Lagunevast Patarei merekindlusest urbanistlik loomelinnak

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Rohelised näevad, et sarnaselt Telliskivi piirkonnale võiks ka Patareist saada linnaelanike ja külaliste poolt aktiivselt kasutatav ala, kus toimuksid erinevad kultuuri-, loome- ja ka äriprojektid. Roheliste Tallinna visioonis on Patarei merekindlus pealinnale vääriline, inimsõbralik paik, mis ajastutruu arhitektuuri kaasaegse kasutusega loob linna urbanistlikku, kuid samas ainulaadset miljööd ning taastab Tallinna kui merelinna staatuse, mitte ainult kaardil, vaid ka reaalses elus.

Kuid kõigepealt peame päästma Patarei merekindluse, mis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi RKASi omandis üle 10 aasta valdavalt tühjalt seisnuna on karmide ilmastikuolude tõttu kiirelt lagunemas.

Europa Nostra president maestro Plácido Domingo on nii Patarei ja teiste ülioluliste hävimisohus mälestiste kohta öelnud: “Nimekiri seitsme enim ohus oleva mälestise kohta juhib tähelepanu Euroopa kultuuri- ja looduspärandi haruldastele näidetele, mida ähvardab oht igaveseks kaduda. Kõigi nende objektide päästmiseks tegutsevad aktiivselt kohalikud kogukonnad, et säilitada meie ühise ajaloo mälestusmärgid, kuid kogukonnad vajavad laiapõhjalist toetust. /…/ Meie ühise pärandi päästmine hävimisest loob arvukalt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid mitte ainult sealsetele piirkondadele ja riikidele, vaid tervele Euroopale…“

Patarei saab meie ühiste jõupingutustega päästa! Allkirjasta Patarei päästmiseks rahvaalgatuse petitsioon!

Tutvu ka Roheliste ülejäänud Tallinna programmiga

Su linn vajab Sind

#Rohelised #Tallinn #KOV2017

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more

Tallinn pestitsiididest vabaks linnaks

Kuna Eestimaa Rohelised juhinduvad eetikast ja loodust austavast maailmavaatest, soovime, et ka Eesti pealinn toimiks jätkusuutlikult keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. Selle eesmärgi üheks abistavaks, kuid ülioluliseks sammuks on viia Tallinn pestitsiidi- vabade linnade kaardile: Pesticide Free Towns. Progressiivsemate Euroopa linnade nagu Kopenhaagen, Münster jpt eeskujul lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise Tallinna tänavatel, haljasaladel ja lastemänguväljakute hoolduses. Pestitsiidide kasutamine, mis on ohuks inimeste ja tolmeldajate tervisele, on vastustundetu, kuid kahjuks seni veel lubatud tegevus Tallinnas. Inimeste tervise ja keskkonna rikkumine “odavuse” või mis tahes ettekäändel pole Rohelistele vastuvõetav. Tänu kaasagsetele lahendustele ja permakultuuri põhimõtetele muudame oma kodulinna kaasaegseks ja ohutuks jätkusuutlikuks oaasiks, kus rakendame rohealadel uutlaadi rekreatiivset ja sotsiaalset kasutust, mis annavad elanikele võimalusi viibida loomulikus ja inimsõbralikus keskkonnas kodust kaugele minemata.

Kuula ka meie emeriitprofessori ja Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu liikme Anne Luige värsket raadiointervjuud

Read more

Ökofeministi lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem .  Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse.  Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad  on nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

Globaalkatastroofi äärel kõõluva planeedi riikide valitsused on muidugi hämmastavalt lühinägelikud: tehakse suuri sõnu ja püütakse olla poliitiliselt korrektsed, et mitte kaotada valijaid ega „poisteklubi“ pääset. Valijad ise jälgivad samuti pigem poliitikute välist muljet. Kui keegi väljendub poliitiliselt ebakorrektselt, pole tal mõtet kandideeridagi: ta määrib nii enda kui erakonna mainet. Reaalsetest tegudest ja seatud sihtidest sel juhul ei huvituta.

Read more

Rea Raus: mürk või mesi?

Tänaseks on ilmselt kõigile uudistega kursis olevatele inimestele teada katastroof Maire Valtini mesilas Lääne-Virumaal. Mida aga paljud ei tea on see, et mesilaste massiline hukkumine on toimunud Eestis pikemat aega. Mesinikud kahtlustavad ebaõiget taimekaitsevahendite kasutamist aga nagu ikka, on väga keeruline ja kulukas tõestada konkreetseid põhjuseid. Seetõttu varjutab tegelikku olukorda ühelt poolt nii seaduse kohmakus ja ebaselgus, teiselt poolt inimeste vähene teadlikkus sellest, kui olulised meie endi eksistentsile on mitte ainult mesilased vaid ka teised tolmeldajad. Rääkimata mullas elutsevatest mikroorganismidest ning ka erinevatest putukatest toituvatest lindudest. Kummalisel kombel laekub Ökoriik Eesti infovõrgustiku kaudu signaale üle Eesti sellest, kuidas viimasel paaril aastal märkavad inimesed putukate ja lindude vähesust oma aedades.

On selge, et taimekaitsevahenditel on selle olukorra kujunemisel märkimisväärne roll. Seetõttu on üha tugevneva avalikkuse surve tõttu ka planeerimisel taimekaitseseaduse muudatus, milleks oodatakse maaeluministeeriumi poolt ettepanekuid 03.augustini.

Samas, pidades silmas olukorra kriitilisust tekitab küsimusi maaeluministeeriumi kommunikatsioonitaktika. Uudis planeeritava seadusemuudatuse üle on pandud ilma suurema teavituseta üles ministeeriumi kodulehele, kuid olulisi ministeeriumi koostööpartnereid nagu näiteks Eesti Mesinike Liit ei ole sellest kavast üldse teavitatud.

Olukorras, kus suvel on mesinikud hommikust õhtuni nö. põllul ja aeg ettepanekute esitamiseks väga lühike tekib küsimus. Kas selline “informeerimine” ikka on kantud huvist tegelikult kaasata olulisi eksperte ja professionaale, kelle tõsiseid ettepanekuid reaalselt arvestada soovitakse? Loodame, et tegemist on tavapärase kommunikatsiooniapsuga, mida saab valutult korrigeerida sellega, et ometi kord ka Mesinike Liidu korduvalt ja varasemalt tehtud ettepanekuid seadusse kuulda võetakse. Eriti selles valguses, et maaeluministeerium on tublilt käivitanud riikliku mahemajandusprogrammi arenduse, mille eesmärgiks on suund Ökoriigile, mahedamale Eestile. Mis oleks parim samm selles suunas, kui – rääkigem asjadest õigete nimedega- meie endi tervise ja keskkonna tervise mürgitamise vähendamine?

Palun võta hetk, et vastata viiele küsimusele seoses tolmeldajate arvukusega sinu ümbruskonnas.

Küsimustele vastamine võtab alla minuti. Küsimused leidad siit

Rea Raus

Eestimaa Rohelised

Read more

Kaspar Kurve: Kodanikupalk ehk vasak- ja parempoolsuse tervitatav surm

Eestis on – minu jaoks – kolm tõsiseltvõetavat parlamendierakonda: Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Olen korduvalt püüdnud aru saada, aga tulutult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna sisust. Komplimendid neile, kes seda suudavad. Mis puudutab EKREt, siis odava populismi fenomeni mingil määral mõistan, aga erakond, mis 21. sajandil suudab praktiliselt ainult immigrantidest ja traditsioonilisest perekonnast räusata, peaks olema, ja õnneks ongi, Eesti poliitikamaastikul tegelikult irrelevantne.

Suur osa netikommentaatoritest ning «eluülikooli» doktorantidest viimase väitega loomulikult ei nõustu, see on loogiline ning nende panust Eesti arengusse intelligentsete ja muidu sisukate kommentaaridega ei tohi kindlasti alahinnata – huumor on meie üldiselt melanhoolses või lausa depressiivses kliimas alati tervitatav ja tervistav.

Parlamendivälistest erakondadest pean loomulikult ainsana tõsiseltvõetavaks rohelisi,   mistõttu kuulun ma ju isegi Eestimaa Rohelistesse. Samas annan endale aru, et meil on enda nii-öelda aktuaalseks tegemiseks vaja veel väga suur töö teha – mäletab ju suurem osa eestlastest rohelisi (tegelikult teenimatult) Strandbergi-aegse flop’ina ning praegu teatakse meid peamiselt keskkonnaaktivistidena.

Jah, keskkonnasõbralikkus ei ole mitte ainult meie, vaid peab olema Eesti ja terve maailma üks kõige olulisematest prioriteetidest. Aga Eestimaa Rohelised ei ole keskkonnaliikumine, vaid poliitiline erakond, kellel on oma visioon kõiges, alates haridus- ja sotsiaalpoliitikast ning lõpetades majanduspoliitikaga. Ja viimasest peamegi rääkima, sest just efektiivne majanduspoliitika, tahame seda tunnistada või ei, on hästifunktsioneeriva ja terve riigi vaieldamatu alus.

Read more

Kaspar Kurve: kõik heterod LGBT paraadile!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et igasugused paraadid, nagu ka LGBT-paraad, mulle tegelikult ei meeldi. Samuti ei meeldi mulle igasugused meeleavaldused. Samuti ei meeldi mulle igasuguste petitsioonide kirjutamine või allkirjastamine. Samuti ei meeldi mulle tegelikult see, et feminism kui selline üldse eksisteerib ja sellest igal pool pasundatakse.

Aga ometi lähen ja marsin laupäeval uhkelt mööda Tallinnat koos LGBT-kogukonnaga. Ometi olen pea igal Rail Balticu vastasel ning metsade või karusloomade kaitsmise meeleavaldusel kohal. Ometi kirjutan alla kodanikupalga pilootprogrammi petitsioonile, abivajajatele ravikanepi reaalselt kättesaadavaks tegemise petitsioonile jne. Ja ometi pean ennast tänapäeva Eestis feministiks ning toetan kahe käega soolist võrdõiguslikkust ja traditsiooniliste soorollide kadumist.

Natukene vastuolulised eelmised lõigud, aga las ma selgitan.

21. sajandi Eestis ei peaks olema vastandumist nagu hetero vs LGBT või nagu naine vs mees. Ühisnimetaja mõlemal juhul peaks olema lihtsalt inimene. Seksuaalsus ega sugu ei peaks siinkohal absoluutselt teemasse puutuma, nagu ka raamatu puhul, loeb inimese juures sisu, mitte «kaas», eriti arvestades, et selle kujundust inimene ise niikuinii määrata ei saa.

21. sajandi Eestis ei peaks olema diskussiooni Rail Balticu teemal, mis on tehnoloogiliselt eelmise sajandi ja majanduslikult rohkem kui küsitav projekt.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed tulema tänavale, et meie riigis lõpeks ennenägematu metsade raie.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed kirjutama petitsioone, et patsiendid, kelle hädadele kanep pakuks leevendust, seda ka reaalselt endale lubada saaks.

Aga me kõik teame, milline olukord tänases Eestis tegelikult on. Ning ebatolerantsuse ja lolluse vastu peab võitlema, isegi siis, kui osa vahendeist selles võitluses sulle just kõige sümpaatsemad ei ole.

Read more

Rohelistele pakuti Rail Balticu toetamise eest kogu valimiskampaania kinnimaksmist

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Izmailova sõnul võttis mai teises pooles temaga ühendust tuntud majandus- ja poliitikategelane, kes andis teada, et tal on Rohelistele seoses lähenevate valimistega vägagi konkreetne ettepanek. Kuna pöördujal oli asjaga kiire, soovis ta võimalikult ruttu isiklikult kokku saada. Mõned päevad hiljem toimunud kohtumisest võtsid lisaks pöördujale ja Izmailovale osa ka kaks Eestimaa Roheliste juhatuse liiget.

“Olin veendunud, et juttu tuleb linnapea kandidaadi kohast ja erakonna nimekirjas kandideerimisest, kuid suur oli üllatus, kui tehti hoopis ettepanek kogu meie valimiskampaania kinni maksta, kui me oma meelsust Rail Balticu osas muudame,” ütles Izmailova, kelle hinnangul saab kampaaniakulude puhul rääkida üsnagi suurest summast.

“Me püüdsime ettepaneku esindajat veenda oma argumentide õigsuses, ent sellest ei tulnud paraku midagi välja ja sinna see jutt lõppeski,” märkis Izmailova. “Loogiliselt võttes on Rail Balticu joonlauatrassi pooldajatel vesi päris ahjus – lauale pole panna enam ühtki veenvat argumenti ja just seepärast tuldigi poolehoidu ostma.”

Izmailova ei välista, et ilmselt on veel mõnelegi praegusele pooldajatele juba makstud või siis vähemalt tasu lubatud.

Rohelised kutsuvad kõiki riigikogu liikmeid selga sirgu ajama ja hääletama südametunnistuse järgi – avaldatavast survest sõltumata.

“Rail Baltic on praegusel kujul kahjulik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt,” ütles Izmailova.

Read more

Roheliste ettepanekud muudetavasse metsaseadusesse, mida arutati 16. mail Keskkonnakomisjonis

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus (396 SE I) palume teha järgmised muudatused:

•Võtta eelnõust välja §1 punkt 21, mis puudutab kehtiva seaduse §29 lõike 5 punkti 2 muutmist (kuusikute raievanuste alandamine).

•Selgitus: Muudatuse vajadus on eelnõu seletuskirjas esitatud puudulikult ning on sisuliselt põhjendamata.

•Seletuskirjas on väidetud, et metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta, mis on eksitav, sest seadus võimaldab kõnealustes puistutes uuendusraieid teha küpsusdiameetri alusel. Ka Keskkonnaministeerium on oma koduleheküljel avalikkusele selgitanud, et muudatusest mõjutatud erametsadest kuusikutest 80% ning riigimetsa kuusikutest 55% on sellised, mis vastavad ka praegu küpsusdiameetrile. Teisest küljest näitab Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud teave, et muudatusest puudutatud erametsade kuusikutest 20% ning riigimetsa kuusikutest koguni 45% on peenemad kui kehtiv küpsusdiameeter, nii et siit tõusetub küsimus, miks peaks lubama lageraieid nii peenikestes kuusikutes.

Read more

Rahvusvaheline seminar “Taastuvenergia olevik ja tulevik” toimub täna Roheliste kontoris!

Täna, algusega kell 19.00, toimub Roheliste kontoris (Süda tänav 1, 10118, Tallinn) rahvusvaheline seminar teemal “Taastuvenergia olevik ja tulevik”. Üleminek taastuvenergiale on kahtlemata üks suurimaid 21. sajandi väljakutseid, aga ka võimalusi. Erinevatest taastuvenergiaga seotud teemadest räägivad kolm selle ala vaieldamatut eksperti:

Oras Tynkkynen – Euroopa Roheliste Partei, taastuvenergia ekspert, endine Soome peaministri nõunik.
Rene Tammist – Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
Marko Kaasik – Eestimaa Rohelised juhatuse liige, kliimateadlane.

Üritus toimub inglise keeles ning on kõigile tasuta. Kohtade arv on piiratud, lisainfo ning registreermine Facebookis:
https://www.facebook.com/events/236393763526340/

Kohtumiseni täna õhtul!

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more

Trump’i otsus põhineb ebateadusel ja vähendab USA tähtsust maailmaareenil

“Maailma vastus Trumbile peab olema planeedi kaitse organisatsiooni ehk “öko-NATO” loomine. Nii, nagu Trump nõuab liitlastelt suuremat panustamist kaitsesse, peavad maailma riigid nõudma USAlt panustamist Maa ökosüsteemi kaitsesse. Olemuselt peab see olema nagu tolliliit. Need riigid, kes annavad oma osa Pariisi leppe täitmisesse, ei maksa ökokaitse-maksu, teistest riikidest tulev importkaup maksustatakse aga summaga, mis katab nende tootmisel tekitatud reostuse tagajärgede likvideerimise hinna,” pakkus Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Pariisi kliimakokkulepe on olemuselt hea tahte protokoll, millega liitunud riigid ütlevad välja, et nad on mures kliimamuutuste pärast ja annavad endast parima vähendamaks kasvuhoonegaaside teket. Eesmärgiks on hoida ära planeedi keskmise temperatuuri tõusmine rohkem kui 2 kraadi Celsiuse järgi. Iga riik võtab endale ise kohustused vabatahtlikult! Aastate pärast saadakse kokku ja vaadatakse, kuidas on läinud ja püstitatakse uusi eesmärke.

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Olev Tinn: “Trumbi käitumine on absurdne, sest Pariisi kliimakokkulepe ei kohusta sisuliselt ühtegi riiki. Obama poolt deklareeritud eesmärgid on tegelikult see, mille vastu Trump on sõna võtnud. Riigisiseste vaidluste lahendamiseks rahvusvahelist koostööd saboteerida on lühinägelik ja aina rohkem jääb mulje, et USAst saab nii üksik luuser-riik. Trumpi repliik “America first” on seega käesolevaga pea peale pööratud – Pariisi kliimaleppest väljumine jätab Ameerika viimaseks.”

USA on energiapoliitikas väga osariikide-keskne ning 18 USA osariiki on teatanud, et kavatsevad täita Barack Obama puhta energia plaani. Osariigid otsustavad ise, millist energiatootmist nad toetavad, lubavad ja kuidas maksustavad. Nad jätkavad üleminekut taastuvenergiale, sest see on majanduslikult ainuvõimalik tee.

“Eesti poliitikud ei ole võtnud tõsiseltvõetavaid eesmärke seoses Pariisi kliimaleppega ning on nõus olema ülejäänud maailma sabassörkijateks. Eesti valitsus teeb silmakirjalikult palju suuri sõnu, kuid liigutab end reaalselt vaid minimaalselt – sedagi vaid Brüsseli nõudmisel,” ütleb Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks.

Read more

Rea Raus: Ökoriik Eesti koondab ühist mõtte- ja inforuumi

Ökoriik Eesti üks eestvedajatest ning Roheliste liige Rea Raus kirjutab sellest, et Ökoriigi kontseptsioon on oluliselt laiem kui lihtsalt looduskaitse või puhas toit. Tänapäevane lähenemine peab olema terviklik ning teaduspõhine, mitte lihtsalt numbrilisele majanduskasvule orienteeritud- just see visioon eristabki Rohelisi teistest erakondadest ning just seetõttu on praegune võimuerakondade poliitika pikas perspektiivis jätkusuutmatu.

Mainides sõnu “ökoloogiline” või “mahe” kerkib silme ette ikka looduskaitse või kemikaalidevabalt kasvatatud toit. Siiski kannavad need terminid ka laiemat tähendust, mille sünonüümina võib kasutada ka “terviklik”. Ökoloogiline, holistlik, terviklik vaade ühiskonna arengule kätkeb endas palju enamaid valdkondi kui keskkonnateemad. Ökoriik Eesti hartas on kirjeldatud mitmeid põhimõtteid, mida toetavad ka Eestimaa Rohelised ühiskonna uuendamisel. Ökoriik Eesti üks paljudest eestvedajatest Rea Raus annab hartast väikese ülevaate.

Liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui pea ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest on palju räägitud. Vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel – oleme seda ka hiljuti näinud nii Rail Balticu kui ka tselluloositehase debattidest. Sügavam kriisi põhjus istub meie kõlblus- ja väärtussüsteemides. Seega on vajalik tuua väärtused tagasi meie tuleviku visioonidesse ja ühiskonna suunamisse laiemalt. Jutt ei käi mistahes väärtustest, vaid jätkusuutlikkuse väärtustest, näiteks mitmekesisuse, detsentraliseerituse toetamisest, kogukondade otsustusõigustest, nii kohaliku tasandi kui ka riikliku tasandi otsuste tegemise alustest. Paljudele on selge, et oluliste otsuste tegemisel on aeg esikohale tõsta meie inimeste ja looduse tervis ning heaolu. Sest need kaks on orgaaniliselt seotud ja vastastikku sõltuvad.

Majandusest peab taas saama vahend, mitte eesmärk omaette. Pidev, üha keerukamate kontrollimehhanismide, standardite ja indikaatorite kehtestamine, metoodikatega “mängimine” sobivate otsuste õigustamiseks peab asenduma professionaalsuse usaldamisega, isikliku ja kollektiivse vastutusega ning eelkõige- arusaamaga Inimese ja Looduse vastasmõjust ja –sõltuvusest.

Read more

Eesti pälvis häbiväärse auhinna põlevkivienergeetika toetamise eest

Euroopa suurima kliima- ja energiateemadega tegeleva koostöövõrgustiku CAN Europe eestvõttel toimus 10. aprillist kuni 8. maini avalik hääletus, et valida välja Euroopa suurimad fossiilkütuste kasutamise toetajad, kes kahjustavad oma tegevusega keskkonda. Eesti valitsus pälvis täna Brüsselis toimunud auhinnatseremoonial põlevkivi kaevandamistasude alandamise eest Räpase Maksukingituse kategoorias teise koha.

Häbiväärse auhinna tingis riigi 2016. a otsus vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu enam kui viis korda. Otsus tõi kaasa ühe Euroopa saastavaima fossiilkütuse – põlevkivi – kasutamise märkimisväärse kasvu Eestis. Samas kategoorias said lisaks Eestile “tunnustuse” ka Norra ja Ungari. Kokku jagati autasusid kolmes kategoorias.

Erakond Eestimaa Rohelised liige Valdur Lahtvee leidis, et olukorras, kus me kõik maksame igapäevaselt makse riigi ülalpidamiseks, on põhjendamatu ja lühinägelik teha maksuvabastusi põlevkivi sektorile, mis tekitab Eestis kõige rohkem heitmeid, jäätmeid ja tarbib kõige rohkem vett. “Maksumaksjate raha laristamine põlevkivi energeetika subsideerimisele on viinud riigi raha olulistelt avalikelt teenustelt, nagu tervishoid, saastevaba energiatootmine, haridus ja kultuur. Eestil on viimane aeg võtta arvesse maailmas toimuvaid arenguid ja liituda taastuvenergiarevolutsiooniga, mis leiab aset juba praegu kõikides arenenud maades.”

Read more

Roheliste vastus ERJK’le

Sama järjekindlusega, kui Roheliste toetus paraneb, püüab ka Riigikogus esindatud erakondade esindajatest moodustatud komisjon Rohelisi rünnata. Erinevalt parlamendi erakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest.

Vastupidiselt Ojasalu väitele ei ole finantsseis Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. Viimase aasta jooksul on Eestimaa Roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetusprotsent noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10%, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus.

Arvestades erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimehe A. Ojasalu hiljutist positsiooni maksejõuetu ettevõte nõukogus, on tema soovitused pehmelt öeldes kaheldava väärtusega. Ning poliitilist varjundit lisab ka ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri sotsiaaldemokraadi Urve Palo majandusnõuniku amet.

Erakondade 3. ümarlaual 2017. veebruaris toodi välja oluline nüanss, millest kiputakse üsna kergemeelselt mööda vaatama. Nimelt parlamendivälistele erakondadele kehtivad samad reeglid, mis parlamendierakondadele, kuid samas puudub riigipoolne rahastamine! Samal ajal ei saa me MTÜ-na ka ühelegi toetusele pretendeerida ega ühtegi projekti kirjutada. Rohelised on nö. lõksu püütud lõputu kontrolli ja olematu rahastusega. Sarnaselt eesti rahvaga. Meie finantsseisund ei ole praeguse poliitmaastiku suurim probleem, kui mitmed Riigikogu erakonnad on seotud suuremahuliste altkäemaksuafääridega ning Eestit lõhestavat Rail Balticut veavad tundmatud isikud. Niimoodi me seda igatahes ei jäta!

Soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaolule, et poliitmängu-hõngulised avaldused ei suurenda Komisjoni usaldusväärsust. Seda eriti olukorras, kus Eestimaa Rohelised ei oma esindatust parlamendierakondade poolt moodustatud Komisjonis ning Komisjon on ennegi teinud halvustavaid avaldusi meedias erakonnaga isegi eelnevalt konsulteerimata. Samuti soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaoludele, MIKS meie hinnangul antud olukord on tekkinud ning soovime, et Komisjon astuks tõhusaid samme ausa poliitilise konkurentsi eelduste suunas. Kahjuks oleme sunnitud ennast kordama, sest midagi olulist vahepeal muutunud ei ole.

Read more