Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Maret jälgis Euroopa Roheliste suurkogu veebiülekannet ja võttis kokku nähtu/kuuldu järgnevalt (10min lugemine):

 

Reede, 24 novembri õhtune plenaaristung

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest.  Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“.  Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme.  Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest.  Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule.

Šoti Rohelise Partei esindaja küsis, kuidas fosiilkütustest loobumist selgitada kaevuritele, keda ähvardab töökoha kaotamine. Isabella Lövin vastas, et uued rohelised töökohad ootavad, miks mitte  hakata vesiniku abil terast tootma.

Poola Roheliste esindaja arvas, et nende riik COP24 eesistujana teeb ainult minimaalselt vajaliku ja ei ole hingega fossiilkütustest loobumise idee juures. Poola valitsus loodab kompenseerida CO2 emisioonide suurenemist põhiliselt ainult uute metsade istutamisega. Siinkohal oli Isabella Lövin nõus, et Poola on Euroopa kliimakõnelustel praegu sabassörkija ja pole ka Kyoto protokolli ratifitseerinud veel.

Claire Roumet käest küsiti, et kas tema energiaülemineku võrgustikus on ka Poola linnasid. Vastus oli, et põhimõtteliselt Ida-Euroopas (ja Lõuna-Euroopas) on neil liikmeid küll, eriti Sloveenias, Tšehhis ja Kreekas. Positiivse kogemusena tõi ta koostöö näiteks kaevurite teadmiste ärakasutamist geotermaalenergia projektis,  kus arendajatel ei olnud kusagilt võtta adekvaatseid hinnanguid maa-aluste tühimike ruumalast

Bulgaaria roheliste esindaja ütles, et nemad on järgmised Euroopa Liidu eesistujad, kuid väljendas skeptilisust energiapoliitika edasiliikumise osas.

Ülemaailmse Roheliste Parteide koostööd (Global Greens) koordineeriv Celine rääkis,  et inimesed on vaimustunud globaalsetest partnerlusuhetest, kuid oluline on edendada just kohaliku tasandi võrgustikke.

Varmlandi kohaliku volikogu esindaja rääkis järjekordsest rootsi eduloost. Peale maakonna haiglate energiatõhususe parendamist vähenes CO2 õhuheide 75%, 20% kasutatavatest kütustest on taastuvallikatest.

Europarlamendi liige Reinhard Bütikhofer võttis sõna Euroopa tasandil toimuva CO2 heitmete vähendamise kampaania teemal ja üks slaavi aktsendiga neiu väljendas oma suurt vaimustust „DIVEST from fossil fuels“ vastu. Kui linnad investeerivad ühiskondlike hoonete kliimaseadmetesse, siis ka see mõjutab CO2 emissioone.

Lõpuks järeldati, et rohelised peavad suutma ka oma mullist väljapoole kommunikeeruda ning selgitada kõigile roheliste töökohtade tähtsust ja siirduti pidulikule õhtusele vastuvõtule.

Laupäev, 25 november

Kui arvuti lahti tegin, oli just lõppemas „Säästlike linnade“ paralleelistung. Soome roheliste esindaja sai saalimikrofoni ja rääkis, et liikumist linnas mõjutavad halvad ilmad, inimesed sõidavad autoga. Saatsin Kai Künnis-Beresele SMS i et näen teda hetkel veebiülekandes.  Seejärel võttiski sõna Eesti Roheliste esindaja Kai, kes rääkis, et Eestis on väike aga tubli erakond ja halvad ilmad mõjutavad ka meie liikluseelistusi. Kuigi Tallinnas on tasuta ühistransport, pole individuaalautode kasutamine sellest vähenenud. Enam-vähem varsti oli aeg otsas ja algas kohvipaus.

Peale vaheaega esines suures saalis Rootsi välisminister, naisliikumise liinis suurde poliitikasse tõusnud Margot Wallström, kelle kõne on Kai muljetes juba edasi antud.

Järgmise plenaaristungi teema oli „Saage tuttavaks Rootsi rohelistega“.

****

 

II osa

Järgmise plenaaristungi teema oli „Saage tuttavaks Rootsi rohelistega“.

Moderaator:

 Lena Lindström, Euroopa Rohelise Partei juhatuse (committee) liige, Rootsi.

Kõnelejad:

Janine Alm Ericson, Riksdagi (Rootsi parlamendi) liige, rahandusvaldkonna eeskõneleja, erakonna Miljöpartiet de gröna juhatuse liige

Monika Bubholtz, Karlstadi linnavolikogu aseesimees ja aselinnapea

Peter Eriksson, Hoonestuse/majutuse (housing) ja digitaalse arengu minister.

Alustuseks tegi Peter Eriksson ülevaate erakonna ajaloost: Partei loodi 1981. aastal ja osales esimest korda parlamendi töös 1988- 1991. Teist korda valiti rohelised parlamenti 1994.a., vajalik künnis oli 4%. Aastatel 2002-2006 oli rohelistel eriti hea koostöö sotsiaaldemokraatidega ning omandati tõeliselt inimestest hooliva erakonna maine. 2006-2010 oli toetus rohelistele juba 8…14%, 2010.aastal taas allpool (7,6%); 2014.aastal  tõusis toetus 15% ni ja rohelised võeti esimest korda  valitsuskoalitsiooni. Hetkel on üle Rootsi toetus rohelistele 8…10%, 100 linnas ollakse enamuses ja suuremas osas maakondades /regioonides juhtival kohal. Kohalik tasand on väga tugev, teemadeks koolid, lasteaiad, vanurite eest hoolitsemine jms. Riigi tasandil on praegu 6 ministrit rohelisest erakonnast. Hea valimiskampaania juhtimise eest ollakse tänulikud Lena Lindströmile. Järgmisel sügisel on Rootsis kohalikud ja keskvalimised ühel ajal.

Janine Alm Ericson kuulub mitmesugustesse kogudesse. Tema sõnul on Rootsis kohaliku tasandi poliitikud väga iseseisvad, poliitiline sõnum eri tasandi institutsioonides on aga sama.  Riigi tasandi küsimusi arutab erakonna juhatus, maakonna tasandil on omad volikogud, kuhu kuulub 25 rohelist poliitikut ja neist 19 on erakonna juhatuse liikmed.

Monika Bubholtz’i paluti rääkida, kuidas tehakse koostööd omavalitsuse tasandil.

Aselinnapead kohtuvad 2 korda aastas ja muul ajal on tihedas suhtluses näiteks Facebooki kaudu.  Karlstadis elab 2000 rohelise erakonna liiget, kellest 40 on aktiivsed poliitikud ja võtavad osa  linna elu puudutavatest aruteludest. Kokkusaamised linnas on 1 kord kuus ja seal kuulatakse üksteist ja huvigruppe.

Küsimus saalist: Kuidas on teie elu mõjutanud pagulaste juurdevool?

Peter Eriksson: Rootsi majandusel läheb hästi, tööhõive on kõrgeim Euroopas ning makse koguneb piisavalt. Lõimumine on suur, 2015.aastal saabus väga palju uusi inimesi, mis aitab riigi rahvaarvu kasvule kaasa. Majutus ja hoonestus ei ole Karlstadi suguses väikelinnas selline probleem, nagu suurlinnades. Tegeleme munitsipaalkorterite ehitamisega, sest noortel uustulnukatel pole vahendeid oma elamise ostuks.

Maakonnatasandi poliitikas ei ole kliimaprobleemid esikohal. Migratsioon aga on valimiskampaanias kindlasti oluline. Hetkel on poliitikud jagunenud kahte lehte, headeks ja halbadeks. Opositsioonil on rasked ajad, sest toimuvad läbirääkimised rändepoliitika teemadel.

Küsimus saalist: Millised on olnud Rootsi rohelise erakonna suurimad vead?

 Valimisplatvormi teemade valik on alati keeruline, kuna situatsioon võib kiiresti muutuda. Mõnikord tuleb teha raskeid ja vastumeelseid otsuseid, kuid seda ärge oma valijatele otse välja ütelge. Ajad  muutuvad, kõike ei näe ette.

Šoti rohelise partei esindaja: Kuidas suhtlevad omavahel erakonna juhatus ning parlamendi roheliste fraktsioon?

Janine Alm: Olen mõlemas kogus. Erakonnal on suured visioonid ja fraktsioon riigikogus peab arvestama reaalse elu võimalustega. Riigikoguliikme igapäevatöö on sageli väga raske.  Erakonna juhatus ja fraktsioon kohtuvad kaks korda aastas. Sellele koosolekule kutsutakse ka erakonna arvamuskogu (advisory board) ja maakondlike volikogude eesistujad.

Keenia roheliste esindaja:  Kas kliimateemad on olnud olulised valimistel? Mis tõi teile nii suure edu? Mida soovitate teistele?

Vastus: Inimesed peavad kliimateemat oluliseks.  Veel olulisemad on aga sotsiaalse õigluse ja inimõiguste teemad. Linnades on olulised linnaplaneerimisega seotud valdkonnad, liikluskorraldus, kuidas muuta linnamiljööd hubasemaks. Olulised on head kandidaadid ja kõneisikud (“good people at the top“). Meedial on väga suur mõjuvõim, palju sõltub sellest, kuidas kandidaati avalikkusele tutvustatakse.  Isabella Lövin saavutas suure tuntuse Euroopas kalanduspoliitika reformi läbi viimisel ja on nüüd Rootsis ministrikohal, Europarlamendi valimiskampaanias aga vaieldakse sageli oma riigi teemadel.

Vaheaeg

***

Plenaaristung: Euroopa roheline visioon

Rohelised plaanivad järgmiste europarlamendi valimiste eel  korraldada kampaania, mille fookuses on Euroopa roll maailmakorra kujunemisel. Euroopa juhtpoliitikud peavad  tõestama, et suudavad kaasaja väljakutseid vastu võtta. Paneelistungil tutvustatakse nende vaateid tuleviku Euroopa teemal. 

 Moderaator:

Monica Frassoni, Euroopa Rohelise Partei kaaseeskõneleja, Itaalia

Kõnelejad:

Touko Aalto, Soome rohelise erakonna Vihreät – De Gröna esimees, Soome parlamendi Eduskunna liige

Gustav Fridolin, Rootsi haridusminister, roheliste erakonna Miljöpartiet de gröna kaaseeskõneleja

Evelyne Huytebroeck, EGP juhatuse liige, Brüsseli linnavolikogu liige, Belgia

Marjolein Meijer, Hollandi roheliste erakonna  GroenLinks esinaine

Juan López de Uralde, Hispaania roheliste erakonna EQUO kaasesimees, parlamendiliige

Plenaaristungi alguses kanti üle tuntud keskkonnaaktivisti videotervitus. „Keda soovin ma saata maailma võitlema asjade eest, mis on õiged? Inimeste poliitiline passiivsus on müüt. Hetkel on kõik inimesed Euroopa tulevikust ja saatusest huvitatud rohkem, kui kunagi varem. Internetiga ei saa kampaania piirduda, sest Facebookis näeb poliitik ainult iseenda koopiat, inimeste usaldust tuleb võita vahetute kontaktide ja kohtumistega. Looge uusi platvorme huvigruppide ära kuulamiseks. Rootsis on palju väikesi keskkonnakontoreid ja büroopidajaid, mis on tugevaks aluseks rahvaga suhtlemisel.“

Monica Frassoni: Kuidas veeta järgmised poolteist aastat, mis on jäänud Euroopa Parlamendi valimisteni?

Juan López de Uralde: Peale 2007-2012 aasta kriisi ei ole Hispaania enam nii Euroopa- meelne riik nagu varem. Inimeste elu muutus raskemaks, sest toetusi kärbiti. Peale Kataloonia sündmusi on ka teised piirkonnad hakanud oma lippu kõrgele tõstma ja võisteldakse, kelle aknal on kõige suurem lipp välja pandud. Korruptsioonist ei räägita, kuigi Hispaanias on see oluline teema.  Kliimamuutuste tagajärjed on olnud Hispaanias väga tõsised, metsatulekahjudes on hukkunud kümneid inimesi ja mõnel pool on olnud veepuuduse probleeme. Sellest tuleb lähtuda ja selgitada valijatele, et tuleviku võtmeküsimuseks on rohelised töökohad.

Järgmiste valimiste eel peame tegema koostööd teiste riikide rohelistega, kindlaid kampaaniasõnumeid hetkel veel pole. Pakun välja sellised: 1. Kliimamuutuste leevendamine ja rohelised töökohad 2. Rõhk sotsiaalvaldkonnale: lühendatud tööaeg, suurem tööhõive, kodanikupalk. Euroopa Roheline Partei on osanud olla üks pere siiani ja seda hinnata.

Noor hispaanlanna saalist: Tuleb tugevdada sotsiaalmajanduslike teemade osakaalu. Euroopa kalanduspoliitika teemadele rõhumine eelmisel korral edu ei toonud, hääletamisele tuli välja ainult 60% ja saime 2,3%, mida oli vähem kui varasemal korral. Inimesed ei usaldanud rohelisi. Peame rääkima vaesuse vähendamisest.

Marjolein Meijer: Hollandis on viimastel kuudel toetus rohelistele 9,1%. Meie lugu peab rääkima valijate muredest, sotsiaalmajanduslikest teemadest, vanemate inimeste sissetulekutest, headest töökohtadest, pensionitest, vanemapuhkusest ja sünni toetustest: sotsiaalne õiglus ei peaks jääma ainult sotsiaaldemokraatide ratsuks. Nüüd või mitte kunagi, tuleb omada suuri ambitsioone, võidelda sotsiaalse Euroopa nimel. Teeme rahvale oma valikud selgeks ja kaasame rohujuuretasandi kampaaniad oma võitlusesse.

Touko Aalto: Olen igav põhjamaalane ja edastan ainult 3 jutupunkti: 1. Olukord Soomes, 2. meie plaanid, 3: Euroopa väärtused.

  1. Toetus rohelistele on Soomes väga kõrge – 17%, Oleme seda usaldust väärt. Tegeleme inimõigustega, haridusega, töökohtadega, mis on seotud kliimamuutuste mõjude leevendamisega.
  2. Soovime et järgmine peaminister tuleks roheliste hulgast. Plaanime viia läbi sotsiaalse turvalisuse reformi. Säästlik sotsiaalpoliitika tähendab inimeste eest hoolt kanda rahalistele kuludele vaatamata. Teave peab liikuma takistusteta. Kodanikupalk on üks osa meie sotsiaalsest reformist.  Roheline maksureform peab muutma senise süsteemi lihtsamaks.
  3. Euroopa Liidus tuleb jagada järgmisi väärtusi: Hariduspoliitikas muuta Erasmuse rahvusvahelised vahetusprogrammid kõikidele üliõpilastele kohustuslikuks; Sotsiaalvaldkonnas tagada kodanikupalk kõikidele töötajatele; Maksupoliitikas tuua raha maksuparadiisidest tagasi, Kliimamuutuste arvestamine rahandusotsuste tegemisel, vastutustundlikud ettevõtted.

Evelyne Huytebroeck: Räägin kahest ideest ja kahest lahendusest. Võimust ja inimlikkusest.

Euroopa algab linnatasandi poliitikast, väljakutseteks on kliimamuutuseed, pagulaskriis, tugeva juhtimise asemel vajame tugevamat partnerlust, elanike suuremat kaasamist ja ära kuulamist. Rohelised on alati olnud tugevad igasuguste projektide elluviimisel. Sageli aga saab takistuseks liigne riigi tasandi ametnike poolne järelevalve ja aruandluse nõudmine euroopa raha kasutamise üle. Euroopa võiks raha anda otse omavalitsusele ja jätta riigi tasand mängust välja.

Inimlikkusest: Brexit, Kataloonia, Saksamaa valitsusläbirääkimised… Inimesed ei taha alati kuulda, mida Euroopa poliitikud propageerivad. Peame muutma parlamendisaadiku, kohaliku voliniku, kodaniku või europarlamendiliikme  rollid lähedasemaks, muutma valitsusasutusi nii, et igaüks mõistaks, millega tegeletakse ja tunneks iseend selles süsteemis ära.

Monica Frassoni andis sõna kolmele noorpoliitikule, et nad kolme minuti jooksul teeksid kokkuvõtte, mis eelnevast jutust meelde jäi või oluline tundus.

Sonya, Rootsi noorte roheliste sekretär: Peame olema üks suur roheline pere ja leidma ühised kampaaniateemad – Esikohal peaks olema kliimamuutused, teiseks liigse tarbijalikkuse vähendamine ( Mustad Reeded, nagu eile, on  kaks aastat juba Ameerikas populaarsed ostuhulluse päevad).

Laura, Itaalia Roheliste kommunikatsioonispetsialist: Töökohad ja turvalisus, avalike teenistuste loomine vanurite abistamiseks, roheliste töökohtade arvu suurenemine Itaalias, ERASMUS e vahetusprogrammides rohelised teemad.

Kim, EFYG (Euroopa Noorte Roheliste Föderatsioon) kaaseeskõneleja: mul on küsimused auditooriumile: Kui tugev meie liikumine on ja kui tihti räägime inimestega  tänavatel, parlamendiväliste rühmadega, mittetulundusühendustega? Kui hästi oleme omavahel ühendatud? Hea näide on Hollandi rohelise erakonna ja taaskasutusega tegeleva mittetulundusühenduse OXFAM koostöö. Rääkisime neil teemadel ka oma väikeses töörühmas.

Juan Hispaaniast rääkis, et  euroskeptistismi on liiga palju. Millist Euroopat me tahame?

Ja lõpuks: kliimamuutused on oluline teema ja Poolas toimuval COP24 konverentsil peame kõik ühiselt panustama, et üritus oleks tugev ja tooks kaasa muutusi.

Monica Frassoni: Oleme saanud palju vihjeid järgmise kampaania korraldamiseks. Kuidas saavutada, et Euroopas oleks rohkem inimlikku mõõdet ja usaldusväärsust.

Sõnavõtt saalist: Tuleb olla euroopameelsem. Rohelist edu ei saa kopeerida riigist riiki. Mõnel pool võib liigne vasakpoolsus olla takistuseks.

Diskussioon jätkus. Oli aeg arvuti kinni panna ja erakonna sünnipäevapeole liikuma hakata.

*****

Märkmed tegi erakonna liige Maret Merisaar, kes ei võta siinkohal vastutust, et sõnavõttude mõte siin 100%-lise täpsusega edasi on antud. Aga loodetavasti enam-vähem.

Maret Merisaar

Eestimaa Rohelised liige

Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni liige

 

Soovi korral on võimalik kõnesid ja ettekandeid järele vaadata siit: https://europeangreens.eu/karlstad2017/live