Aleksander Laane: Tervishoid on meie kõigi asi

Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%-ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse ( et lisanduks tervelt elatud aastaid), teadustulemuste kiiremasse rakendamisse (uued ravimid, ravimeetodid) ja elukohalähedasse taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust maksust.

Ühtlasi peab hakkama sammhaaval vähendama tööaja riikliku normi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, paindlikemaks töölepinguteks, kaugtööks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks. Tööajanormi vähendamine ei tähenda, et vähem või rohkem töötada ei tohi.

Tervishoidu toob lisaraha ka kodanikupalga ehk baassissetuleku programmi rakendamise esimene etapp, mis tagab riigi eelarvest ravikindlustuse kõigile neile, kellel seda täna erinevatel põhjustel pole ja kes selle saamiseks soovi avaldavad. Sellel on kolm põhieesmärki. Esiteks peame me teada saama, kes need inimesed on ja miks neil ravikindlustust pole. See loob kõige elementaarsema kontakti riigi ja kodaniku vahel ning saadud info aitab riigi toimimist tõhususe suunas parandada. Lisaks aitab see nii mõnegi inimese tagasi legaalsele tööturule (mis päädib abivajaduse lõppemisega), vähendab inimeste stressi ja suurendab kindlustunnet homse suhtes. Teiseks võimaldab ravikindlustus osaleda skriiningutes ning aitab ennetada tervisekahjusid, mis muidu päädivad EMO lisatööga, töövõimetuse, suurte kulutuste ning kahjuga ja sotsiaalabi/sotsiaaltöötajate lisakoormusega. Kolmandaks toob seegi tervishoidu hädavajalikku lisaraha.

Oluline on ka tervislike eluviiside propageerimine, mis oluliselt vähendab vajadust ravi järele ja sellega kaasneb kokkuhoid. Perearstide poolt on tulnud ettepanek, et iga perearstikeskuse juures peaks olema ka eraldi spetsialist, kes tegeleb tervisliku eluviisi õpetamisega. Loomulikult tuleb selleks hakata ka ülikoolis spetsialiste ette valmistama.

Vastused saadeti 16. oktoobril ajakirjale Med24 küsimusele: Millised on erakonna prioriteedid tervishoius, millega lubate valitsusse saades kindlasti tegeleda?

Aleksander Laane
Aleksander Laane, aseesimees, aleksander.laane@erakond.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.