Inga Raitar kandideerib riigikokku roheliste ridades

Ajakirjanik ja suhtekorraldaja Inga Raitar kandideerib eelolevatel riigikogu valimistel parlamenti Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas Lõuna-Eestis.

Raitari sõnul on ta maailmavaade rohelistega väga sarnane. “Ma ei näe põhjust, miks ma peaks raiskama oma energiat uue erakonna loomiseks selle pärast, et kaitsta lihtsaid ja inimlikke väärtusi: puhas keskkond, tugev kogukond ja jätkusuutlik majandus.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova tunnustab Raitari suurt elukogemust ja teadmisi suhtekorraldusvaldkonnas. “Tal on suur elukogemus, süda õiges kohas ja laiad teadmised suhtekorraldusest, mis paratamatult on tänapäeva keskkonnahoiu juures aina tähtsamaks muutuv valdkond. Võru-, Valga- ja Põlvamaa inimesed saavad nüüd endale suurepärase esindaja parlamenti valida.”

Raitar hoiab aktiivselt silma peal Rail Balticu projektil ning on korduvalt sõna võtnud raudteeprojekti rahastamise teemal.

Read more

Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!

Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist.

Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.

“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.

Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Rohelised: Eesti peab tegema julgemaid samme plastikust loobumiseks

Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti riigi panus plastikreostuse vähendamisse on seni olnud ebapiisav, mikroplastiku reostuse piiramist pole aga veel Eestis arutlusteemaks võetudki.

Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

“Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele,” sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. “Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse.”

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12.2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.
Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Tallinn avaldab toetust Loomuse korraldatavale meeleavaldusele

Loomade eestkoste organisatsioon, MTÜ Loomus korraldab homme, 29. märtsil meeleavalduse, et survestada EASi ja planeeritava meelelahutuskeskuse „Sea Star“ meeskonda loobuma ookeanikalade akvaariumi loomise plaanist. Tallinna linnavalitsus avaldab homsele aktsioonile ja Loomusele toetust.

Tallinna linnavalitsus ei toeta ookeanikalade akvaariumi rajamist Eestisse. Roheliste erakonna juht ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis linna seisukohta põhjendades, et tundlike olendite ekspluateerimine inimeste meelelahutamiseks ei ole õige. “Inimestel ei ole moraalset õigust vangistada tundlikke olendeid klaaspurki, kus ei suudeta tagada nende heaolu. See ei ole ei eetiline ega progressiivses ja rohelise mõtlemisega riigis kohane,“ ütles Izmailova.

Abilinnapea sõnul on trend Euroopas praegu vastupidine ja selliseid asutusi pigem suletakse. “Meritähe keskuse avamine ei mõjuks ka Eesti mainele kuigi hästi. Maailmas on hakatud järjest enam taipama, et eksootiliste loomade uurimiseks ei ole vaja neid loomulikust keskkonnast eraldada,” lisas Izmailova.

2016. aastal teatas Tallinn, et ei anna avaliku ürituse lube etendustes metsloomi kasutavatele tsirkustele. Selle otsusega näitas linn oma meelsust loomade kasutamise kohta meelelahutuslikel eesmärkidel. „Samast põhimõttest lähtudes ei tohiks rajada suurt külastuskeskust akvaariumitega, kus on planeeritud hailiste ja railiste eksponeerimine,“ märkis abilinnapea. 

Vaata sündmuse kirjeldust Facebookis: https://www.facebook.com/events/179064902730217/

Read more

Züleyxa Izmailova: mahetoit säästab tervist ja vähendab ravikulu

Eestimaa Rohelised on aastaid tegelenud mahepõllumajanduse propageerimise ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega. Tegelesime sellega ka Riigikogus olles, kuid avaliku sektori mahetoidukava ei leidnud sotside toetust ei siis ega ka edaspidi.

2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituudi poolt tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal…

Read more

Pressiteade: Reidi tee saab oodatust rohelisem

Reidi tee saab oodatust rohelisem, kus tehtavate muudatuste tulemusel oluliselt väheneb projekti maht. Säilitatakse Inglirand ja laiendatakse linlaste võimalusi puhkeala kasutamiseks.

Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel tehti Reidi tee projekti vaid loetud nädalatega nüüdisaegse linnaplaneerimise põhimõtetest lähtuvaid sisulisi parandusi. Ainuüksi linnavalitsusega on toimunud juba neli sisukat kohtumist, mille vältel pikendati ka hanke tähtaega, võitmaks lisaaega kaardistatud probleemsete punktide ja võimalike lahendus-ettepanekute arutamiseks.

EER aseesimees Aleksander Laane: „Koalitsiooni minnes õnnestus esimest korda ühise laua taha, silmast silma kohtuma saada nii linnavalitsuse liikmed kui asumiseltside esindajad, urbanistid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid, keskkonnakaitsjad ja arhitektid, kellel, nagu rohelistelgi, on Reidi tee osas vägagi põhjendatud etteheiteid. Üllatuslikult oleme olukorras, kus meie arvates kõige mõistlikuma Reidi tee trassi vastu seisab riigi Keskkonnaamet.“

EER esinaine Züleyxa Izmailova: „Olen rõõmus, et meie soov, et linnaplaneerimine lähtuks kaasaegsetest teadmistest, kuidas ühist linnaruumi paremaks muuta, on Tallinna linnapea Taavi Aasa ja tema meeskonna poolt toetust leidnud, ning esimesed sammud linna elukeskkonna parandamiseks on astutud. See on ühine saavutus, kui algselt näiv täiesti lootusetust olukorrast oleme koos välja tulemas hoopis parema plaani ja positiivse koostöökogemusega.“

On saavutatud kokkuleppe sõiduradade […]

Loe edasi ja jaga artiklit klikates pealkirjal.

Read more

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Pressiteade: Eesti peab tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki

oktoobril kiitis Kataloonia parlament heaks seaduse, millega luuakse Kataloonia Vabariik iseseisva suveräänse riigina. Kutsume Eesti Vabariigi valitsust ja riigikogu, lähtudes rahvaste enesemääramisõigusest, üles tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki.

Hispaania konservatiivne vähemusvalitsus ei ole midagi teinud rahumeelse lahenduse leidmiseks Kataloonia kriisile. Vastupidi, takistades rahvahääletuse läbiviimist füüsiliselt, keeldudes läbirääkimistest ja ähvardades sunnimeetmetega, on Hispaania võimud teinud kõik selleks, et pinged püsiksid ja kasvaksid.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy püüab diktaatorlike võtetega tugevdada oma valitsuse positsiooni, õhutades vaenu, juhtimaks rahva tähelepanu kõrvale riigi majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt, mida ta lahendada ei suuda. Soov ja otsus niisuguse võimu alt täielikult vabaneda peaks olema mõistetav.

Usume, et Katalooniale leidub Hispaania ja teiste liikmesriikide kõrval koht Euroopa Liidu ühiskodus ning kutsume Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike töötama selle nimel. Euroopa Liidul, millele liikmesriigid on loovutanud suure osa oma suveräänsusest, ei ole moraalset õigust jääda pealtvaatajaks, nimetades Kataloonia kriisi Hispaania siseasjaks.

Read more

Glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe!

Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks.

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Eile hääletas Euroopa Parlament glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog (PhD) Kai Künnis-Bereš: “Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.”

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more

Rohelistele pakuti Rail Balticu toetamise eest kogu valimiskampaania kinnimaksmist

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Izmailova sõnul võttis mai teises pooles temaga ühendust tuntud majandus- ja poliitikategelane, kes andis teada, et tal on Rohelistele seoses lähenevate valimistega vägagi konkreetne ettepanek. Kuna pöördujal oli asjaga kiire, soovis ta võimalikult ruttu isiklikult kokku saada. Mõned päevad hiljem toimunud kohtumisest võtsid lisaks pöördujale ja Izmailovale osa ka kaks Eestimaa Roheliste juhatuse liiget.

“Olin veendunud, et juttu tuleb linnapea kandidaadi kohast ja erakonna nimekirjas kandideerimisest, kuid suur oli üllatus, kui tehti hoopis ettepanek kogu meie valimiskampaania kinni maksta, kui me oma meelsust Rail Balticu osas muudame,” ütles Izmailova, kelle hinnangul saab kampaaniakulude puhul rääkida üsnagi suurest summast.

“Me püüdsime ettepaneku esindajat veenda oma argumentide õigsuses, ent sellest ei tulnud paraku midagi välja ja sinna see jutt lõppeski,” märkis Izmailova. “Loogiliselt võttes on Rail Balticu joonlauatrassi pooldajatel vesi päris ahjus – lauale pole panna enam ühtki veenvat argumenti ja just seepärast tuldigi poolehoidu ostma.”

Izmailova ei välista, et ilmselt on veel mõnelegi praegusele pooldajatele juba makstud või siis vähemalt tasu lubatud.

Rohelised kutsuvad kõiki riigikogu liikmeid selga sirgu ajama ja hääletama südametunnistuse järgi – avaldatavast survest sõltumata.

“Rail Baltic on praegusel kujul kahjulik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt,” ütles Izmailova.

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more