Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest. Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“. Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme. Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest. Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule. (Loe edasi klikates artikli pealkirjale).

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more

TOETA OMA ALLKIRJAGA PÕXITI RIIGIKOGUSSE JÕUDMIST!

Eilsest on võimalik platvormil rahvaalgatus.ee anda toetusallkiri algatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat”.
See on esimene arutelu 2017. aasta Arvamusfestivalilt, mis jõudis rahvaalgatuseni.
PÕXITi arutelu algataja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus tõdeb, et Eesti on aastakümneid elektri tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. “Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda,” ütles Annus, lisades: “Põxit on varem või hiljem paratamatus, mistõttu on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks.”
Loe edasi…

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more