Aleksander Laane: Laudato si – märgilise tähendusega tekst

See tekst, mis on märgilise tähendusega, pärineb paavst Franciscuse sulest ja kannab eesti keeles pealkirja “Ole kiidetud”. Raamatupoodidest tasub küsida. Olgu pealegi, et ma pole katoliiklane – ka põgusalt sirvides on selge, et paavst pöördub kõigi inimeste poole, sõltumata usutunnistusest või usust üldse. Teema, millest seal jutt, on hool meie ühise kodu – planeedi Maa eest.

Üsna alguses tsiteerib ta oma eelkäijate ja kaasaegsete hulgast ka õigeusklike Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeust, kes on ärgitanud kõiki usklikke oma patte tunnistama: “See, et inimesed [..] hävitavad Jumala loodud bioloogilist mitmekesisust; et nad rikuvad maa terviklikkust, põhjustades muutusi selle kliimas, laasides selle maa looduslikke metsi või hävitades märgalasid; et nad saastavad veekogusid, maapinda, õhku ja elu selles – need kõik on patud. [..] Kuritegu looduse vastu on kuritegu meie endi vastu ja patt Jumala vastu.”

Franciscus kirjutab, et noored nõuavad muutusi – nad imestavad, kuidas saab keegi väita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mõtlemata keskkonnakriisile ja tõrjutute kannatustele. Ta heidab paljudele usklikele ette huvipuudust, allaandmist, isegi vastutöötamist! […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida

Tallinna lasteaedade õpetajad ja lapsevanemad õpivad puid istutama
Tallinna Keskkonnaamet korraldab kahel korral koolituse linnapuude õigesti istutamisest. Koolituses osalevad Tallinna lasteaedade õpetajad ja hoolekogu liikmed, kes on kaasatud Tallinna alushariduse 100. juubeli tähistamisse.

Tallinna alushariduse 100. juubeliks istutatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Haridusameti koostöös 100 puud Tallinna Loomaaeda. Linnahaljastuses on puu haljastuse element, mille kasutegur keskkonnale on suur ja hooldamine soodne. Puu istutamisel on oluline asukoha valik, sest väikesest puust kasvab loodetavasti kord suur. Täiskasvanud elujõulise puu eelduseks on lisaks kasvukohale kvaliteetne istik ja õigesti teostatud istutustööd. 

Et istutatud puud rõõmustaksid tulevikus mitut põlvkonda, viiakse istutamise juhendajatele eelnevalt läbi puude  õigesti istutamise koolitus. Lisaks antakse taustateadmisi veel linna haljastuse ajaloost ja puude olulisusest linna elukeskkonna kujundamisel. „Inimesed kipuvad arvama, et puude istutamine on väga lihtne – asetad taime auku, ajad mulla peale ja hakkabki kasvama. Tegelikult on istutamisel mõned nipid, mida inimesed, eriti linlased, tihtilugu ei tea“, sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova. Abilinnapea arvamusel tasub võimalusest kinni haarata ja osa võtta koolitusest, kus teadmisi jagavad oma ala professionaalid. „Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida“, ütles Izmailova.

Koolitus toimub 3. ja 10.aprillil Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Teadmisi puude istutamisest linna keskkonnas jagavad Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid.

Alushariduse andmine Tallinnas sai alguse 1. detsembrist 1918, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed – praegune Kopli Lasteaed Põhja-Tallinnas. Tänavu tähistatakse Tallinnas alushariduse 100 aasta juubelit.

Lisainfo:
Kristiina Kupper
Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linna maastikuarhitekt
tel. 640 4400
e-post: kristiina.kupper@tallinnlv.ee

Read more

Anne Luik: Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler

Homme, Vabariigi sajandi sünnipäeva eel, saavad presidendilt medali 166 väga lugupeetud inimest, kelle hulgas on ka meie erakonna liige, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Soovime Annele suure tunnustuse eest õnne ning täname ka omalt poolt väga ulatuslike teenete eest Eesti Vabariigile!

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik on üks esimesi teadlasi, kes hakkas 20 aastat tagasi uurima ja rakendama põllumajanduses keskkonnasõbralikke meetodeid.

„Tore tunne, et mahepõllumajandust on märgatud,” räägib Anne Luik, kuuldes, et teda on pärjatud teenetemärgiga.

Ta on töötanud Eesti Maaülikoolis alates 1976. aastast, asutanud erialaorganisatsioonid Eesti Mahepõllumajanduse SA ja SA EMÜ Mahekeskus. Tema eestvedamisel toimus 2009. aastal Eestis esimene rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents. Samuti lõi ta mahestipendiumi fondi, et ergutada mahepõllumajanduse uurimistööd Maaülikoolis.

„Olen püüdnud loodushoidlikku taimekasvatust edendada ja mul on hea meel, et Eestil on head eeldused saada maheriigiks,” arutleb autasustatu.

Praegu Maaülikooli taimetervise õppetooli vanemteadurina töötav Luik tunneb rõõmu kunagistest tudengitest, kes pühendunult jätkavad tema alustatud vao ajamist. Nüüdne õppetooli juhataja professor Marika Mänd on mu akadeemiline tütar, lisab ta.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Marko Kaasik: oma (öko)riigi saame tagasi üleilmses koostöös

Ülemaailmne riikide ja rahvuskultuuride vaheline koostöö on ainus, mis suudaks globaalse kapitali pahupoolt tasakaalustada, ent see on heast toimimisest kaugel, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.
Kaido Kama kirjutas eelmise aasta 5. detsembril Eesti Päevalehes arvamusloo, mis kandis pealkirja «Tahame oma riiki tagasi». Aga kellelt see tagasi võtta ja kuidas?

Metsade üleraie, kasutu raudteeprojekt ja tselluloositehase plaan on pannud peale veerand sajandit kestnud vaikivat nõusolekut eesti inimesed taas elukeskkonna pärast muretsema. Ja murega kaasneb segadus: miks oma riik teostab majanduspoliitikat välismaistes huvides, nagu oleks tegemist võõrvõimuga? Me ju lootsime oma Eestit luues, et saame neist hädadest jäädavalt lahti!

Võõrvõimu ei tule otsida seekord enam Moskvast ega vastupidi laialt levinud arvamusele ka mitte Brüsselist. Püüdes leida selle võimu koondumise geograafilisi kohti, tuleks tähtsuse järjekord umbes niisugune: New York, London, Frankfurt. Küllap mingit mõju avaldavad meile ka Tokyo ja Hong-Kong. Neil börsidel liigutatakse suurimaid investeeringuid. Kapital liigub sinna, kust on oodata kasumit. Suurem kasum on tulemas sealt, kus tootmiskulud madalamad ja üks viis seda saavutada on looduskeskkonna arvelt.

Kogu maailm on enneolematu kapitalisurve all, aga kommunistide võimu kogenud Ida-Euroopa maadel ei ole «immuunsüsteemi» selle vastu. Sel ajal, kui Lääne-Euroopas kinnistus demokraatia ja kodanikuühiskond, õppisime meie teistsuguseid sotsiaalseid oskusi, millega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel enam suuremat peale hakata ei ole. Esmalt tuli vaba konkurents ja siis välisinvesteeringud, elatustase tõusis ja uinutas kodanikuvalvsuse.

Loe edasi ja kommenteeri klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti Rahvusliblikas EW100 hääletamine (veel 19 päeva!)

Eesti Lepidopteroloogide Selts
kutsub valima Eestile rahvusliblikat EW100 raames.

Liblikatesse on alati hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni.

Täname kõiki inimesi tänu kellele sai rahvusliblika valimine teoks:
Risto Haverinen, Mall Hiiemäe, Inga Jentson, Ene Jürivete, Urmas Jürivete, Jari Kaitila, Eimar Kull, Kaido Kärner, Meeli Ool, Hiie Paluste, Ain Piir, Aleksander Pototski, Roman Pototski, Keijo Sarv, Allan Selin, Toomas Tammaru, Urmas Tartes, Madis Tasane, Tõnis Tasane, Richard Viidalepp, Irene Volk, Erki Õunap ja paljud teised.

Kandidaatega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/galerii/,
hääletada saab siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/vali-rahvusliblikas/.

(FB sündmus)

Eesti Rahvusliblika EW100 projekti algatajaks on Eesti Lepidopteroloogide Selts. Rahvusliblika hääletamine toimub aasta lõpuni. Uue aasta alguses võetakse andmed kokku ning seejärel kuulutatakse Rahvusliblikas välja.

Lisainfot saab kodulehelt rahvusliblikas.ee või meie erakonna liikmelt Aleksander Pototskilt: aleksander.pototski@gmail.com

Loe edasi Eesti Lepidopteroloogide Seltsi kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more