Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida

Tallinna lasteaedade õpetajad ja lapsevanemad õpivad puid istutama
Tallinna Keskkonnaamet korraldab kahel korral koolituse linnapuude õigesti istutamisest. Koolituses osalevad Tallinna lasteaedade õpetajad ja hoolekogu liikmed, kes on kaasatud Tallinna alushariduse 100. juubeli tähistamisse.

Tallinna alushariduse 100. juubeliks istutatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Haridusameti koostöös 100 puud Tallinna Loomaaeda. Linnahaljastuses on puu haljastuse element, mille kasutegur keskkonnale on suur ja hooldamine soodne. Puu istutamisel on oluline asukoha valik, sest väikesest puust kasvab loodetavasti kord suur. Täiskasvanud elujõulise puu eelduseks on lisaks kasvukohale kvaliteetne istik ja õigesti teostatud istutustööd. 

Et istutatud puud rõõmustaksid tulevikus mitut põlvkonda, viiakse istutamise juhendajatele eelnevalt läbi puude  õigesti istutamise koolitus. Lisaks antakse taustateadmisi veel linna haljastuse ajaloost ja puude olulisusest linna elukeskkonna kujundamisel. „Inimesed kipuvad arvama, et puude istutamine on väga lihtne – asetad taime auku, ajad mulla peale ja hakkabki kasvama. Tegelikult on istutamisel mõned nipid, mida inimesed, eriti linlased, tihtilugu ei tea“, sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova. Abilinnapea arvamusel tasub võimalusest kinni haarata ja osa võtta koolitusest, kus teadmisi jagavad oma ala professionaalid. „Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida“, ütles Izmailova.

Koolitus toimub 3. ja 10.aprillil Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Teadmisi puude istutamisest linna keskkonnas jagavad Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid.

Alushariduse andmine Tallinnas sai alguse 1. detsembrist 1918, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed – praegune Kopli Lasteaed Põhja-Tallinnas. Tänavu tähistatakse Tallinnas alushariduse 100 aasta juubelit.

Lisainfo:
Kristiina Kupper
Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linna maastikuarhitekt
tel. 640 4400
e-post: kristiina.kupper@tallinnlv.ee

Read more

Maret Merisaar Tallinna keskkonnakomisjoni tööst

Aeg lendab kuidagi väga kiiresti ja vahepeal on  olnud kaks keskkonnakomisjoni koosolekut, mille kohta pole veel jõudnud Erakonna liikmete listi midagi kirjutada.

Järjekorras neljandal koosolekul, 26. veebruaril  oli teemaks prügimajanduse ümberkorraldused ning tutvustati 3 päeva uues ametis tegutsenud ning väga perspektiivikaks peetavat Kristjan Marki. Soovime talle edu ja tuult tiibadesse. 

Kuulsime, et Tallinn on jagatud 13 erinevaks teeninduspiirkonnaks, Krisitiines näiteks algab uutel põhimõttetel korraldatud jäätmevedu 1. maist.

Tallinlased on märganud, et peale eelmist põhjalikku ümberkorraldust, kus jäätmete transportijad ja jäätmete ladustajad/käitlejad hakkasid erinevates hangetes osalema, läks algul kõik ülesmäge, aga viimasel ajal  tekkisid jälle probleemid. Prügikastid ajavad mõnikord üle ja inimesed nurisevad, et keegi nende muresid ei kuula. Ehk läheb nüüd jälle paremaks.[…]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Tallinn sai kaasamisnõuniku

Sellest nädalast alustas Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd Kristjan Maasalu, avalikul konkursil kandideeris sellesse ametisse 36 inimesed.

Maasalu (33) ülesandeks on suhelda huvigruppidega erinevate linnaprojektide juures ja töötada ka linnasüsteemis sissepoole ehk õpetada ametnikkonda arvestama huvigruppide mõtetega, teatas linnavalitsus.

“Töö kaasamisnõunikuna annab mulle võimaluse panna oma avatud meel, lai silmaring ja suhtlemiskogemus tööle Tallinna linna valitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel,” ütles Maasalu. “Avalikkuse kaasamine annab meile paremad otsused, õnnelikumad inimesed ja kvaliteetsema elukeskkonna ning sillutab teed kodanikuühiskonna triumfile.”

Read more

Tallinna linn ja Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee osas kokkuleppele

Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.

„Ligikaudu kaks kuud kestnud kohtumiste ja konsultatsioonide käigus lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Izmailova osutas, et uus Reidi tee lahendus võimaldab Tallinnal edukamalt kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile, aga saada ka lihtsalt parem, kergliiklejat rohkem eelistav ja autostumist vaos hoidev lahendus.

Tallinna linnapea Taavi Aas lisas, et rühmitusega Merelinna Kaitsjad saavutati hea tööõhkkond ning tekkis asjalik dialoog. Aas mainis, et keerulisim osa kõnelustel puudutas sõiduradade vähendamist.

„Kompromiss siiski sündis, sest Reidi teel linnast väljuval suunal on enne Narva maantee ristmikku vähendatud sõiduradade arvu kolmelt kahele,“ selgitas Aas. „Russalka esisel ristmikul on mõlemas sõidusuunas vähendatud sõiduradade arvu ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval nihkub sõidutee merest seetõttu 3,5 meetri võrra maa poole.“ […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Toiduraiskamise vähendamine aitab loodust hoida

Toidu kasvatamine ja tootmine tekitab suure osa saasteainetest ning paneb tohutu koormuse keskkonnale. Seepärast on raiskuläinud toit nii moraaliküsimus kui ka suur rahaline kahju.
Rohelised tervitavad Tallinna linna ja Toidupanga sõlmitud heade kavatsuste kokkulepet. Nüüd on vaja kõrvaldada ka muud bürokraatlikud takistused, et Toidupangad üle kogu Eesti saaks tõhusalt tegutseda.

Toidupank saab varsti Tallinnas uued ja paremad ruumid Lasnamäel – seal, kus senini tegutses Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna linnapood.
“ Kuna Toidupanga tegevus põhineb suuresti vabatahtlike tasuta tööl, siis on elementaarne, et Tallinn Toidupanka paremate tingimuste loomisel igati aitab, “ ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Heade kavatsuste leppe allakirjutamise järel toimunud kohtumisel Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijniga arutasid abilinnapea Züleyxa Izmailova ja referent Aleksander Laane võimalusi, kuidas Toidupank saaks paremini toiduraiskamist ja ka vaesust vähendada.

“Toiduraiskamise vähendamisega on viimasel aastakümnel üha intensiivsemalt tegelema hakatud. [Loe edasi vajutades kursoriga artikli pealkirjale]

Read more

Tule õpeta linnavalitsus rahvast kaasama! Kandideerimistähtaeg 18.01.2018

Kas Sul on tunne, et miski ei muutu paremaks enne, kui sa ise ei tegutse?
Tallinna linnavalitsus on otsustanud leida just sellise inimese.

Tegijat ootavad kangelasteod:

kaasamist vajavate valdkondade ja teemade kaardistamine, ideede kogumine erinevatelt huvigruppidelt, olulisemate huvigruppide teavitamine linnavalitsuse algatustest ja nende tagamaadest, linnavalitsuse liikmete nõustamine ühiskondliku dialoogi küsimustes, olemasolevate kaasamisplatvormide kasutamise ja uute platvormide loomise vajaduse analüüsimine. 

Kaasamiskangelasel on: kõrgharidus, eesti keele oskus C1 ja vähemalt ühe võõrkeele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega, teadmised riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, väga hea arvuti kasutamise oskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, läbirääkimisoskus, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus. Projektijuhtimise kogemus, töökogemus avalikus sektoris ja mittetulundusvaldkonnas ei tee kahju!

Garanteerime: meeldiva töökollektiivi ja 35 kalendripäevase põhipuhkuse.

Töökoht on tähtajaline linnapea volituste ajaks.

Kandideerimiseks saada CV ja essee  teemal „Kaasamine Tallinnas: teekond dialoogist tulemuseni“, pikkusega 3000-3500 tähemärki hiljemalt 18. jaanuaril 2018 e-posti aadressil: konkurss.linnakantselei@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonilt 56 150 280.

Aita linnavalitsust!
Su linn vajab Sind 

Read more

Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more

Linna juhtimine ilma korruptsioonita

Linna juhtimine ilma korruptsioonita?

Korruptsioonijuhtumid ei ole ainult Tallinna probleem. Seda juhtub ka teistes omavalitustes. Roheliste eesmärki „Korruptsioonivaba Tallinn“ saab saavutada vaid olemasolevat süsteemi muutes.

Tallinnas süsteemi muutmata on tõenäoliselt tulemus sama, mis toimus võimu vahetusega Toompeal. Vahetuvad inimesed, kes moodustavad opositsiooni ja koalitsiooni, kuid süsteem sisuliselt ei muutu. Vahetuvad vaid poliitilises etendustes inimeste rollid, kuid näidend, mida mängitakse, jääb samaks. Lootus, et kui näiteks Reformierakond saab Tallinnas võimule, siis sellega väheneb automaatselt korruptsioon, on valijale puru silma ajamine. Kui linna rahaasjade süsteem jääb samaks, siis jäävad süsteemi samad nõrgad kohad ja varem-või hiljem keegi võimul olijatest kasutab selle omakasuks ära.

Korruptsiooni teket ja raha raiskamist toetab avalikus sektoris leviv ja valitsev salatsemine. Mida vähem infot avalikkus teab seda suurem on võimalus midagi märkamata ära teha.

Salatsemist saab vähendada vaid info avalikustamisega. Kui on teada, et kõik rahalised tehingud ja nendega seotud info on avalik, siis hoiab hämara tehingu avalikuks tulemise hirm, paljusid kahtlasi tehinguid ära.

Seetõttu peab avaliku (maksumaksja) raha puhul kehtima täielik läbipaistvuse nõue. Kõik rahalised tehingud peavad koos kõikide oluliste detailidega olema avalikud ning kõik, kes saavad avalikust sektorist raha, peavad arvestama eeldusega, et kõik tehingu olulised detailid peavad olema avalikud. Siin ei tohi lasta pugeda „ärisaladuse vms“ taha. Kõigil, kes teevad kohaliku omavalitusega tehingu on valiku ees: kui soovin kasutada avalikku raha, siis peab kogu tehingu info olema avalik või kui soovin salatseda, mis iganes ettekäändel, siis on minu jaoks avalik rahakott suletud.

Kui riigi tasemel saab mõnedes üksikutes valdkondades (näiteks riigikaitse) kehtida riigisaladus ka rahakasutusele, siis kohalikus omavalitsuses selliseid piiranguid ei saa ega ei tohi olla. See põhimõte laienema ka kohaliku omavalitsuse alla kuuluvate äriühingute ja sihtasutustele.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more