Marko Kaasik: oma (öko)riigi saame tagasi üleilmses koostöös

Ülemaailmne riikide ja rahvuskultuuride vaheline koostöö on ainus, mis suudaks globaalse kapitali pahupoolt tasakaalustada, ent see on heast toimimisest kaugel, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.
Kaido Kama kirjutas eelmise aasta 5. detsembril Eesti Päevalehes arvamusloo, mis kandis pealkirja «Tahame oma riiki tagasi». Aga kellelt see tagasi võtta ja kuidas?

Metsade üleraie, kasutu raudteeprojekt ja tselluloositehase plaan on pannud peale veerand sajandit kestnud vaikivat nõusolekut eesti inimesed taas elukeskkonna pärast muretsema. Ja murega kaasneb segadus: miks oma riik teostab majanduspoliitikat välismaistes huvides, nagu oleks tegemist võõrvõimuga? Me ju lootsime oma Eestit luues, et saame neist hädadest jäädavalt lahti!

Võõrvõimu ei tule otsida seekord enam Moskvast ega vastupidi laialt levinud arvamusele ka mitte Brüsselist. Püüdes leida selle võimu koondumise geograafilisi kohti, tuleks tähtsuse järjekord umbes niisugune: New York, London, Frankfurt. Küllap mingit mõju avaldavad meile ka Tokyo ja Hong-Kong. Neil börsidel liigutatakse suurimaid investeeringuid. Kapital liigub sinna, kust on oodata kasumit. Suurem kasum on tulemas sealt, kus tootmiskulud madalamad ja üks viis seda saavutada on looduskeskkonna arvelt.

Kogu maailm on enneolematu kapitalisurve all, aga kommunistide võimu kogenud Ida-Euroopa maadel ei ole «immuunsüsteemi» selle vastu. Sel ajal, kui Lääne-Euroopas kinnistus demokraatia ja kodanikuühiskond, õppisime meie teistsuguseid sotsiaalseid oskusi, millega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel enam suuremat peale hakata ei ole. Esmalt tuli vaba konkurents ja siis välisinvesteeringud, elatustase tõusis ja uinutas kodanikuvalvsuse.

Loe edasi ja kommenteeri klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti Rahvusliblikas EW100 hääletamine (veel 19 päeva!)

Eesti Lepidopteroloogide Selts
kutsub valima Eestile rahvusliblikat EW100 raames.

Liblikatesse on alati hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni.

Täname kõiki inimesi tänu kellele sai rahvusliblika valimine teoks:
Risto Haverinen, Mall Hiiemäe, Inga Jentson, Ene Jürivete, Urmas Jürivete, Jari Kaitila, Eimar Kull, Kaido Kärner, Meeli Ool, Hiie Paluste, Ain Piir, Aleksander Pototski, Roman Pototski, Keijo Sarv, Allan Selin, Toomas Tammaru, Urmas Tartes, Madis Tasane, Tõnis Tasane, Richard Viidalepp, Irene Volk, Erki Õunap ja paljud teised.

Kandidaatega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/galerii/,
hääletada saab siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/vali-rahvusliblikas/.

(FB sündmus)

Eesti Rahvusliblika EW100 projekti algatajaks on Eesti Lepidopteroloogide Selts. Rahvusliblika hääletamine toimub aasta lõpuni. Uue aasta alguses võetakse andmed kokku ning seejärel kuulutatakse Rahvusliblikas välja.

Lisainfot saab kodulehelt rahvusliblikas.ee või meie erakonna liikmelt Aleksander Pototskilt: aleksander.pototski@gmail.com

Loe edasi Eesti Lepidopteroloogide Seltsi kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more