Inga Raitar: Otsi lolli, kes ei kardaks kolli…

…kui on kollil raha maitse suus. Nii laulsid metsast rahapada välja tassivad kurjasigidikud Nukitsamehe filmis. Jah kolli, kel juba raha maitse suus on ehk kes teab, kuidas saada kasu tagajärgede eest vastutamata, on põhjust karta. Koll teatavasti erineb inimesest just selle poolest, et tal puudub empaatia. Kuna koll on oma hinge kurjale müünud oma valgustkartva jõu ja teiste eksitamise võime eest, ei suuda ta ka teisi enda kõrval hingelistena ehk aistvate ja õnneõiguslike olenditena käsitleda.

Koll võib toredad lapsukesed panna oma sigade toiduks paljakäsi nõgeseid kitkuma ja mülkas magama, tema arvates on tal selleks õigus. Tugevama õigus. Tugevamana saab ta kaikaga oma õigust kehtestada, valu ja hirmu abil inimeselapsi oma orjuses hoida isegi siis, kui inimeselapsed teavad – tegelik elu ei pea sugugi ainult kolliorjamine olema. Koll teeb inimeselapsed pettusega omaks, kaotades ära nende kodutee rõõmsa valguseküllase, emaarmastuse, viljaka põllu ja lõhnava koduaiaga elu suunas. Seega vaid loll ei karda kolli, kel rahamaitse suus. Vähemalt nii arvab koll ise, nähes teisitimõtlejaid lapsikute lollikestena, keda hirmutades neid endiselt oma orjaväes hoida.

Terve maakera näib olevat ootamatult saanud mingi kollide kompanii omanduseks, kus hingeta kurjaorjad kel raha maitse suus hirmu ja lollitamise abil panevad inimesi iseoma koduplaneeti hävitama. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal. Jaga edasi ku imeeldib!

Read more

Aleksander Laane: Tervishoid on meie kõigi asi

Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse ( et lisanduks tervelt elatud aastaid), teadustulemuste kiiremasse rakendamisse (uued ravimid, ravimeetodid) ja elukohalähedasse taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust maksust.

Ühtlasi peab hakkama sammhaaval vähendama tööaja riikliku normi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, paindlikemaks töölepinguteks, kaugtööks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks. Tööajanormi vähendamine ei tähenda, et vähem või rohkem töötada ei tohi.

Read more

Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more

Rohepoliitik: Aaviksoo ärgu kartku, eestlane rügab tööd edasi ka siis, kui saab kodanikupalka

Ettekujutusel töökast eestlasest on pikk ajalugu. Karmis Põhja-Euroopa looduses ellujäämiseks pidi talumees oma tegemisi vähemalt aasta ette kavandama ja kavadest kinni pidama. Iseenda loodud töödistsipliin kehtis siin Läänemere ääres juba siis, kui protestantlikust eetikast ega ristiusustki veel midagi ei teatud.

Erilise tõuke töökusele andis talupoegade pärisorjusest vabastamine umbes 200 aastat tagasi: ränga tööga raha teenides sai oma talumaa mõisalt päriseks osta. Kui maa oli oma ja mõisale tööd teha enam ei tulnud, siis terendas võimalus edasise visa tööga tasapisi jõukust koguda. Taoline väikeettevõtluse soosimise poliitika Balti kubermangudes kasvatas kogutoodangut ja tõi mõisatele kiiresti sisse hulga raha, mida ülemkiht vajas arenevas kapitalismis maailmatasemel püsimiseks.

Töötamine vaid endale
Mõisamaade laialijagamine esimese vabariigi ajal tõstis eestlaste töötahet veelgi: nüüd oli võimalus tööga jõukust koguda ka neil, kes varem olid kõrvale jäetud, sunnitud palgatööd tegema ja peost suhu elama. Piima- ja masinaühistute massiline loomine tol perioodil võimaldas ühelt poolt efektiivselt majandada ning teiselt poolt tekitas võrdsuse ja ühtekuuluvuse tunde valdavalt talurahvast koosnevas ühiskonnas.

Taasiseseisvunud Eesti majanduse ülesehitamisel kerkis tööeestluse narratiiv taas üles, kuid „haavadega”, mille oli löönud kommunistlik tööpropaganda ja sunniviisiline kollektiviseerimine. Too hävitav kogemus välistas mõtte vabatahtlikust ühisomandist. Uue vabariigi kodanikele on iseloomulik pigem mõtteviis: ma töötan palju, aga üksnes enda ja oma pere heaks, ühiskond ei lähe mulle korda!

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest. Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“. Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme. Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest. Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule. (Loe edasi klikates artikli pealkirjale).

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more

TOETA OMA ALLKIRJAGA PÕXITI RIIGIKOGUSSE JÕUDMIST!

Eilsest on võimalik platvormil rahvaalgatus.ee anda toetusallkiri algatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat”.
See on esimene arutelu 2017. aasta Arvamusfestivalilt, mis jõudis rahvaalgatuseni.
PÕXITi arutelu algataja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus tõdeb, et Eesti on aastakümneid elektri tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. “Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda,” ütles Annus, lisades: “Põxit on varem või hiljem paratamatus, mistõttu on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks.”
Loe edasi…

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more