Loomaaiad- jah või ei?

Tänuväärne, oluliste keskkonna küsimustega tegelev sh ka ümber- ja taaskasutamist propageeriv ning kogu tarbimissüsteemi vaatlev blogi Nullkulu võttis vaevaks kommenteerida Roheliste Tallinna programmi kohalikeks valimisteks, püstitades seejuures küsimuse- Kas hääletada Roheliste poolt?

Loomulikult soovitame hääletada meie poolt, kuid Rohelistena saime ka nii mõnegi konstruktiivse kommentaari osaliseks. Näiteks liigiti prügi sortimise propageerimise ja biojäätmete kompostimisest teavitustöö tegemise osas, mida oleme ettenäinud koolide-ja lasteaedade juurde rajatavates köögiviljaaedades läbiviidava õuesõppe osana. Blogis kommenteeritud programmipunktide osas oli ka kohti, mille osas eriarvamusele jäime. Nimelt  programmipunkt, mis käsitleb Tallinna loomaaia rahastuse parandamist loomade maksimaalse heaolu tagamiseks ja loomaaia muutmist kaasaegseks hästifunktsioneerivaks haridusasutuseks. Blogis viidatakse, et samuti nagu loomatsirkustses, kus loomi väärkoheldakse, tehakse seda ka loomaaias. Kuna Roheliste programm sai koostatud valdkonnaspetsialiste kaasates, pidasime vajalikuks tasakaalustada arvamust loomaiast kui loomi ekspluateerivast asutusest. Hundiuurija ja zoosemiootik Laura Kiiroja andis omapoolse kommentaari selle kohta, millist rolli ta loomaaedadel tulevikus näeb.

Laura Kiiroja:  “See on tõesti keeruline teema. Ühelt poolt ei asenda ükski vangistuse vorm täisväärtuslikku elu looduses. Teisalt aga ei saa loomaaeda samastada tsirkuse ja karusloomafarmidega. Looma elu tsirkuses on oluliselt erinev looma elust loomaaias. Erinevalt tsirkuse tingimustest on loomaaias (tõsi, mitte küll kõikide liikide puhul, kuid siiski suuresti) võimalik hea rahastuse ja asjatundlikkuse abil loomadele adekvaatset heaolu ja elutingimusi pakkuda.
Kõige olulisem on aga tõsiasi, et loomaaedadel ainsana loomade vangistuses hoidmise vormidest on potentsiaali liigisäilituslikku töösse ja inimeste harimisse panustada. See on eriti oluline arvestades praegust liikide väljasuremise kiirust. Ma ise leian, et loomaaiad vajavad olulisi muutusi tänapäevaste vaadetega kaasas käimiseks. Loodan, et linnaloomaaedade asemel hakkavad vaikselt prevaleerima loomapargid, safarid. Kindlasti peaks see vaade, et vaja on võimalikult palju erinevaid liike, asenduma lähenemisega, mille puhul loomaaias on vähem liike, aga nende liikide esindajatele võimaldatakse vangistuse tingimustes tipptasemel heaolu. Aga nii loomade kõrge heaolu tagamiseks kui ka efektiivsemaks liigisäilituslikuks tööks, on loomaaedadel vaja korralikku rahastust.”

Laura Kiiroja toetab Eestimaa Rohelisi kandideerides KOV valimistel Roheliste Tallinna nimekirjas Kristiine linnaosas.

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more

Зузу Измаилова: хочу, чтобы мы не обижали друг друга, удовлетворяя свои потребности

Осенью мой спутник жизни пришел домой и объявил, что он присоединился к «Зеленым». Я восприняла это сообщение с известной долей скептицизма, поскольку уже успела побыть простым членом соцдемов и достаточно близко видела, как там все происходило. Вообще я очень скептически отношусь к партийной политике. Однако я увидела, что единственной партией, в программе которой был пункт о доступности лечебной конопли для пациентов, являются «Зеленые», и накануне выборов в Рийгикогу стала помогать моему спутнику жизни в проведении избирательной кампании в социальных СМИ. Я считала своей обязанностью поддержать необходимость отражения этой темы. В марте проходили выборы. Вечером мы вместе пошли в офис «Зеленых», чтобы наблюдать за ходом голосования, и когда я увидела результаты выборов – партия «Зеленые» тогда получила только 0,9%, – во мне созрело решение в неё вступить.

– Так что вы даже не задумывались о том, что партия к тому времени пришла в упадок?

– Нет! Наоборот! Я подумала, что должна что-то сделать. Что это очень важное дело, и им необходимо заниматься.

– Почему именно «Зеленые»? Кроме лечебной конопли?

– Все-таки их мировоззрение. Все, что представляют «Зеленые», – это моя тема.

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Linnarahvas otsustagu eelarve üle

Rohelised usaldavad kohalikku kogukonda. Andes linnaelanikele rohkem võimalusi kohalikes asjades kaasa rääkida, võimendame kodanikuühiskonda ja pöörame ümber poliitikast võõrandumise protsessi. Usume, et tallinlaste aktiveerimisel on võtmetähtsus kohaliku elu edendamisel. Just julge ja ettevõtlik inimene on see, kes suudab mõelda väljapoole tavapäraseid poliitikaid ja pakkuda välja põnevaid, uudseid ja nutikaid ideid. See on põhjus, miks me soovime esindusdemokraatiat täiendada osalus- ja otsedemokraatia mehhanismidega.

Meie siht on teha nii, nagu Šveitsis ja paljudes teistes riikides tehakse- linnarahvas otsustab igal aastal kogu eelarve vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.

Põhjus on lihtne- nendes omavalitsustes, kus selline võimalus on, on tulude varjamine väiksem ja sissetulekud suuremad. Sest inimesed teavad, kuhu nende raha läheb!

Selleks:

  • Rakendame põhimõtet, milles rahvas kiidab heaks või lükkab tagasi linnavalitsuse poolt koostatud eelarve
  • Loome Tallinnasse rahvaalgatuse süsteemi ja selleks vajaliku platvormi
  • Anname tallinlastele võimaluse algatada siduv referendum kohaliku poliitika üle otsustamisel

Su linn vajab Sind 

#Rohelised #KOV2017

Read more

Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas

“Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas,” kommenteeris Izmailova BNS-ile keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha. “Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele.”

“Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi kui sotside (SDE – toim.) kriitikast paistab,” viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.

“Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota,” selgitas Izmailova.

Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist

Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.

Read more

Lagunevast Patarei merekindlusest urbanistlik loomelinnak

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Rohelised näevad, et sarnaselt Telliskivi piirkonnale võiks ka Patareist saada linnaelanike ja külaliste poolt aktiivselt kasutatav ala, kus toimuksid erinevad kultuuri-, loome- ja ka äriprojektid. Roheliste Tallinna visioonis on Patarei merekindlus pealinnale vääriline, inimsõbralik paik, mis ajastutruu arhitektuuri kaasaegse kasutusega loob linna urbanistlikku, kuid samas ainulaadset miljööd ning taastab Tallinna kui merelinna staatuse, mitte ainult kaardil, vaid ka reaalses elus.

Kuid kõigepealt peame päästma Patarei merekindluse, mis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi RKASi omandis üle 10 aasta valdavalt tühjalt seisnuna on karmide ilmastikuolude tõttu kiirelt lagunemas.

Europa Nostra president maestro Plácido Domingo on nii Patarei ja teiste ülioluliste hävimisohus mälestiste kohta öelnud: “Nimekiri seitsme enim ohus oleva mälestise kohta juhib tähelepanu Euroopa kultuuri- ja looduspärandi haruldastele näidetele, mida ähvardab oht igaveseks kaduda. Kõigi nende objektide päästmiseks tegutsevad aktiivselt kohalikud kogukonnad, et säilitada meie ühise ajaloo mälestusmärgid, kuid kogukonnad vajavad laiapõhjalist toetust. /…/ Meie ühise pärandi päästmine hävimisest loob arvukalt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid mitte ainult sealsetele piirkondadele ja riikidele, vaid tervele Euroopale…“

Patarei saab meie ühiste jõupingutustega päästa! Allkirjasta Patarei päästmiseks rahvaalgatuse petitsioon!

Tutvu ka Roheliste ülejäänud Tallinna programmiga

Su linn vajab Sind

#Rohelised #Tallinn #KOV2017

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more

Tallinn pestitsiididest vabaks linnaks

Kuna Eestimaa Rohelised juhinduvad eetikast ja loodust austavast maailmavaatest, soovime, et ka Eesti pealinn toimiks jätkusuutlikult keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. Selle eesmärgi üheks abistavaks, kuid ülioluliseks sammuks on viia Tallinn pestitsiidi- vabade linnade kaardile: Pesticide Free Towns. Progressiivsemate Euroopa linnade nagu Kopenhaagen, Münster jpt eeskujul lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise Tallinna tänavatel, haljasaladel ja lastemänguväljakute hoolduses. Pestitsiidide kasutamine, mis on ohuks inimeste ja tolmeldajate tervisele, on vastustundetu, kuid kahjuks seni veel lubatud tegevus Tallinnas. Inimeste tervise ja keskkonna rikkumine “odavuse” või mis tahes ettekäändel pole Rohelistele vastuvõetav. Tänu kaasagsetele lahendustele ja permakultuuri põhimõtetele muudame oma kodulinna kaasaegseks ja ohutuks jätkusuutlikuks oaasiks, kus rakendame rohealadel uutlaadi rekreatiivset ja sotsiaalset kasutust, mis annavad elanikele võimalusi viibida loomulikus ja inimsõbralikus keskkonnas kodust kaugele minemata.

Kuula ka meie emeriitprofessori ja Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu liikme Anne Luige värsket raadiointervjuud

Read more

Ökofeministi lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem .  Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse.  Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad  on nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

Globaalkatastroofi äärel kõõluva planeedi riikide valitsused on muidugi hämmastavalt lühinägelikud: tehakse suuri sõnu ja püütakse olla poliitiliselt korrektsed, et mitte kaotada valijaid ega „poisteklubi“ pääset. Valijad ise jälgivad samuti pigem poliitikute välist muljet. Kui keegi väljendub poliitiliselt ebakorrektselt, pole tal mõtet kandideeridagi: ta määrib nii enda kui erakonna mainet. Reaalsetest tegudest ja seatud sihtidest sel juhul ei huvituta.

Read more

Rea Raus: mürk või mesi?

Tänaseks on ilmselt kõigile uudistega kursis olevatele inimestele teada katastroof Maire Valtini mesilas Lääne-Virumaal. Mida aga paljud ei tea on see, et mesilaste massiline hukkumine on toimunud Eestis pikemat aega. Mesinikud kahtlustavad ebaõiget taimekaitsevahendite kasutamist aga nagu ikka, on väga keeruline ja kulukas tõestada konkreetseid põhjuseid. Seetõttu varjutab tegelikku olukorda ühelt poolt nii seaduse kohmakus ja ebaselgus, teiselt poolt inimeste vähene teadlikkus sellest, kui olulised meie endi eksistentsile on mitte ainult mesilased vaid ka teised tolmeldajad. Rääkimata mullas elutsevatest mikroorganismidest ning ka erinevatest putukatest toituvatest lindudest. Kummalisel kombel laekub Ökoriik Eesti infovõrgustiku kaudu signaale üle Eesti sellest, kuidas viimasel paaril aastal märkavad inimesed putukate ja lindude vähesust oma aedades.

On selge, et taimekaitsevahenditel on selle olukorra kujunemisel märkimisväärne roll. Seetõttu on üha tugevneva avalikkuse surve tõttu ka planeerimisel taimekaitseseaduse muudatus, milleks oodatakse maaeluministeeriumi poolt ettepanekuid 03.augustini.

Samas, pidades silmas olukorra kriitilisust tekitab küsimusi maaeluministeeriumi kommunikatsioonitaktika. Uudis planeeritava seadusemuudatuse üle on pandud ilma suurema teavituseta üles ministeeriumi kodulehele, kuid olulisi ministeeriumi koostööpartnereid nagu näiteks Eesti Mesinike Liit ei ole sellest kavast üldse teavitatud.

Olukorras, kus suvel on mesinikud hommikust õhtuni nö. põllul ja aeg ettepanekute esitamiseks väga lühike tekib küsimus. Kas selline “informeerimine” ikka on kantud huvist tegelikult kaasata olulisi eksperte ja professionaale, kelle tõsiseid ettepanekuid reaalselt arvestada soovitakse? Loodame, et tegemist on tavapärase kommunikatsiooniapsuga, mida saab valutult korrigeerida sellega, et ometi kord ka Mesinike Liidu korduvalt ja varasemalt tehtud ettepanekuid seadusse kuulda võetakse. Eriti selles valguses, et maaeluministeerium on tublilt käivitanud riikliku mahemajandusprogrammi arenduse, mille eesmärgiks on suund Ökoriigile, mahedamale Eestile. Mis oleks parim samm selles suunas, kui – rääkigem asjadest õigete nimedega- meie endi tervise ja keskkonna tervise mürgitamise vähendamine?

Palun võta hetk, et vastata viiele küsimusele seoses tolmeldajate arvukusega sinu ümbruskonnas.

Küsimustele vastamine võtab alla minuti. Küsimused leidad siit

Rea Raus

Eestimaa Rohelised

Read more

Kaspar Kurve: Kodanikupalk ehk vasak- ja parempoolsuse tervitatav surm

Eestis on – minu jaoks – kolm tõsiseltvõetavat parlamendierakonda: Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Olen korduvalt püüdnud aru saada, aga tulutult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna sisust. Komplimendid neile, kes seda suudavad. Mis puudutab EKREt, siis odava populismi fenomeni mingil määral mõistan, aga erakond, mis 21. sajandil suudab praktiliselt ainult immigrantidest ja traditsioonilisest perekonnast räusata, peaks olema, ja õnneks ongi, Eesti poliitikamaastikul tegelikult irrelevantne.

Suur osa netikommentaatoritest ning «eluülikooli» doktorantidest viimase väitega loomulikult ei nõustu, see on loogiline ning nende panust Eesti arengusse intelligentsete ja muidu sisukate kommentaaridega ei tohi kindlasti alahinnata – huumor on meie üldiselt melanhoolses või lausa depressiivses kliimas alati tervitatav ja tervistav.

Parlamendivälistest erakondadest pean loomulikult ainsana tõsiseltvõetavaks rohelisi,   mistõttu kuulun ma ju isegi Eestimaa Rohelistesse. Samas annan endale aru, et meil on enda nii-öelda aktuaalseks tegemiseks vaja veel väga suur töö teha – mäletab ju suurem osa eestlastest rohelisi (tegelikult teenimatult) Strandbergi-aegse flop’ina ning praegu teatakse meid peamiselt keskkonnaaktivistidena.

Jah, keskkonnasõbralikkus ei ole mitte ainult meie, vaid peab olema Eesti ja terve maailma üks kõige olulisematest prioriteetidest. Aga Eestimaa Rohelised ei ole keskkonnaliikumine, vaid poliitiline erakond, kellel on oma visioon kõiges, alates haridus- ja sotsiaalpoliitikast ning lõpetades majanduspoliitikaga. Ja viimasest peamegi rääkima, sest just efektiivne majanduspoliitika, tahame seda tunnistada või ei, on hästifunktsioneeriva ja terve riigi vaieldamatu alus.

Read more

Kaspar Kurve: kõik heterod LGBT paraadile!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et igasugused paraadid, nagu ka LGBT-paraad, mulle tegelikult ei meeldi. Samuti ei meeldi mulle igasugused meeleavaldused. Samuti ei meeldi mulle igasuguste petitsioonide kirjutamine või allkirjastamine. Samuti ei meeldi mulle tegelikult see, et feminism kui selline üldse eksisteerib ja sellest igal pool pasundatakse.

Aga ometi lähen ja marsin laupäeval uhkelt mööda Tallinnat koos LGBT-kogukonnaga. Ometi olen pea igal Rail Balticu vastasel ning metsade või karusloomade kaitsmise meeleavaldusel kohal. Ometi kirjutan alla kodanikupalga pilootprogrammi petitsioonile, abivajajatele ravikanepi reaalselt kättesaadavaks tegemise petitsioonile jne. Ja ometi pean ennast tänapäeva Eestis feministiks ning toetan kahe käega soolist võrdõiguslikkust ja traditsiooniliste soorollide kadumist.

Natukene vastuolulised eelmised lõigud, aga las ma selgitan.

21. sajandi Eestis ei peaks olema vastandumist nagu hetero vs LGBT või nagu naine vs mees. Ühisnimetaja mõlemal juhul peaks olema lihtsalt inimene. Seksuaalsus ega sugu ei peaks siinkohal absoluutselt teemasse puutuma, nagu ka raamatu puhul, loeb inimese juures sisu, mitte «kaas», eriti arvestades, et selle kujundust inimene ise niikuinii määrata ei saa.

21. sajandi Eestis ei peaks olema diskussiooni Rail Balticu teemal, mis on tehnoloogiliselt eelmise sajandi ja majanduslikult rohkem kui küsitav projekt.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed tulema tänavale, et meie riigis lõpeks ennenägematu metsade raie.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed kirjutama petitsioone, et patsiendid, kelle hädadele kanep pakuks leevendust, seda ka reaalselt endale lubada saaks.

Aga me kõik teame, milline olukord tänases Eestis tegelikult on. Ning ebatolerantsuse ja lolluse vastu peab võitlema, isegi siis, kui osa vahendeist selles võitluses sulle just kõige sümpaatsemad ei ole.

Read more

Rohelistele pakuti Rail Balticu toetamise eest kogu valimiskampaania kinnimaksmist

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Izmailova sõnul võttis mai teises pooles temaga ühendust tuntud majandus- ja poliitikategelane, kes andis teada, et tal on Rohelistele seoses lähenevate valimistega vägagi konkreetne ettepanek. Kuna pöördujal oli asjaga kiire, soovis ta võimalikult ruttu isiklikult kokku saada. Mõned päevad hiljem toimunud kohtumisest võtsid lisaks pöördujale ja Izmailovale osa ka kaks Eestimaa Roheliste juhatuse liiget.

“Olin veendunud, et juttu tuleb linnapea kandidaadi kohast ja erakonna nimekirjas kandideerimisest, kuid suur oli üllatus, kui tehti hoopis ettepanek kogu meie valimiskampaania kinni maksta, kui me oma meelsust Rail Balticu osas muudame,” ütles Izmailova, kelle hinnangul saab kampaaniakulude puhul rääkida üsnagi suurest summast.

“Me püüdsime ettepaneku esindajat veenda oma argumentide õigsuses, ent sellest ei tulnud paraku midagi välja ja sinna see jutt lõppeski,” märkis Izmailova. “Loogiliselt võttes on Rail Balticu joonlauatrassi pooldajatel vesi päris ahjus – lauale pole panna enam ühtki veenvat argumenti ja just seepärast tuldigi poolehoidu ostma.”

Izmailova ei välista, et ilmselt on veel mõnelegi praegusele pooldajatele juba makstud või siis vähemalt tasu lubatud.

Rohelised kutsuvad kõiki riigikogu liikmeid selga sirgu ajama ja hääletama südametunnistuse järgi – avaldatavast survest sõltumata.

“Rail Baltic on praegusel kujul kahjulik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt,” ütles Izmailova.

Read more