Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more

Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12.2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.
Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

TOETA OMA ALLKIRJAGA PÕXITI RIIGIKOGUSSE JÕUDMIST!

Eilsest on võimalik platvormil rahvaalgatus.ee anda toetusallkiri algatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat”.
See on esimene arutelu 2017. aasta Arvamusfestivalilt, mis jõudis rahvaalgatuseni.
PÕXITi arutelu algataja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus tõdeb, et Eesti on aastakümneid elektri tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. “Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda,” ütles Annus, lisades: “Põxit on varem või hiljem paratamatus, mistõttu on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks.”
Loe edasi…

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more