Tule õpeta linnavalitsus rahvast kaasama! Kandideerimistähtaeg 18.01.2018

Kas Sul on tunne, et miski ei muutu paremaks enne, kui sa ise ei tegutse?
Tallinna linnavalitsus on otsustanud leida just sellise inimese.

Tegijat ootavad kangelasteod:

kaasamist vajavate valdkondade ja teemade kaardistamine, ideede kogumine erinevatelt huvigruppidelt, olulisemate huvigruppide teavitamine linnavalitsuse algatustest ja nende tagamaadest, linnavalitsuse liikmete nõustamine ühiskondliku dialoogi küsimustes, olemasolevate kaasamisplatvormide kasutamise ja uute platvormide loomise vajaduse analüüsimine. 

Kaasamiskangelasel on: kõrgharidus, eesti keele oskus C1 ja vähemalt ühe võõrkeele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega, teadmised riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, väga hea arvuti kasutamise oskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, läbirääkimisoskus, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus. Projektijuhtimise kogemus, töökogemus avalikus sektoris ja mittetulundusvaldkonnas ei tee kahju!

Garanteerime: meeldiva töökollektiivi ja 35 kalendripäevase põhipuhkuse.

Töökoht on tähtajaline linnapea volituste ajaks.

Kandideerimiseks saada CV ja essee  teemal „Kaasamine Tallinnas: teekond dialoogist tulemuseni“, pikkusega 3000-3500 tähemärki hiljemalt 18. jaanuaril 2018 e-posti aadressil: konkurss.linnakantselei@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonilt 56 150 280.

Aita linnavalitsust!
Su linn vajab Sind 

Read more

Züleyxa Izmailova: mahetoit säästab tervist ja vähendab ravikulu

Eestimaa Rohelised on aastaid tegelenud mahepõllumajanduse propageerimise ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega. Tegelesime sellega ka Riigikogus olles, kuid avaliku sektori mahetoidukava ei leidnud sotside toetust ei siis ega ka edaspidi.

2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituudi poolt tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal…

Read more

Pressiteade: Reidi tee saab oodatust rohelisem

Reidi tee saab oodatust rohelisem, kus tehtavate muudatuste tulemusel oluliselt väheneb projekti maht. Säilitatakse Inglirand ja laiendatakse linlaste võimalusi puhkeala kasutamiseks.

Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel tehti Reidi tee projekti vaid loetud nädalatega nüüdisaegse linnaplaneerimise põhimõtetest lähtuvaid sisulisi parandusi. Ainuüksi linnavalitsusega on toimunud juba neli sisukat kohtumist, mille vältel pikendati ka hanke tähtaega, võitmaks lisaaega kaardistatud probleemsete punktide ja võimalike lahendus-ettepanekute arutamiseks.

EER aseesimees Aleksander Laane: „Koalitsiooni minnes õnnestus esimest korda ühise laua taha, silmast silma kohtuma saada nii linnavalitsuse liikmed kui asumiseltside esindajad, urbanistid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid, keskkonnakaitsjad ja arhitektid, kellel, nagu rohelistelgi, on Reidi tee osas vägagi põhjendatud etteheiteid. Üllatuslikult oleme olukorras, kus meie arvates kõige mõistlikuma Reidi tee trassi vastu seisab riigi Keskkonnaamet.“

EER esinaine Züleyxa Izmailova: „Olen rõõmus, et meie soov, et linnaplaneerimine lähtuks kaasaegsetest teadmistest, kuidas ühist linnaruumi paremaks muuta, on Tallinna linnapea Taavi Aasa ja tema meeskonna poolt toetust leidnud, ning esimesed sammud linna elukeskkonna parandamiseks on astutud. See on ühine saavutus, kui algselt näiv täiesti lootusetust olukorrast oleme koos välja tulemas hoopis parema plaani ja positiivse koostöökogemusega.“

On saavutatud kokkuleppe sõiduradade […]

Loe edasi ja jaga artiklit klikates pealkirjal.

Read more

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Züleyxa Izmailova: üks prügifirma juba kutsus mu lõunale

Värske Tallinna abilinnapea Züleyxa „Zuzu” Izmailova räägib avameelses intervjuus võimalustest end keskerakondlikus linnavalitsuses kehtestada ja esimestest kokkupuudetest pealinna prügimajandusega, aga ka noorema õe surmast, kanepist, kunagisest kodumaast Aserbaidžaanist ja vara lahkunud isast.

„Käisin just Paljassaares loomade varjupaigas ulgumas. Vaja pisut meikida,” ütleb abilinnapea, kui märkab fotograafi soovi teda pildistada.

Paljassaare varjupaigas on u 300 kassi, kellele tuleb lähiajal leida uus kodu. Selle nägemine tõi söaka keskkonnaaktivisti silmi pisarad. Ise abilinnapea seekord ühtki kassi kaasa võtta ei saanud. „Mul juba on kassid ja värske asukana ka koer, kes varem on olnud neljas kodus.” Loomadest ja varjupaigast võiks temaga muidugi pikalt rääkida, aga küllap tuleb seda teha hiljem.

Kui sai teatavaks, et saad abilinnapeaks, tegid lõuapoolikud küünilist nalja, et nüüd on vaid aja küsimus, millal kohtu ette satud. Linnavalitsuse senine ajalugu annab selliseks naljaks paraku piisavalt põhjust. Kas oleksid läinud, kui Savisaar oleks endiselt linnapea?

Arvan, et kui ta oleks, siis poleks meile sellist ettepanekutki tehtud.

Loe pikemalt siit: http://epl.delfi.ee/news/eesti/zuleyxa-izmailova-uks-prugifirma-juba-kutsus-mu-lounale?id=80177494

Read more

Pressiteade: Eesti peab tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki

oktoobril kiitis Kataloonia parlament heaks seaduse, millega luuakse Kataloonia Vabariik iseseisva suveräänse riigina. Kutsume Eesti Vabariigi valitsust ja riigikogu, lähtudes rahvaste enesemääramisõigusest, üles tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki.

Hispaania konservatiivne vähemusvalitsus ei ole midagi teinud rahumeelse lahenduse leidmiseks Kataloonia kriisile. Vastupidi, takistades rahvahääletuse läbiviimist füüsiliselt, keeldudes läbirääkimistest ja ähvardades sunnimeetmetega, on Hispaania võimud teinud kõik selleks, et pinged püsiksid ja kasvaksid.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy püüab diktaatorlike võtetega tugevdada oma valitsuse positsiooni, õhutades vaenu, juhtimaks rahva tähelepanu kõrvale riigi majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt, mida ta lahendada ei suuda. Soov ja otsus niisuguse võimu alt täielikult vabaneda peaks olema mõistetav.

Usume, et Katalooniale leidub Hispaania ja teiste liikmesriikide kõrval koht Euroopa Liidu ühiskodus ning kutsume Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike töötama selle nimel. Euroopa Liidul, millele liikmesriigid on loovutanud suure osa oma suveräänsusest, ei ole moraalset õigust jääda pealtvaatajaks, nimetades Kataloonia kriisi Hispaania siseasjaks.

Read more

Glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe!

Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks.

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Eile hääletas Euroopa Parlament glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog (PhD) Kai Künnis-Bereš: “Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.”

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

Read more

Loomaaiad- jah või ei?

Tänuväärne, oluliste keskkonna küsimustega tegelev sh ka ümber- ja taaskasutamist propageeriv ning kogu tarbimissüsteemi vaatlev blogi Nullkulu võttis vaevaks kommenteerida Roheliste Tallinna programmi kohalikeks valimisteks, püstitades seejuures küsimuse- Kas hääletada Roheliste poolt?

Loomulikult soovitame hääletada meie poolt, kuid Rohelistena saime ka nii mõnegi konstruktiivse kommentaari osaliseks. Näiteks liigiti prügi sortimise propageerimise ja biojäätmete kompostimisest teavitustöö tegemise osas, mida oleme ettenäinud koolide-ja lasteaedade juurde rajatavates köögiviljaaedades läbiviidava õuesõppe osana. Blogis kommenteeritud programmipunktide osas oli ka kohti, mille osas eriarvamusele jäime. Nimelt  programmipunkt, mis käsitleb Tallinna loomaaia rahastuse parandamist loomade maksimaalse heaolu tagamiseks ja loomaaia muutmist kaasaegseks hästifunktsioneerivaks haridusasutuseks. Blogis viidatakse, et samuti nagu loomatsirkustses, kus loomi väärkoheldakse, tehakse seda ka loomaaias. Kuna Roheliste programm sai koostatud valdkonnaspetsialiste kaasates, pidasime vajalikuks tasakaalustada arvamust loomaiast kui loomi ekspluateerivast asutusest. Hundiuurija ja zoosemiootik Laura Kiiroja andis omapoolse kommentaari selle kohta, millist rolli ta loomaaedadel tulevikus näeb.

Laura Kiiroja:  “See on tõesti keeruline teema. Ühelt poolt ei asenda ükski vangistuse vorm täisväärtuslikku elu looduses. Teisalt aga ei saa loomaaeda samastada tsirkuse ja karusloomafarmidega. Looma elu tsirkuses on oluliselt erinev looma elust loomaaias. Erinevalt tsirkuse tingimustest on loomaaias (tõsi, mitte küll kõikide liikide puhul, kuid siiski suuresti) võimalik hea rahastuse ja asjatundlikkuse abil loomadele adekvaatset heaolu ja elutingimusi pakkuda.
Kõige olulisem on aga tõsiasi, et loomaaedadel ainsana loomade vangistuses hoidmise vormidest on potentsiaali liigisäilituslikku töösse ja inimeste harimisse panustada. See on eriti oluline arvestades praegust liikide väljasuremise kiirust. Ma ise leian, et loomaaiad vajavad olulisi muutusi tänapäevaste vaadetega kaasas käimiseks. Loodan, et linnaloomaaedade asemel hakkavad vaikselt prevaleerima loomapargid, safarid. Kindlasti peaks see vaade, et vaja on võimalikult palju erinevaid liike, asenduma lähenemisega, mille puhul loomaaias on vähem liike, aga nende liikide esindajatele võimaldatakse vangistuse tingimustes tipptasemel heaolu. Aga nii loomade kõrge heaolu tagamiseks kui ka efektiivsemaks liigisäilituslikuks tööks, on loomaaedadel vaja korralikku rahastust.”

Laura Kiiroja toetab Eestimaa Rohelisi kandideerides KOV valimistel Roheliste Tallinna nimekirjas Kristiine linnaosas.

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more

Зузу Измаилова: хочу, чтобы мы не обижали друг друга, удовлетворяя свои потребности

Осенью мой спутник жизни пришел домой и объявил, что он присоединился к «Зеленым». Я восприняла это сообщение с известной долей скептицизма, поскольку уже успела побыть простым членом соцдемов и достаточно близко видела, как там все происходило. Вообще я очень скептически отношусь к партийной политике. Однако я увидела, что единственной партией, в программе которой был пункт о доступности лечебной конопли для пациентов, являются «Зеленые», и накануне выборов в Рийгикогу стала помогать моему спутнику жизни в проведении избирательной кампании в социальных СМИ. Я считала своей обязанностью поддержать необходимость отражения этой темы. В марте проходили выборы. Вечером мы вместе пошли в офис «Зеленых», чтобы наблюдать за ходом голосования, и когда я увидела результаты выборов – партия «Зеленые» тогда получила только 0,9%, – во мне созрело решение в неё вступить.

– Так что вы даже не задумывались о том, что партия к тому времени пришла в упадок?

– Нет! Наоборот! Я подумала, что должна что-то сделать. Что это очень важное дело, и им необходимо заниматься.

– Почему именно «Зеленые»? Кроме лечебной конопли?

– Все-таки их мировоззрение. Все, что представляют «Зеленые», – это моя тема.

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Linnarahvas otsustagu eelarve üle

Rohelised usaldavad kohalikku kogukonda. Andes linnaelanikele rohkem võimalusi kohalikes asjades kaasa rääkida, võimendame kodanikuühiskonda ja pöörame ümber poliitikast võõrandumise protsessi. Usume, et tallinlaste aktiveerimisel on võtmetähtsus kohaliku elu edendamisel. Just julge ja ettevõtlik inimene on see, kes suudab mõelda väljapoole tavapäraseid poliitikaid ja pakkuda välja põnevaid, uudseid ja nutikaid ideid. See on põhjus, miks me soovime esindusdemokraatiat täiendada osalus- ja otsedemokraatia mehhanismidega.

Meie siht on teha nii, nagu Šveitsis ja paljudes teistes riikides tehakse- linnarahvas otsustab igal aastal kogu eelarve vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.

Põhjus on lihtne- nendes omavalitsustes, kus selline võimalus on, on tulude varjamine väiksem ja sissetulekud suuremad. Sest inimesed teavad, kuhu nende raha läheb!

Selleks:

  • Rakendame põhimõtet, milles rahvas kiidab heaks või lükkab tagasi linnavalitsuse poolt koostatud eelarve
  • Loome Tallinnasse rahvaalgatuse süsteemi ja selleks vajaliku platvormi
  • Anname tallinlastele võimaluse algatada siduv referendum kohaliku poliitika üle otsustamisel

Su linn vajab Sind 

#Rohelised #KOV2017

Read more

Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas

“Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas,” kommenteeris Izmailova BNS-ile keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha. “Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele.”

“Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi kui sotside (SDE – toim.) kriitikast paistab,” viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.

“Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota,” selgitas Izmailova.

Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist

Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.

Read more

Lagunevast Patarei merekindlusest urbanistlik loomelinnak

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Rohelised näevad, et sarnaselt Telliskivi piirkonnale võiks ka Patareist saada linnaelanike ja külaliste poolt aktiivselt kasutatav ala, kus toimuksid erinevad kultuuri-, loome- ja ka äriprojektid. Roheliste Tallinna visioonis on Patarei merekindlus pealinnale vääriline, inimsõbralik paik, mis ajastutruu arhitektuuri kaasaegse kasutusega loob linna urbanistlikku, kuid samas ainulaadset miljööd ning taastab Tallinna kui merelinna staatuse, mitte ainult kaardil, vaid ka reaalses elus.

Kuid kõigepealt peame päästma Patarei merekindluse, mis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi RKASi omandis üle 10 aasta valdavalt tühjalt seisnuna on karmide ilmastikuolude tõttu kiirelt lagunemas.

Europa Nostra president maestro Plácido Domingo on nii Patarei ja teiste ülioluliste hävimisohus mälestiste kohta öelnud: “Nimekiri seitsme enim ohus oleva mälestise kohta juhib tähelepanu Euroopa kultuuri- ja looduspärandi haruldastele näidetele, mida ähvardab oht igaveseks kaduda. Kõigi nende objektide päästmiseks tegutsevad aktiivselt kohalikud kogukonnad, et säilitada meie ühise ajaloo mälestusmärgid, kuid kogukonnad vajavad laiapõhjalist toetust. /…/ Meie ühise pärandi päästmine hävimisest loob arvukalt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid mitte ainult sealsetele piirkondadele ja riikidele, vaid tervele Euroopale…“

Patarei saab meie ühiste jõupingutustega päästa! Allkirjasta Patarei päästmiseks rahvaalgatuse petitsioon!

Tutvu ka Roheliste ülejäänud Tallinna programmiga

Su linn vajab Sind

#Rohelised #Tallinn #KOV2017

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more

Tallinn pestitsiididest vabaks linnaks

Kuna Eestimaa Rohelised juhinduvad eetikast ja loodust austavast maailmavaatest, soovime, et ka Eesti pealinn toimiks jätkusuutlikult keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. Selle eesmärgi üheks abistavaks, kuid ülioluliseks sammuks on viia Tallinn pestitsiidi- vabade linnade kaardile: Pesticide Free Towns. Progressiivsemate Euroopa linnade nagu Kopenhaagen, Münster jpt eeskujul lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise Tallinna tänavatel, haljasaladel ja lastemänguväljakute hoolduses. Pestitsiidide kasutamine, mis on ohuks inimeste ja tolmeldajate tervisele, on vastustundetu, kuid kahjuks seni veel lubatud tegevus Tallinnas. Inimeste tervise ja keskkonna rikkumine “odavuse” või mis tahes ettekäändel pole Rohelistele vastuvõetav. Tänu kaasagsetele lahendustele ja permakultuuri põhimõtetele muudame oma kodulinna kaasaegseks ja ohutuks jätkusuutlikuks oaasiks, kus rakendame rohealadel uutlaadi rekreatiivset ja sotsiaalset kasutust, mis annavad elanikele võimalusi viibida loomulikus ja inimsõbralikus keskkonnas kodust kaugele minemata.

Kuula ka meie emeriitprofessori ja Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu liikme Anne Luige värsket raadiointervjuud

Read more

Ökofeministi lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem .  Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse.  Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad  on nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

Globaalkatastroofi äärel kõõluva planeedi riikide valitsused on muidugi hämmastavalt lühinägelikud: tehakse suuri sõnu ja püütakse olla poliitiliselt korrektsed, et mitte kaotada valijaid ega „poisteklubi“ pääset. Valijad ise jälgivad samuti pigem poliitikute välist muljet. Kui keegi väljendub poliitiliselt ebakorrektselt, pole tal mõtet kandideeridagi: ta määrib nii enda kui erakonna mainet. Reaalsetest tegudest ja seatud sihtidest sel juhul ei huvituta.

Read more