Roheliste ettepanekud muudetavasse metsaseadusesse, mida arutati 16. mail Keskkonnakomisjonis

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus (396 SE I) palume teha järgmised muudatused:

•Võtta eelnõust välja §1 punkt 21, mis puudutab kehtiva seaduse §29 lõike 5 punkti 2 muutmist (kuusikute raievanuste alandamine).

•Selgitus: Muudatuse vajadus on eelnõu seletuskirjas esitatud puudulikult ning on sisuliselt põhjendamata.

•Seletuskirjas on väidetud, et metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta, mis on eksitav, sest seadus võimaldab kõnealustes puistutes uuendusraieid teha küpsusdiameetri alusel. Ka Keskkonnaministeerium on oma koduleheküljel avalikkusele selgitanud, et muudatusest mõjutatud erametsadest kuusikutest 80% ning riigimetsa kuusikutest 55% on sellised, mis vastavad ka praegu küpsusdiameetrile. Teisest küljest näitab Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud teave, et muudatusest puudutatud erametsade kuusikutest 20% ning riigimetsa kuusikutest koguni 45% on peenemad kui kehtiv küpsusdiameeter, nii et siit tõusetub küsimus, miks peaks lubama lageraieid nii peenikestes kuusikutes.

Read more

Rahvusvaheline seminar “Taastuvenergia olevik ja tulevik” toimub täna Roheliste kontoris!

Täna, algusega kell 19.00, toimub Roheliste kontoris (Süda tänav 1, 10118, Tallinn) rahvusvaheline seminar teemal “Taastuvenergia olevik ja tulevik”. Üleminek taastuvenergiale on kahtlemata üks suurimaid 21. sajandi väljakutseid, aga ka võimalusi. Erinevatest taastuvenergiaga seotud teemadest räägivad kolm selle ala vaieldamatut eksperti:

Oras Tynkkynen – Euroopa Roheliste Partei, taastuvenergia ekspert, endine Soome peaministri nõunik.
Rene Tammist – Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
Marko Kaasik – Eestimaa Rohelised juhatuse liige, kliimateadlane.

Üritus toimub inglise keeles ning on kõigile tasuta. Kohtade arv on piiratud, lisainfo ning registreermine Facebookis:
https://www.facebook.com/events/236393763526340/

Kohtumiseni täna õhtul!

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more

Trump’i otsus põhineb ebateadusel ja vähendab USA tähtsust maailmaareenil

“Maailma vastus Trumbile peab olema planeedi kaitse organisatsiooni ehk “öko-NATO” loomine. Nii, nagu Trump nõuab liitlastelt suuremat panustamist kaitsesse, peavad maailma riigid nõudma USAlt panustamist Maa ökosüsteemi kaitsesse. Olemuselt peab see olema nagu tolliliit. Need riigid, kes annavad oma osa Pariisi leppe täitmisesse, ei maksa ökokaitse-maksu, teistest riikidest tulev importkaup maksustatakse aga summaga, mis katab nende tootmisel tekitatud reostuse tagajärgede likvideerimise hinna,” pakkus Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Pariisi kliimakokkulepe on olemuselt hea tahte protokoll, millega liitunud riigid ütlevad välja, et nad on mures kliimamuutuste pärast ja annavad endast parima vähendamaks kasvuhoonegaaside teket. Eesmärgiks on hoida ära planeedi keskmise temperatuuri tõusmine rohkem kui 2 kraadi Celsiuse järgi. Iga riik võtab endale ise kohustused vabatahtlikult! Aastate pärast saadakse kokku ja vaadatakse, kuidas on läinud ja püstitatakse uusi eesmärke.

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Olev Tinn: “Trumbi käitumine on absurdne, sest Pariisi kliimakokkulepe ei kohusta sisuliselt ühtegi riiki. Obama poolt deklareeritud eesmärgid on tegelikult see, mille vastu Trump on sõna võtnud. Riigisiseste vaidluste lahendamiseks rahvusvahelist koostööd saboteerida on lühinägelik ja aina rohkem jääb mulje, et USAst saab nii üksik luuser-riik. Trumpi repliik “America first” on seega käesolevaga pea peale pööratud – Pariisi kliimaleppest väljumine jätab Ameerika viimaseks.”

USA on energiapoliitikas väga osariikide-keskne ning 18 USA osariiki on teatanud, et kavatsevad täita Barack Obama puhta energia plaani. Osariigid otsustavad ise, millist energiatootmist nad toetavad, lubavad ja kuidas maksustavad. Nad jätkavad üleminekut taastuvenergiale, sest see on majanduslikult ainuvõimalik tee.

“Eesti poliitikud ei ole võtnud tõsiseltvõetavaid eesmärke seoses Pariisi kliimaleppega ning on nõus olema ülejäänud maailma sabassörkijateks. Eesti valitsus teeb silmakirjalikult palju suuri sõnu, kuid liigutab end reaalselt vaid minimaalselt – sedagi vaid Brüsseli nõudmisel,” ütleb Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks.

Read more

Rea Raus: Ökoriik Eesti koondab ühist mõtte- ja inforuumi

Ökoriik Eesti üks eestvedajatest ning Roheliste liige Rea Raus kirjutab sellest, et Ökoriigi kontseptsioon on oluliselt laiem kui lihtsalt looduskaitse või puhas toit. Tänapäevane lähenemine peab olema terviklik ning teaduspõhine, mitte lihtsalt numbrilisele majanduskasvule orienteeritud- just see visioon eristabki Rohelisi teistest erakondadest ning just seetõttu on praegune võimuerakondade poliitika pikas perspektiivis jätkusuutmatu.

Mainides sõnu “ökoloogiline” või “mahe” kerkib silme ette ikka looduskaitse või kemikaalidevabalt kasvatatud toit. Siiski kannavad need terminid ka laiemat tähendust, mille sünonüümina võib kasutada ka “terviklik”. Ökoloogiline, holistlik, terviklik vaade ühiskonna arengule kätkeb endas palju enamaid valdkondi kui keskkonnateemad. Ökoriik Eesti hartas on kirjeldatud mitmeid põhimõtteid, mida toetavad ka Eestimaa Rohelised ühiskonna uuendamisel. Ökoriik Eesti üks paljudest eestvedajatest Rea Raus annab hartast väikese ülevaate.

Liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui pea ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest on palju räägitud. Vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel – oleme seda ka hiljuti näinud nii Rail Balticu kui ka tselluloositehase debattidest. Sügavam kriisi põhjus istub meie kõlblus- ja väärtussüsteemides. Seega on vajalik tuua väärtused tagasi meie tuleviku visioonidesse ja ühiskonna suunamisse laiemalt. Jutt ei käi mistahes väärtustest, vaid jätkusuutlikkuse väärtustest, näiteks mitmekesisuse, detsentraliseerituse toetamisest, kogukondade otsustusõigustest, nii kohaliku tasandi kui ka riikliku tasandi otsuste tegemise alustest. Paljudele on selge, et oluliste otsuste tegemisel on aeg esikohale tõsta meie inimeste ja looduse tervis ning heaolu. Sest need kaks on orgaaniliselt seotud ja vastastikku sõltuvad.

Majandusest peab taas saama vahend, mitte eesmärk omaette. Pidev, üha keerukamate kontrollimehhanismide, standardite ja indikaatorite kehtestamine, metoodikatega “mängimine” sobivate otsuste õigustamiseks peab asenduma professionaalsuse usaldamisega, isikliku ja kollektiivse vastutusega ning eelkõige- arusaamaga Inimese ja Looduse vastasmõjust ja –sõltuvusest.

Read more

Eesti pälvis häbiväärse auhinna põlevkivienergeetika toetamise eest

Euroopa suurima kliima- ja energiateemadega tegeleva koostöövõrgustiku CAN Europe eestvõttel toimus 10. aprillist kuni 8. maini avalik hääletus, et valida välja Euroopa suurimad fossiilkütuste kasutamise toetajad, kes kahjustavad oma tegevusega keskkonda. Eesti valitsus pälvis täna Brüsselis toimunud auhinnatseremoonial põlevkivi kaevandamistasude alandamise eest Räpase Maksukingituse kategoorias teise koha.

Häbiväärse auhinna tingis riigi 2016. a otsus vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu enam kui viis korda. Otsus tõi kaasa ühe Euroopa saastavaima fossiilkütuse – põlevkivi – kasutamise märkimisväärse kasvu Eestis. Samas kategoorias said lisaks Eestile “tunnustuse” ka Norra ja Ungari. Kokku jagati autasusid kolmes kategoorias.

Erakond Eestimaa Rohelised liige Valdur Lahtvee leidis, et olukorras, kus me kõik maksame igapäevaselt makse riigi ülalpidamiseks, on põhjendamatu ja lühinägelik teha maksuvabastusi põlevkivi sektorile, mis tekitab Eestis kõige rohkem heitmeid, jäätmeid ja tarbib kõige rohkem vett. “Maksumaksjate raha laristamine põlevkivi energeetika subsideerimisele on viinud riigi raha olulistelt avalikelt teenustelt, nagu tervishoid, saastevaba energiatootmine, haridus ja kultuur. Eestil on viimane aeg võtta arvesse maailmas toimuvaid arenguid ja liituda taastuvenergiarevolutsiooniga, mis leiab aset juba praegu kõikides arenenud maades.”

Read more

Roheliste vastus ERJK’le

Sama järjekindlusega, kui Roheliste toetus paraneb, püüab ka Riigikogus esindatud erakondade esindajatest moodustatud komisjon Rohelisi rünnata. Erinevalt parlamendi erakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest.

Vastupidiselt Ojasalu väitele ei ole finantsseis Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. Viimase aasta jooksul on Eestimaa Roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetusprotsent noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10%, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus.

Arvestades erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimehe A. Ojasalu hiljutist positsiooni maksejõuetu ettevõte nõukogus, on tema soovitused pehmelt öeldes kaheldava väärtusega. Ning poliitilist varjundit lisab ka ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri sotsiaaldemokraadi Urve Palo majandusnõuniku amet.

Erakondade 3. ümarlaual 2017. veebruaris toodi välja oluline nüanss, millest kiputakse üsna kergemeelselt mööda vaatama. Nimelt parlamendivälistele erakondadele kehtivad samad reeglid, mis parlamendierakondadele, kuid samas puudub riigipoolne rahastamine! Samal ajal ei saa me MTÜ-na ka ühelegi toetusele pretendeerida ega ühtegi projekti kirjutada. Rohelised on nö. lõksu püütud lõputu kontrolli ja olematu rahastusega. Sarnaselt eesti rahvaga. Meie finantsseisund ei ole praeguse poliitmaastiku suurim probleem, kui mitmed Riigikogu erakonnad on seotud suuremahuliste altkäemaksuafääridega ning Eestit lõhestavat Rail Balticut veavad tundmatud isikud. Niimoodi me seda igatahes ei jäta!

Soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaolule, et poliitmängu-hõngulised avaldused ei suurenda Komisjoni usaldusväärsust. Seda eriti olukorras, kus Eestimaa Rohelised ei oma esindatust parlamendierakondade poolt moodustatud Komisjonis ning Komisjon on ennegi teinud halvustavaid avaldusi meedias erakonnaga isegi eelnevalt konsulteerimata. Samuti soovime Komisjoni tähelepanu juhtida asjaoludele, MIKS meie hinnangul antud olukord on tekkinud ning soovime, et Komisjon astuks tõhusaid samme ausa poliitilise konkurentsi eelduste suunas. Kahjuks oleme sunnitud ennast kordama, sest midagi olulist vahepeal muutunud ei ole.

Read more

Eestimaa Rohelised sõidavad sel laupäeval Narva!

Hei-Hei!
Roheliste aseesimehed Aleksander Laane ja Andrei Gudim koos volikogu liikmete ja kohalike aktivistidega on juba sel laupäeval 20.05 kell 11:30 Narva kohvikus Muna.
Kohtumisel kaardistatakse Ida-Virumaa probleeme ja arutatakse võimaliku valimiliidu loomist Narva KOV valimisteks!

Привет!
В эту субботу, 20.05, в 11.30 в кафе Muna, в Нарве! Зампредседатели зеленых А.Лаане и А.Гудим вместе с местными активистами будут обсуждать проблемы Ида-Виру и поговорим о возможном создании избирательного союза на местных выборах в Нарве!

Read more

Rohelised tulevad Tallinnas valmistel välja oma nimekirjaga

Rohelised kavatsevad kohalikel valimistel oma nimekirjaga välja tulla Tallinnas, teistes piirkondades osalevad nad valimisliitudes. Erakonna uus juht Züleyxa Izmailova ütles ERR-ile, et kuigi seda veel mustvalgel kirjas pole, siis kavatseb ta kandideerida Tallinna linnapeaks.

Praegu pole teada, kes valimisnimekirja kuuluma hakkavad, seda täpsustatakse 23. mail erakonna volikogu koosolekul, selgitas Izmailova.

Roheliste uue juhi sõnul peab erakond end pädevaks riigi teaduspõhises juhtimises ja juhtimise planeerimises ning toob näiteks Rail Balticu. “Kui teised erakonnad tegelevad uskumistega, näiteks nad usuvad, et Rail Balticust võib olla kasu, siis Eestimaa Rohelised, toetudes teadusele, võivad täna öelda, et sellisel kujul Rail Baltic ei too Eestile kasu,” ütles Izmailova.

Ühtlasi on ta kriitline majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jagatud andmete suhtes. “See on täiesti läbipaistmatu projekt. Me ei tea, kes seda veab. Me ei tea, missugune on lähteülesanne. Ja sellisel kujul on Rail Balticust Eestile rohkem kahju kui kasu,” ütles Izmailova.

Rail Baltic pole aga ainus teema, millega Rohelised kohalikel omavalitsustel toetuvad. Üheks neist on kodanikupalga Eestisse toomine.

“Me oleme seisukohal, et inimestel peab olema mingisugune turvavõrk, kust allapoole inimesed ei saa kukkuda,” räägib Izmailova. “Kodanikupalk, meie mõistes, peaks asendama sotsiaalabisüsteemi, mis on praegu väga bürokraatlik ja halduskoormus on suur.”

Read more

Izmailova: puupõllud ei asenda päris metsa

Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova ütles kommentaariks Erametsakeskuse korraldatud puuistutustalgute kohta, et uute puude istutamine on küll tore, kuid monokultuursed samavanuseliste puude rivid ei suuda asendada päris metsa.

“Puupõllud on liigivaesed ja ei paku loomadele varju,” ütles Izmailova BNS-ile. “Oleks vägagi tervitatav, kui eksitavat väljendit ‘metsaistutamine’ ei kasutataks, sest mets on keeruline ökosüsteem, seda ei saa istutada. Olgem ausad, me ju ei istuta ilveseid, metsiseid, samblikke, putukaid ja seeni, vaid ainult puid.”

Izmailova avaldas lootust, et Erametsakeskuse puuistutuskampaania käigus pandi mulda ka suurelehelisi puid, mida paljud liigid eluspüsimiseks vajavad.

Erametsakeskus korraldas nädala lõpul mitmes maakonnas metsaistutuspäevi. Reedel istutati puid Harjumaal Padise vallas, laupäeval aga Harjumaal Nissi vallas, samuti Rakke vallas Lääne-Virumaal ja Iisaku vallas Ida-Virumaal.

Prognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile.

Read more

Joonas Laks: võõrutus põlevkivist

Eestimaa Rohelised on julgelt näoga tuleviku poole ja soovitavad Valitsusel võtta pikemaid samme põlevkivist eemaldumise suunas (PÕXIT).

Võõrutusravi Suurbritannias on kandmas vilja ja kivisöega hüvastijätmine on saamas reaalsuseks. Tööstusrevolutsiooni sünnimaa Suurbritannia on Eestile suureks eeskujuks, sest suudab terve päeva mööda saata ilma kivisöest toodetavat energiat tarbimata (link). Kui kaua peaks vastu Eesti, kui Narva elektrijaamadega peaks midagi juhtuma?

Ökoriik on visioon, mida jagab tõenäoliselt suurem osa Eesti ühiskonnast. Me ei suuda seda aga kunagi saavutada, kui hoiame oma energeetika nii üheülbalisena (fossiilkütuste osakaal 85%) olles sellega ka 2017 aasta OECD raporti andmetel kõige süsinikumahukama majandusega riik (link). Selleks, et tänapäeval olla tõsiselt võetavaks sihtturuks suurtele investeeringutele, peame näitama oma valmisolekut loobuda põlevkivienergeetikast nagu kirjutab eelmisel nädalal ka Kaspar Kurve Äripäevas.

Read more

Eile toimus Vabaduse väljakul meeleavaldus Rail Balticu vastu!

Eile toimus Vabaduse väljakul meeleavaldus Rail Balticu vastu, mille üheks organiseerijaks oli ka Eestimaa Rohelised. Valitsus ei ole kuulda võtnud ekspertide ning kodanike arvamust ning oma vastumeelsust praeguse Rail Balticu suhtes käis avaldamas üle tuhande eestimaalase. Üritusel võtsid sõna mitmed tuntud Eesti poliitikud, muusikud ning avaliku elu tegelased.

Eestimaa Roheliste poolt esines kõnega juhatuse liige Kaspar Kurve, kes tuletas inimestele meelde, et poliitikud peavad töötama rahva heaks, mitte vastupidi ning kutsus üles lollust mitte tolereerima, sest Rail Baltic praegusel kujul on, otse ja keerutamata, lollus!

Read more

Toeta Rail Balticu meeleavaldust Hooandjas!

Hea kaasmaalane!

Riigikogu ja valitsus ei ole kuulda võtnud kodanikuühiskonna muret Rail Balticu “joonlauatrassi” riskide pärast ega ole valmis vastuargumentide üle järele mõtlema. Meil on aeg koguneda ning tuletada meelde, et rahval on õigus kaasa rääkida oma riiki puudutavate oluliste otsuste tegemise juures!

Seepärast toimub laupäeval, 22. aprillil 2017 kell 12:00 – 15:00 Tallinnas Vabaduse Väljakul kontsert/kõnekoosolek. Balti riikide peaministrite kokkulepet Rail Balticu rajamiseks praegusel kujul ei tohi ratifitseerida!

Valitsus ei saa rahvalt mandaati, et ehitada hiidrajatis, mis muudab alatiseks Eestimaa palet. Me kõik nõustume, et Eesti vajab korralikku raudteed ja kiiret ühendust Euroopaga, kuid see otsus peab tuginema põhjalikel analüüsidel ning mitte ohustama meie laste ja lastelaste tulevikku. Oleme parema Rail Balticu poolt!

Täpsemat infot RB kohta leiad siit: http://avalikultrailbalticust.ee/

Meeleavaldus on kavandatud rahumeelse kõnekoosoleku ja kontserdina, kus teiste hulgas esinevad Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Jaak Tuksam jt.

Üritus on tasuta ja kõik on oodatud kaasa mõtlema ja laulma. Kuna tegu on kodanikualgatusega ja vabatahtlikkuse alusel toimuva koostööga, siis palume toetada kontserdi lava ja muu tehnika rentimiseks raha kogumisega.

“RAIL BALTIC – MÕISTUSE, MITTE JOONLAUAGA!”

Toeta meeleavalduse korraldamist Hooandjas:
http://www.hooandja.ee/projekt/rail-baltic-avalik-arutelu-ja-kontsert

Read more

Täna toimub Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung meditsiinilise kanepi asjus

TÄNA on Riigikogu sotsiaalkomisjoni teine istung meditsiinilise kanepi kasutamise asjus. Otseülekannet kell 14.00 algavast istungist on võimalik vaadata vajutades siia.

Istungil esineb Roheliste kutsel Eestisse tulnud Kanada kannabinoidmeditsiini ekspert dr Michael Verbora. Dr Michael Verbora omandas arstikutse Lääne-Ontario ülikoolis. Ta on konsulteerinud rohkem kui 2000 patsienti kannabinoidravi alustamise küsimuses ning osaleb ettevõtte Canabo Medical Corp juhtimisel u 7500 patsienti hõlmava vaatlusuuringu läbiviimises, mille raames uuritakse opioidide ja bensodiasepiinide pruukimise vähendamist kannabinoidravi toel. Samuti on dr Verbora pidanud nii patsientide kogukondadele kui ka tervishoiutöötajatele hulgaliselt ettekandeid ja esitlusi. Dr Verbora on Kanada kannabinoidide uurimise konsortsiumi CCIC ja Kanada valuliidu CPS liige.

Eriti arstidele, aga ka patsientidele huvitavat ingliskeelset eelinfot selle kohta, kellele ja kuidas võimaldatakse ravi Canabo Medical’i kannabinoidravikliinikutes, leiate veebilehelt http://cmclinic.ca/physician-information/faqs/.
“Kanada meditsiinilise kanepi kasutamise kogemus on piisavalt pikk, et öelda – paljude patsientide jaoks on see parim lahendus. Meditsiiniline kanep peab olema patsientidele reaalselt kättesaadav nagu iga teinegi ravim, “ ütles Roheliste ase-esimees Aleksander Laane.

Read more

Eestimaa Rohelised ja Eesti Taastuvenergia Koda on esitanud Vabariigi Valitsuse räpase energia subsideerijate konkursile!

Tähelepanu loodusväärtustajad!

Eestimaa Rohelised ja Eesti Taastuvenergia Koda on esitanud Vabariigi Valitsuse räpase energia subsideerijate konkurssile.

“Fossiilkütuste subsideerimine takistab kliimameetmete ja rohetehnoloogiate rakendamist nii Eestis kui ka kogu Euroopas, tootes jätkuvalt tohutut kahju keskkonnale ning panustades inimeste haigestumisse ja enneaegsetesse surmadesse. Koalitsiooni kangekaelne maksumaksjate raha laristamine põlevkivi energeetika subsideerimisele on viinud riigi raha eemale olulistelt avalikelt teenustelt, nagu tervishoid, saastevaba energiatootmine, haridus ja kultuur.

Read more