Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12.2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.
Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 7. aprillil – tule kohale!

Aeg on taas kokku tulla, et arutleda olulistel teemadel ja võtta vastu meie ühist tulevikku mõjutavaid otsuseid, mis aina radikaalsemaid kliimaprobleeme mitte arvestava poliitika tulemusel oodata ei kannata.

Päevakorras on juhatuse aruanne, revisjonitoimkonna aruanne, majandusaasta aruande kinnitamine, valitavate kogude valimine, põhikirja muudatused, Riigikogu valimised, erakonna programmi kaasajastamine, nimekirja koostamise põhimõtted ja liikmemaks.

Registreeri ennast siin: https://goo.gl/forms/cnA2yBYfwxnzR1Vm1

Pane ennast tulijana kirja ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/150344819126737/

Hääle- ja volitamisõigus on isikutel, kellel on tasutud 2017 aasta liikmemaks 48€ (vähekindlustatud* isikutele 10€).

Makse saaja: Erakond Eestimaa Rohelised

Arvelduskonto SWED-is: EE072200221029698609

Arvelduskonto LHV-s: EE697700771002048823

Selgitus: Liikmemaks

Volitatavate isikukoodid saab Joonas Laks-i käest. Allkirjastatud volitus saata aadressil Tulika 19, Tallinn 10613 või digitaalselt allkirjastatult aadressil juhatus@erakond.ee.

PS! Me ei saa toetust riigieelarvest ja iga euro on meie erakonna edu jaoks väga tähtis.

Lisainfo: erakond.ee, joonas.laks@erakond.ee, +372 56 479 412

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more