Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more

Mardiste: Tabivere välja pakkumine näitab arendajate meeleheidet

Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke.

Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muuta ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.

Sekkumine asukohavalikusse

Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [Eesti Päevaleht, 5.06.2018]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Rohelised: puhta elukeskkonna poolt ja tselluloositehase vastu!

Rohelised toetavad Tartu apelli ning on tehase rajamise vastu!
Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Ida-Eesti vesikonda, kohtus rahandusminister Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis. 
Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev info ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult. Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta. 
Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: Kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.
Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse neokolonialistliku mündiga otsus vähendab Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu. See samm võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, seda nii keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse kui ka kodanike tahte sihikindla eiramise tõttu.
Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Read more

Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste

19.03.2018
Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste.

Laupäeval toimunud Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna koosolek valis piirkonna juhiks tagasi Peep Mardiste ja arutas tegevusi Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskkonnaekspert Peep Mardiste on erakonna Tartu piirkonda juhtinud viimased 10 aastat ja on olnud kohalikel valimistel roheliste linnapeakandidaat. Kesksed kohalikud teemad roheliste jaoks Tartus on hetkel plaanitava tselluloositehase keskkonnamõjud, suurenev surve täis ehitada Tartu parke ning elanike vähene kaasatus linnaelu otsuste tegemisse.

Erakond Eestimaa Rohelised Tartu linna ringkonnas on 129 liiget, kellest valdav osa on juba pikaajalised rohelise maailmavaate edendajad Eestis. Erakond soovib Peebule jõudu tööle ja loodetavasti liitub meie Tartu piirkonnaga palju tublisid Tartu inimesi, kes aitavad erakonna põhikirjalisi eesmärke täide viia ja seda ka 2019 aasta Riigikogu valimistel eduka osalemise näol.

Kõigil headel Tartu inimestel palume piirkonna juhiga otse ühendust võtta.

Peep Mardiste, peep.mardiste@ut.ee, +372 5078111

Read more

Anne Luik: Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler

Homme, Vabariigi sajandi sünnipäeva eel, saavad presidendilt medali 166 väga lugupeetud inimest, kelle hulgas on ka meie erakonna liige, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Soovime Annele suure tunnustuse eest õnne ning täname ka omalt poolt väga ulatuslike teenete eest Eesti Vabariigile!

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik on üks esimesi teadlasi, kes hakkas 20 aastat tagasi uurima ja rakendama põllumajanduses keskkonnasõbralikke meetodeid.

„Tore tunne, et mahepõllumajandust on märgatud,” räägib Anne Luik, kuuldes, et teda on pärjatud teenetemärgiga.

Ta on töötanud Eesti Maaülikoolis alates 1976. aastast, asutanud erialaorganisatsioonid Eesti Mahepõllumajanduse SA ja SA EMÜ Mahekeskus. Tema eestvedamisel toimus 2009. aastal Eestis esimene rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents. Samuti lõi ta mahestipendiumi fondi, et ergutada mahepõllumajanduse uurimistööd Maaülikoolis.

„Olen püüdnud loodushoidlikku taimekasvatust edendada ja mul on hea meel, et Eestil on head eeldused saada maheriigiks,” arutleb autasustatu.

Praegu Maaülikooli taimetervise õppetooli vanemteadurina töötav Luik tunneb rõõmu kunagistest tudengitest, kes pühendunult jätkavad tema alustatud vao ajamist. Nüüdne õppetooli juhataja professor Marika Mänd on mu akadeemiline tütar, lisab ta.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte. 

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. 

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more