Saaremaa sild pole lahendus, tunnel on

Fakt on see, et sild ei vasta tänapäeva nõudmistele. Üha kahaneva puhta keskkonna juures, mis on inimese elu eeltingimuseks, tuleb kõikide nii suurte projektide puhul lähtuda ettevaatusprintsiibist. Oleks loogikaviga jätta kõige olulisemad mõjud inimese keskkonnale rahast pimestatuna arvestamata. Ka ei ole sild täiesti ilmastikukindel ühendustee tormide ja jäätumise ajal.

Sild valmiskonstruktsioonina on ohuks nii rändlindudele kui ka viigerhüljestele. Suur väin Muhu ja mandri vahel on viigrite ainuke rändetee Väinamerest Liivi lahe ja vastupidi. Külmade ja jäärohkete talvede korral lahkub suurem osa viigritest Väinamerest, vaid üksikud jäävad sinna talvituma. Viigerhülged on teiste hülgeliikidega võrreldes äärmiselt pelglikud ja hoiavad paikadesse, kus inimene neid ei häiri. Vangistust, näiteks loomaaeda, taluvad nad väga halvasti ja nende eluiga on jäänud seal lühikeseks. Samuti on viigrid väga tundlikud merekeskkonna reostusele.

Vaid ehitusaegsed keskkonnaohud nagu sette liikumine ja müra, kui need ei kesta kaua, ei pruugi tõesti looduses midagi pikaajaliselt muuta. Ehitis ise aga muudab.

Linnustiku uuring ütleb, et kevadel rändab üle Suure Väina ligikaudu üks miljon ning sügisel pool miljonit lindu. Kõige arvukamad liigid ja liigirühmad on veelinnud, eeskätt kaurid ja merepardid ning valgepõsk-lagle. Kõrgel vee kohal olevad sillad, mis jäävad lindude rändeteele, on teadaolevalt lindudele tapvaks ohuks. Linnud ei lenda silla alt läbi. Isegi Väikest väina ületavad kõrgepingeliinid tapavad palju linde ning mingeid leevendusmeetmeid pole skandaalsel kombel siiani seal rakendatud. On tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kui vähe on vaja mõnda täna väga arvukat veelindu rändel tappa, et paari kümnendiga oleks neist puudus käes.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Looduskaitsjad nõuavad mesilasi hävitava mürgi keelustamist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

12.-13. detsembril arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Hetkel kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul. Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides aastast 1994.

Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu dramaatilist vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa. Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

EERi esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitas: “Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia.”

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. Roheliste aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75% võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Meedias ilmunud artiklite nägemiseks klikka pealkirjal.

Read more

Eesti Rahvusliblikas EW100 hääletamine (veel 19 päeva!)

Eesti Lepidopteroloogide Selts
kutsub valima Eestile rahvusliblikat EW100 raames.

Liblikatesse on alati hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni.

Täname kõiki inimesi tänu kellele sai rahvusliblika valimine teoks:
Risto Haverinen, Mall Hiiemäe, Inga Jentson, Ene Jürivete, Urmas Jürivete, Jari Kaitila, Eimar Kull, Kaido Kärner, Meeli Ool, Hiie Paluste, Ain Piir, Aleksander Pototski, Roman Pototski, Keijo Sarv, Allan Selin, Toomas Tammaru, Urmas Tartes, Madis Tasane, Tõnis Tasane, Richard Viidalepp, Irene Volk, Erki Õunap ja paljud teised.

Kandidaatega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/galerii/,
hääletada saab siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/vali-rahvusliblikas/.

(FB sündmus)

Eesti Rahvusliblika EW100 projekti algatajaks on Eesti Lepidopteroloogide Selts. Rahvusliblika hääletamine toimub aasta lõpuni. Uue aasta alguses võetakse andmed kokku ning seejärel kuulutatakse Rahvusliblikas välja.

Lisainfot saab kodulehelt rahvusliblikas.ee või meie erakonna liikmelt Aleksander Pototskilt: aleksander.pototski@gmail.com

Loe edasi Eesti Lepidopteroloogide Seltsi kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more