Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

COP23 lühikokkuvõte

COP23 lühikokkuvõte

Bonnis, Saksamaal toimunud ÜRO Kliimakonventsiooni osapoolte kohtumise (COP23) põhieesmärk oli Pariisi kliimaleppe täitmise reeglistiku ettevalmistamine ja ses osas oldi üsna edukad – läbirääkimistel saavutatud ühisosa on piisav, et loota reeglite kehtestamist juba järgmisel, Poolas 2018 lõpus toimuval, COP24-l.

Vaatamata oodatule ei olnud Bonnis toimunud arutelude peateemaks Ameerika Ühendriikide presidendi otsus taganeda Pariisi kliimaleppest. USA ametliku delegatsiooni osavõtt aruteludes oli küll leige, aga mitteformaalsetel kohtumistel tegid ilma endine New Yorgi meer Michael Bloomberg ja California osariigi kuberner Jerry Brown, kes esitlesid USA linnade, osariikide ja äriringkondade initsiatiivi kliimamuutuste ärahoidmisel – America’s Pledge. Vaatlejate hinnangul on USA juhtiva rolli kliimakõnelustel üle võtnud Hiina.

Ühe olulise tulemusena käivitati Bonnis nn. Talanoa dialoog, mille eesmärgiks on järgmise kohtumise lõpuks kokku leppida kasvuhoonegaaside vähendamise uues, kõrgemas tasemes kui kirjas vähendamiseesmärkides, mis riikide poolt võeti ja esitati ÛRO Kliimakonventsiooni sekretariaadile enne Pariisi leppe sõlmimist.

Oluline on märkida 20 riigi poolt Ühendkuningriikide ja Kanada juhitava Söejärgse aja liidu (Past Coal Alliance) loomist, mis seab eesmärgiks liiduga ühinenud riikides söe kasutamisest loobumist energiatootmisel hiljemalt aastaks 2030. Ühendkuningriigid on võtnud kohustuse loobuda söe põletamisest juba 2025.a.

Üks vähe kajastamist leidnud, kuid mitmete ekspertide poolt vaat et olulisimaks COP23 tulemuseks peetakse edasiminekut põllumajanduse kasvuhoonegaaside piiramisel ja vastava reeglistiku karmistamisel. Bonnis otsustati et osalevad riigid peavad 2018.a. 31.märtsiks esitama kliimakonventsiooni sekretariaadile ettepanekud mullas leiduva süsiniku paremaks sidumiseks ja kuidas vähendada loomapidamisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaleppe raames 2011.aastal alanud arutelud põllumajandusega seotud heitmete piiramiseks on seni jäänud tulemusteta.

COP23 lõppdokument on leitav http://unfccc.int/resource/docs/2017/cop23/eng/l13.pdf

Ametlikul kodulehel inglise keelne kokkuvõte leitav siit: https://cop23.unfccc.int/news/bonn-climate-conference-becomes-launch-pad-for-higher-ambition

Read more

Fideelia-Signe Roots: Lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem. Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse. Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

[loe edasi klikates pealkirjal]

Read more

Marko Kaasik: Kataloonia kriis on Euroopa Liidu asi

Harva on teises riigis toimuv Eesti avalikkuses nii suurt huvi äratanud kui Kataloonias läbiviidud iseseisvusreferendum. Veelgi harvemini on Eesti meedia kaudu väljendatud avalik arvamus välispoliitika küsimuses nii palju lahknenud valitsuse seisukohast.

Rahva enesemääramisõigus ja riikide territoriaalne terviklikkus on rahvusvaheliste suhete kaks alusprintsiipi, mis lähevad ikka ja jälle, ühes ja teises paigas omavahel vastuollu. Nüüd siis Kataloonias – esimest korda Euroopa Liidus. Ja see asjaolu muudabki Kataloonia juhtumi eriliseks.

Liikmesriigid on Euroopa Liidule loovutanud nii suure osa oma suveräänsusest, et on kujunenud uusaegses maailmas ainulaadne riikideülene ühendus, mis kardinaalselt erineb kõikvõimalikest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Euroopa Liidu üheks tähtsaimaks aluspõhimõtteks on subsidiaarsus, mis tähendab, et kõik otsused tuleb teha madalaimal võimalikul haldustasandil, võimalikult lähedal kodanikele. Liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui riigi tasandil ei tulda olukorraga toime. Väidan, et Kataloonia kriis on just niisugune olukord.

Föderalistide «Euroopa äriprojekt»

Jah, juhtum on ootamatu ja enneolematu. Euroopa Liidul ei ole mehhanisme niisuguse kriisi reguleerimiseks. Aga olukord nõuab, et need mehhanismid kiiresti loodaks, nii nagu seda tehti Kreeka võlakriisi puhul.

[loe edasi klikates pealkirjale]

Read more

Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more

Lapsed väärivad parimat

Unistus mahedast toidust koolides ja lasteaedades ei pea unistuseks jääma. Kopenhaagen täitis 2011.aastaks seatud eesmärgi, mille kohaselt pidid avalike asutuste menüüd koosnema 75% ulatuses mahedast toorainest. 2015. aastal saavutati uus tase- tervelt 90%, ilma suuremate kulutusteta. Projekti vedajate sõnul vajab sellise põhimõttelise muutuse läbiviimine suurt soovi ja poliitilist tahet inimeste tervisesse panustada. Menüüsid ei vahetatud lihtsalt mahedaks, vaid parandati ka toiteainete tasakaalu. Toore ostetakse otse talunikelt ja toit valmistatakse ja küpsetatakse algusest lõpuni ise. See tagab parima kvaliteedi ja selle, et toidule ei kulutatagi üleliia palju raha. Eestimaa Roheliste südameasjaks on, et lasteaedades ja koolides saaksid kõik lapsed süüa kohalikku mahetoitu! 
Lapsed väärivad parimat 

Read more

Linnarahvas otsustagu eelarve üle

Rohelised usaldavad kohalikku kogukonda. Andes linnaelanikele rohkem võimalusi kohalikes asjades kaasa rääkida, võimendame kodanikuühiskonda ja pöörame ümber poliitikast võõrandumise protsessi. Usume, et tallinlaste aktiveerimisel on võtmetähtsus kohaliku elu edendamisel. Just julge ja ettevõtlik inimene on see, kes suudab mõelda väljapoole tavapäraseid poliitikaid ja pakkuda välja põnevaid, uudseid ja nutikaid ideid. See on põhjus, miks me soovime esindusdemokraatiat täiendada osalus- ja otsedemokraatia mehhanismidega.

Meie siht on teha nii, nagu Šveitsis ja paljudes teistes riikides tehakse- linnarahvas otsustab igal aastal kogu eelarve vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.

Põhjus on lihtne- nendes omavalitsustes, kus selline võimalus on, on tulude varjamine väiksem ja sissetulekud suuremad. Sest inimesed teavad, kuhu nende raha läheb!

Selleks:

  • Rakendame põhimõtet, milles rahvas kiidab heaks või lükkab tagasi linnavalitsuse poolt koostatud eelarve
  • Loome Tallinnasse rahvaalgatuse süsteemi ja selleks vajaliku platvormi
  • Anname tallinlastele võimaluse algatada siduv referendum kohaliku poliitika üle otsustamisel

Su linn vajab Sind 

#Rohelised #KOV2017

Read more

Tallinn pestitsiididest vabaks linnaks

Kuna Eestimaa Rohelised juhinduvad eetikast ja loodust austavast maailmavaatest, soovime, et ka Eesti pealinn toimiks jätkusuutlikult keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. Selle eesmärgi üheks abistavaks, kuid ülioluliseks sammuks on viia Tallinn pestitsiidi- vabade linnade kaardile: Pesticide Free Towns. Progressiivsemate Euroopa linnade nagu Kopenhaagen, Münster jpt eeskujul lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise Tallinna tänavatel, haljasaladel ja lastemänguväljakute hoolduses. Pestitsiidide kasutamine, mis on ohuks inimeste ja tolmeldajate tervisele, on vastustundetu, kuid kahjuks seni veel lubatud tegevus Tallinnas. Inimeste tervise ja keskkonna rikkumine “odavuse” või mis tahes ettekäändel pole Rohelistele vastuvõetav. Tänu kaasagsetele lahendustele ja permakultuuri põhimõtetele muudame oma kodulinna kaasaegseks ja ohutuks jätkusuutlikuks oaasiks, kus rakendame rohealadel uutlaadi rekreatiivset ja sotsiaalset kasutust, mis annavad elanikele võimalusi viibida loomulikus ja inimsõbralikus keskkonnas kodust kaugele minemata.

Kuula ka meie emeriitprofessori ja Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu liikme Anne Luige värsket raadiointervjuud

Read more

Ökofeministi lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem .  Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse.  Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad  on nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

Globaalkatastroofi äärel kõõluva planeedi riikide valitsused on muidugi hämmastavalt lühinägelikud: tehakse suuri sõnu ja püütakse olla poliitiliselt korrektsed, et mitte kaotada valijaid ega „poisteklubi“ pääset. Valijad ise jälgivad samuti pigem poliitikute välist muljet. Kui keegi väljendub poliitiliselt ebakorrektselt, pole tal mõtet kandideeridagi: ta määrib nii enda kui erakonna mainet. Reaalsetest tegudest ja seatud sihtidest sel juhul ei huvituta.

Read more

Rea Raus: mürk või mesi?

Tänaseks on ilmselt kõigile uudistega kursis olevatele inimestele teada katastroof Maire Valtini mesilas Lääne-Virumaal. Mida aga paljud ei tea on see, et mesilaste massiline hukkumine on toimunud Eestis pikemat aega. Mesinikud kahtlustavad ebaõiget taimekaitsevahendite kasutamist aga nagu ikka, on väga keeruline ja kulukas tõestada konkreetseid põhjuseid. Seetõttu varjutab tegelikku olukorda ühelt poolt nii seaduse kohmakus ja ebaselgus, teiselt poolt inimeste vähene teadlikkus sellest, kui olulised meie endi eksistentsile on mitte ainult mesilased vaid ka teised tolmeldajad. Rääkimata mullas elutsevatest mikroorganismidest ning ka erinevatest putukatest toituvatest lindudest. Kummalisel kombel laekub Ökoriik Eesti infovõrgustiku kaudu signaale üle Eesti sellest, kuidas viimasel paaril aastal märkavad inimesed putukate ja lindude vähesust oma aedades.

On selge, et taimekaitsevahenditel on selle olukorra kujunemisel märkimisväärne roll. Seetõttu on üha tugevneva avalikkuse surve tõttu ka planeerimisel taimekaitseseaduse muudatus, milleks oodatakse maaeluministeeriumi poolt ettepanekuid 03.augustini.

Samas, pidades silmas olukorra kriitilisust tekitab küsimusi maaeluministeeriumi kommunikatsioonitaktika. Uudis planeeritava seadusemuudatuse üle on pandud ilma suurema teavituseta üles ministeeriumi kodulehele, kuid olulisi ministeeriumi koostööpartnereid nagu näiteks Eesti Mesinike Liit ei ole sellest kavast üldse teavitatud.

Olukorras, kus suvel on mesinikud hommikust õhtuni nö. põllul ja aeg ettepanekute esitamiseks väga lühike tekib küsimus. Kas selline “informeerimine” ikka on kantud huvist tegelikult kaasata olulisi eksperte ja professionaale, kelle tõsiseid ettepanekuid reaalselt arvestada soovitakse? Loodame, et tegemist on tavapärase kommunikatsiooniapsuga, mida saab valutult korrigeerida sellega, et ometi kord ka Mesinike Liidu korduvalt ja varasemalt tehtud ettepanekuid seadusse kuulda võetakse. Eriti selles valguses, et maaeluministeerium on tublilt käivitanud riikliku mahemajandusprogrammi arenduse, mille eesmärgiks on suund Ökoriigile, mahedamale Eestile. Mis oleks parim samm selles suunas, kui – rääkigem asjadest õigete nimedega- meie endi tervise ja keskkonna tervise mürgitamise vähendamine?

Palun võta hetk, et vastata viiele küsimusele seoses tolmeldajate arvukusega sinu ümbruskonnas.

Küsimustele vastamine võtab alla minuti. Küsimused leidad siit

Rea Raus

Eestimaa Rohelised

Read more