduraiskamise vähendamine aitab loodust hoida

Toidu kasvatamine ja tootmine tekitab suure osa saasteainetest ning paneb tohutu koormuse keskkonnale. Seepärast on raiskuläinud toit nii moraaliküsimus kui ka suur rahaline kahju.
Rohelised tervitavad Tallinna linna ja Toidupanga sõlmitud heade kavatsuste kokkulepet. Nüüd on vaja kõrvaldada ka muud bürokraatlikud takistused, et Toidupangad üle kogu Eesti saaks tõhusalt tegutseda.

Toidupank saab varsti Tallinnas uued ja paremad ruumid Lasnamäel – seal, kus senini tegutses Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna linnapood.
“ Kuna Toidupanga tegevus põhineb suuresti vabatahtlike tasuta tööl, siis on elementaarne, et Tallinn Toidupanka paremate tingimuste loomisel igati aitab, “ ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Heade kavatsuste leppe allakirjutamise järel toimunud kohtumisel Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijniga arutasid abilinnapea Züleyxa Izmailova ja referent Aleksander Laane võimalusi, kuidas Toidupank saaks paremini toiduraiskamist ja ka vaesust vähendada.

“Toiduraiskamise vähendamisega on viimasel aastakümnel üha intensiivsemalt tegelema hakatud. [Loe edasi vajutades kursoriga artikli pealkirjale]

Read more

Saaremaa sild pole lahendus, tunnel on

Fakt on see, et sild ei vasta tänapäeva nõudmistele. Üha kahaneva puhta keskkonna juures, mis on inimese elu eeltingimuseks, tuleb kõikide nii suurte projektide puhul lähtuda ettevaatusprintsiibist. Oleks loogikaviga jätta kõige olulisemad mõjud inimese keskkonnale rahast pimestatuna arvestamata. Ka ei ole sild täiesti ilmastikukindel ühendustee tormide ja jäätumise ajal.

Sild valmiskonstruktsioonina on ohuks nii rändlindudele kui ka viigerhüljestele. Suur väin Muhu ja mandri vahel on viigrite ainuke rändetee Väinamerest Liivi lahe ja vastupidi. Külmade ja jäärohkete talvede korral lahkub suurem osa viigritest Väinamerest, vaid üksikud jäävad sinna talvituma. Viigerhülged on teiste hülgeliikidega võrreldes äärmiselt pelglikud ja hoiavad paikadesse, kus inimene neid ei häiri. Vangistust, näiteks loomaaeda, taluvad nad väga halvasti ja nende eluiga on jäänud seal lühikeseks. Samuti on viigrid väga tundlikud merekeskkonna reostusele.

Vaid ehitusaegsed keskkonnaohud nagu sette liikumine ja müra, kui need ei kesta kaua, ei pruugi tõesti looduses midagi pikaajaliselt muuta. Ehitis ise aga muudab.

Linnustiku uuring ütleb, et kevadel rändab üle Suure Väina ligikaudu üks miljon ning sügisel pool miljonit lindu. Kõige arvukamad liigid ja liigirühmad on veelinnud, eeskätt kaurid ja merepardid ning valgepõsk-lagle. Kõrgel vee kohal olevad sillad, mis jäävad lindude rändeteele, on teadaolevalt lindudele tapvaks ohuks. Linnud ei lenda silla alt läbi. Isegi Väikest väina ületavad kõrgepingeliinid tapavad palju linde ning mingeid leevendusmeetmeid pole skandaalsel kombel siiani seal rakendatud. On tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kui vähe on vaja mõnda täna väga arvukat veelindu rändel tappa, et paari kümnendiga oleks neist puudus käes.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: oma (öko)riigi saame tagasi üleilmses koostöös

Ülemaailmne riikide ja rahvuskultuuride vaheline koostöö on ainus, mis suudaks globaalse kapitali pahupoolt tasakaalustada, ent see on heast toimimisest kaugel, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.
Kaido Kama kirjutas eelmise aasta 5. detsembril Eesti Päevalehes arvamusloo, mis kandis pealkirja «Tahame oma riiki tagasi». Aga kellelt see tagasi võtta ja kuidas?

Metsade üleraie, kasutu raudteeprojekt ja tselluloositehase plaan on pannud peale veerand sajandit kestnud vaikivat nõusolekut eesti inimesed taas elukeskkonna pärast muretsema. Ja murega kaasneb segadus: miks oma riik teostab majanduspoliitikat välismaistes huvides, nagu oleks tegemist võõrvõimuga? Me ju lootsime oma Eestit luues, et saame neist hädadest jäädavalt lahti!

Võõrvõimu ei tule otsida seekord enam Moskvast ega vastupidi laialt levinud arvamusele ka mitte Brüsselist. Püüdes leida selle võimu koondumise geograafilisi kohti, tuleks tähtsuse järjekord umbes niisugune: New York, London, Frankfurt. Küllap mingit mõju avaldavad meile ka Tokyo ja Hong-Kong. Neil börsidel liigutatakse suurimaid investeeringuid. Kapital liigub sinna, kust on oodata kasumit. Suurem kasum on tulemas sealt, kus tootmiskulud madalamad ja üks viis seda saavutada on looduskeskkonna arvelt.

Kogu maailm on enneolematu kapitalisurve all, aga kommunistide võimu kogenud Ida-Euroopa maadel ei ole «immuunsüsteemi» selle vastu. Sel ajal, kui Lääne-Euroopas kinnistus demokraatia ja kodanikuühiskond, õppisime meie teistsuguseid sotsiaalseid oskusi, millega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel enam suuremat peale hakata ei ole. Esmalt tuli vaba konkurents ja siis välisinvesteeringud, elatustase tõusis ja uinutas kodanikuvalvsuse.

Loe edasi ja kommenteeri klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tule õpeta linnavalitsus rahvast kaasama! Kandideerimistähtaeg 18.01.2018

Kas Sul on tunne, et miski ei muutu paremaks enne, kui sa ise ei tegutse?
Tallinna linnavalitsus on otsustanud leida just sellise inimese.

Tegijat ootavad kangelasteod:

kaasamist vajavate valdkondade ja teemade kaardistamine, ideede kogumine erinevatelt huvigruppidelt, olulisemate huvigruppide teavitamine linnavalitsuse algatustest ja nende tagamaadest, linnavalitsuse liikmete nõustamine ühiskondliku dialoogi küsimustes, olemasolevate kaasamisplatvormide kasutamise ja uute platvormide loomise vajaduse analüüsimine. 

Kaasamiskangelasel on: kõrgharidus, eesti keele oskus C1 ja vähemalt ühe võõrkeele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega, teadmised riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, väga hea arvuti kasutamise oskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, läbirääkimisoskus, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus. Projektijuhtimise kogemus, töökogemus avalikus sektoris ja mittetulundusvaldkonnas ei tee kahju!

Garanteerime: meeldiva töökollektiivi ja 35 kalendripäevase põhipuhkuse.

Töökoht on tähtajaline linnapea volituste ajaks.

Kandideerimiseks saada CV ja essee  teemal „Kaasamine Tallinnas: teekond dialoogist tulemuseni“, pikkusega 3000-3500 tähemärki hiljemalt 18. jaanuaril 2018 e-posti aadressil: konkurss.linnakantselei@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonilt 56 150 280.

Aita linnavalitsust!
Su linn vajab Sind 

Read more

Rahulikke jõule ja lennukat uut aastat!

🎄Haruldane loodus koputab aknele,🎄
Ei veel kao lootus, õiguses elule.
See, kes puude ladvus hõljub omapead,
Soovin talle jäämist ja veel kõike head.

Kallid sõbrad! Soovime teile ilusat pühadeaega!

Praegu on õige aeg olla koos oma lähedastega, teha peagi lõppevast aastast kokkuvõtteid ja seada sihte uueks. Aga ärgem unustagem ka neid, kelle jaoks käesolevad jõulud on melanhoolsemates toonides- abivajajaid on palju nii inimeste kui ka loomade seas. Iga väiksemgi annetus võib olla suur samm kellegi parema tuleviku nimel.

Rohelistel on olnud ilus ja tegus aasta- märtsis valiti uueks liidriks Züleyxa Izmailova, KOV valimistel Tallinnas tegime me igati korraliku tulemuse ning kirsina tordil sai meie esinaisest Tallinna abilinnapea. Oleme elevil ka peagi algava uue aasta suhtes, sest sihid on meil selged ning töö oma eesmärkide saavutamise nimel käib iga päev.

Kauneid pühi!

Eestimaa Rohelised

Read more

Pressiteade: Reidi tee saab oodatust rohelisem

Reidi tee saab oodatust rohelisem, kus tehtavate muudatuste tulemusel oluliselt väheneb projekti maht. Säilitatakse Inglirand ja laiendatakse linlaste võimalusi puhkeala kasutamiseks.

Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel tehti Reidi tee projekti vaid loetud nädalatega nüüdisaegse linnaplaneerimise põhimõtetest lähtuvaid sisulisi parandusi. Ainuüksi linnavalitsusega on toimunud juba neli sisukat kohtumist, mille vältel pikendati ka hanke tähtaega, võitmaks lisaaega kaardistatud probleemsete punktide ja võimalike lahendus-ettepanekute arutamiseks.

EER aseesimees Aleksander Laane: „Koalitsiooni minnes õnnestus esimest korda ühise laua taha, silmast silma kohtuma saada nii linnavalitsuse liikmed kui asumiseltside esindajad, urbanistid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid, keskkonnakaitsjad ja arhitektid, kellel, nagu rohelistelgi, on Reidi tee osas vägagi põhjendatud etteheiteid. Üllatuslikult oleme olukorras, kus meie arvates kõige mõistlikuma Reidi tee trassi vastu seisab riigi Keskkonnaamet.“

EER esinaine Züleyxa Izmailova: „Olen rõõmus, et meie soov, et linnaplaneerimine lähtuks kaasaegsetest teadmistest, kuidas ühist linnaruumi paremaks muuta, on Tallinna linnapea Taavi Aasa ja tema meeskonna poolt toetust leidnud, ning esimesed sammud linna elukeskkonna parandamiseks on astutud. See on ühine saavutus, kui algselt näiv täiesti lootusetust olukorrast oleme koos välja tulemas hoopis parema plaani ja positiivse koostöökogemusega.“

On saavutatud kokkuleppe sõiduradade […]

Loe edasi ja jaga artiklit klikates pealkirjal.

Read more

Pöördumine põhisissetuleku uuringu asjus

Allakirjutanud taotlevad tingimusteta põhisissetuleku (edaspidi: põhisissetulek või kodanikupalk) teostatavusuuringu läbiviimist Eestis, sealhulgas

võimalike Eestile sobivate ja jõukohaste põhisissetuleku maksmise ja rahastamise mudelite väljatöötamist
ühe või mitme väljatöötatava põhisissetuleku mudeli testimist Eestis
põhisissetuleku mõju uurimist kõigi sotsiaalsete rühmade suhtes
põhisissetuleku (kodanikupalga) töörühma moodustamist poliitikutest, teadlastest ja teemaga seotud huvigruppide esindajatest ning loetletud tegevuste käivitamist riigikogu käesoleva koosseisu poolt

Allakirjutanud ei nõua selle pöördumisega

põhisissetuleku kehtestamist
ühegi Eestis võimaliku põhisissetuleku ja selle rahastamise mudeli vaikimisi eelistamist teistele

Põhisissetulekust
Tingimusteta põhisissetulek kujutab endast riigi poolt igale seaduslikule elanikule või vähemalt selle riigi kodakondsusega isikule regulaarselt makstavat tasu, mis katab inimese põhivajadused ja võimaldab tal olla aktiivne ühiskonnaliige. Kodanikupalga mõiste on põhisissetuleku kohta kasutatav juhul, kui põhisissetuleku maksmise eelduseks on riigi kodakondsus.
Põhisissetulekut makstaks ilma majanduslike eeltingimusteta – ei põhisissetuleku maksmine ega ka selle suurus ei sõltuks inimese palga- või ettevõtlustulude olemasolust või puudumisest ega nende tulude suurusest.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Rahvaalgatuse täistekst ja allkirjastamisvõimalus siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b

Read more

Looduskaitsjad nõuavad mesilasi hävitava mürgi keelustamist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

12.-13. detsembril arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Hetkel kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul. Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides aastast 1994.

Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu dramaatilist vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa. Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

EERi esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitas: “Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia.”

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. Roheliste aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75% võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Meedias ilmunud artiklite nägemiseks klikka pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: 400 eurot kodanikupalgaks peaks Eesti riigil küll jätkuma

Küsimus ei ole ammu enam selles, kas kodanikupalga kehtestamine on võimalik või mitte, küsimus on selles, kas meie poliitikud suudavad mõelda raamidest välja ja teha otsuseid, mis on tõepoolest 21. sajandi väärilised, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Algul oli natuke naljakas. Siis hakkas juba pisut kurb. Nüüd on juba päris piinlik. Mõtlen neid lõputuid artikleid ja kommentaare Yana Toomi ja Kaja Kallase vahel, mis puudutavad uut maksusüsteemi.

Selline tunne on, nagu oleksin astunud ajamasinasse ja loen, kuidas mingid dinosaurused taovad sama igivana roostes rauda ning üks ruigab, et parempoolne majanduspoliitika on võti, teine, et vasakpoolne on ikkagi parem. Olgem ausad, kogu selle nalja sisu peitubki ju tegelikult selles.

Arusaamatuks jääb aga, miks teha lihtsad asjad keeruliseks. Siinkohal ei räägi ma veel maksusüsteemist, vaid faktist, et mõlemad naisterahvad töötavad Euroopa Parlamendis.

Kuna neil mõlemal on ilmselgelt piisavalt vaba aega, et päevad läbi Facebookis, blogides ja jumal teab kus iganenud ning 21. sajandi kontekstis absoluutselt irrelevantseid tekste genereerida, siis võiksid nad selle asemel lihtsalt parlamendikohvikus kokku saada (jah, just seal, kus vein maksab vähem kui vesi, nagu Toom mõni aeg tagasi kuulutas) ja omakeskis paari veiniklaasi ja mõne austri saatel privaatselt mõtteid vahetada.

Kedagi nad ümber ei veena, ei Toom Kallast ega vastupidi. Ei muutu sellest ei kesk ega reform. Kõige kurvem ei ole kogu loo juures isegi see, et selline kirjavahetus raiskab lihtsalt kirjutajate endi aega, mida – ma tahaks väga loota –, saaks Euroopa Parlamendis palju ratsionaalsemalt ja produktiivsemalt kasutada. Kõige kurvem ei ole ka see, et see totrus raiskab ka seda lugevate inimeste aega.

Kõige kurvem on see, et tänapäeva probleemidele eelmise sajandi majandusõpikutest lahendusi otsides on kaotajaks terve Eesti ning just seda Reformierakond ja Keskerakond katkise plaadimängija kombel samu vanu laule lauldes teevadki. On kahetsusväärne, kui inimesed käivad ringi silmaklapid peas, kui seda teevad aga meie tipp-poliitikud ja suurimad erakonnad, on see lausa traagiline.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Eesti Rahvusliblikas EW100 hääletamine (veel 19 päeva!)

Eesti Lepidopteroloogide Selts
kutsub valima Eestile rahvusliblikat EW100 raames.

Liblikatesse on alati hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni.

Täname kõiki inimesi tänu kellele sai rahvusliblika valimine teoks:
Risto Haverinen, Mall Hiiemäe, Inga Jentson, Ene Jürivete, Urmas Jürivete, Jari Kaitila, Eimar Kull, Kaido Kärner, Meeli Ool, Hiie Paluste, Ain Piir, Aleksander Pototski, Roman Pototski, Keijo Sarv, Allan Selin, Toomas Tammaru, Urmas Tartes, Madis Tasane, Tõnis Tasane, Richard Viidalepp, Irene Volk, Erki Õunap ja paljud teised.

Kandidaatega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/galerii/,
hääletada saab siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/vali-rahvusliblikas/.

(FB sündmus)

Eesti Rahvusliblika EW100 projekti algatajaks on Eesti Lepidopteroloogide Selts. Rahvusliblika hääletamine toimub aasta lõpuni. Uue aasta alguses võetakse andmed kokku ning seejärel kuulutatakse Rahvusliblikas välja.

Lisainfot saab kodulehelt rahvusliblikas.ee või meie erakonna liikmelt Aleksander Pototskilt: aleksander.pototski@gmail.com

Loe edasi Eesti Lepidopteroloogide Seltsi kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest. Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“. Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme. Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest. Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule. (Loe edasi klikates artikli pealkirjale).

Read more

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

COP23 lühikokkuvõte

COP23 lühikokkuvõte

Bonnis, Saksamaal toimunud ÜRO Kliimakonventsiooni osapoolte kohtumise (COP23) põhieesmärk oli Pariisi kliimaleppe täitmise reeglistiku ettevalmistamine ja ses osas oldi üsna edukad – läbirääkimistel saavutatud ühisosa on piisav, et loota reeglite kehtestamist juba järgmisel, Poolas 2018 lõpus toimuval, COP24-l.

Vaatamata oodatule ei olnud Bonnis toimunud arutelude peateemaks Ameerika Ühendriikide presidendi otsus taganeda Pariisi kliimaleppest. USA ametliku delegatsiooni osavõtt aruteludes oli küll leige, aga mitteformaalsetel kohtumistel tegid ilma endine New Yorgi meer Michael Bloomberg ja California osariigi kuberner Jerry Brown, kes esitlesid USA linnade, osariikide ja äriringkondade initsiatiivi kliimamuutuste ärahoidmisel – America’s Pledge. Vaatlejate hinnangul on USA juhtiva rolli kliimakõnelustel üle võtnud Hiina.

Ühe olulise tulemusena käivitati Bonnis nn. Talanoa dialoog, mille eesmärgiks on järgmise kohtumise lõpuks kokku leppida kasvuhoonegaaside vähendamise uues, kõrgemas tasemes kui kirjas vähendamiseesmärkides, mis riikide poolt võeti ja esitati ÛRO Kliimakonventsiooni sekretariaadile enne Pariisi leppe sõlmimist.

Oluline on märkida 20 riigi poolt Ühendkuningriikide ja Kanada juhitava Söejärgse aja liidu (Past Coal Alliance) loomist, mis seab eesmärgiks liiduga ühinenud riikides söe kasutamisest loobumist energiatootmisel hiljemalt aastaks 2030. Ühendkuningriigid on võtnud kohustuse loobuda söe põletamisest juba 2025.a.

Üks vähe kajastamist leidnud, kuid mitmete ekspertide poolt vaat et olulisimaks COP23 tulemuseks peetakse edasiminekut põllumajanduse kasvuhoonegaaside piiramisel ja vastava reeglistiku karmistamisel. Bonnis otsustati et osalevad riigid peavad 2018.a. 31.märtsiks esitama kliimakonventsiooni sekretariaadile ettepanekud mullas leiduva süsiniku paremaks sidumiseks ja kuidas vähendada loomapidamisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaleppe raames 2011.aastal alanud arutelud põllumajandusega seotud heitmete piiramiseks on seni jäänud tulemusteta.

COP23 lõppdokument on leitav http://unfccc.int/resource/docs/2017/cop23/eng/l13.pdf

Ametlikul kodulehel inglise keelne kokkuvõte leitav siit: https://cop23.unfccc.int/news/bonn-climate-conference-becomes-launch-pad-for-higher-ambition

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more