Inga Raitar: Otsi lolli, kes ei kardaks kolli…

…kui on kollil raha maitse suus. Nii laulsid metsast rahapada välja tassivad kurjasigidikud Nukitsamehe filmis. Jah kolli, kel juba raha maitse suus on ehk kes teab, kuidas saada kasu tagajärgede eest vastutamata, on põhjust karta. Koll teatavasti erineb inimesest just selle poolest, et tal puudub empaatia. Kuna koll on oma hinge kurjale müünud oma valgustkartva jõu ja teiste eksitamise võime eest, ei suuda ta ka teisi enda kõrval hingelistena ehk aistvate ja õnneõiguslike olenditena käsitleda.

Koll võib toredad lapsukesed panna oma sigade toiduks paljakäsi nõgeseid kitkuma ja mülkas magama, tema arvates on tal selleks õigus. Tugevama õigus. Tugevamana saab ta kaikaga oma õigust kehtestada, valu ja hirmu abil inimeselapsi oma orjuses hoida isegi siis, kui inimeselapsed teavad – tegelik elu ei pea sugugi ainult kolliorjamine olema. Koll teeb inimeselapsed pettusega omaks, kaotades ära nende kodutee rõõmsa valguseküllase, emaarmastuse, viljaka põllu ja lõhnava koduaiaga elu suunas. Seega vaid loll ei karda kolli, kel rahamaitse suus. Vähemalt nii arvab koll ise, nähes teisitimõtlejaid lapsikute lollikestena, keda hirmutades neid endiselt oma orjaväes hoida.

Terve maakera näib olevat ootamatult saanud mingi kollide kompanii omanduseks, kus hingeta kurjaorjad kel raha maitse suus hirmu ja lollitamise abil panevad inimesi iseoma koduplaneeti hävitama.

…raha mängib elus põhirolli…

Äsja sai teatavaks, et metsakollide nõudmisel võeti looduslike pühapaikade kaart Maa-ametist maha. Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi allasutus ja peab täitma selle käske. Keskkonnaministeeriumi käsul võeti sama kaart kevadel ka metsaregistrist maha. Looduslik pühapaik ei tähenda kollile midagi, kolli jaoks pole miski püha, ei loodus ega miski paik selles, 
mida mingid lollikesed kuidagi eriliseks peavad. Kollil mängib raha elus põhirolli, raha on ta õnn ja armastus. Raha saab aga mitte looduses jalutades, isegi mitte sealt ravimtaimi, marju ja seeni korjates vaid kurja võluri Sarumani eeskujul loodust kateldesse ajades ja neis kateldes endale uusi kuulekaid koll-orje keetes.

Inimest, kes oleks lapsena unistanud sellest, kuidas ta istub 8 tundi igast oma päevast mingit tuima tööd tehes või usina bürkoraadina sisuta-mõtteta pabereid üksteise otsa kuhjates, pole olemas. Ometi saavad suuremast osast lastest inimesed, kes tuimalt teevad tööd, millest nad tegelikult ei hooli. Isegi töö tulemused ei huvita neid, sest tulemuseks on ilmselt… mingi kuskil peidus oleva kolli rahakuhja suurenemine. Aga kuna kollide kompanii on inimese unistused oma nõiakatlas ümber keetnud, usub ka inimene nüüd, et raha mängib elus põhirolli. Isegi seda usub, et raha see on õnn ja armastus. Sest kollifilmides näidatakse, kuidas palju raha teeb nii, et sind armastavad paljud. Niisiis tuleb teenida raha ja kannatada välja töö, mida teed, aga ei armasta. Siis lähed poodi ja sulle pakutakse kõike seda, millest sõltub su õnn ja armastus. Mis muide on toodetud samasuguste inimeste poolt, kes kusagil maailmas kaheksa tundi päevas teevad selle nimel tööd, mida nad ei armasta. Mis aga mõne kolli rikkamaks muudab ja võimaldab sellel inimesel minna peale tööd poodi, et osta oma osa raha eest saadavast õnnest ja armastusest. Absurd? Ei, meie igapäevane elu.

…kõrged mõtted, need on puhas möga…

Inimene, kellel “pole elu ilma rahata”, ei suuda hetkekski uskuda, et on võimalik teha midagi, mille eest ei soovitagi kellegi arvelt hetkekasu saada. Nad ei suuda uskuda, et Rail Balticu praeguse loodusthävitava laristutrassi vastased pole “konkureriva kolli” palgal. Sest nad ise ju teevad seda trassi kindlas teadmises, et nende koll neile selle eest suure hulga raha eest ostetava õnne ja armastusega tasub.

Üks ostetava armastuse eriliik on võim. Inimene, kes ei usu, et tema enda väärtus inimesena paneks teisi teda armastama, vajab “lisaväärtust”, et ihaldatavam ja seeläbi õnnelikum olla. Võim annab lisaks ihaldatuks ja imetletuks muutvale rahale veel ka äravalituse tunde. Mille saamiseks tuleb teised omasugused kolliloogikaga ära lollitada, et nad ikka ja jälle end sinu alamateks valiks. Sellist kollitamist nimetatakse poliitikaks.

Loe edasi siit: http://legend.eu/meelesisustaja/otsi-lolli-kes-ei-kardaks-kolli/?fbclid=IwAR2cX8E0guWLe_twpTASZbEepAcKGI8_3kHMkN7_I_UcaA3XtXNkdD4WLZc

Inga Raitar on Erakond Eestimaa Rohelised Võru-, Valga- ja Põlvamaa kandidaat, eesti ajakirjanik ja kirjanik, kirjastuse Legend asutaja ning imago- ja suhtekorraldusettevõtte OÜ I.R.A. omanik.

Loe tema mõtteid Roheliste nimekirjas kandideerimise kohta siit: https://rohelised.ee/kandidaadid/inga-raitar-kandideerib-riigikokku-roheliste-nimekirjas/ 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.