EESTIMAA ROHELISED – PÕHIKIRI

I osa ÜLDSÄTTED

§ 1. Erakonna nimi ja asukoht

Erakonna nimetus on ”Erakond Eestimaa Rohelised” (edaspidi erakond). Erakonna juhatuse asukoht on Tallinn.

§ 2. Eesmärgid

Erakonna eesmärgiks on demokraatliku parlamentaarse poliitika teostamine selle nimel, et Eesti Vabariigi areng oleks keskkonnasõbralik, jätkusuutlik, poliitiliselt stabiilne ja majanduslikult edukas.

Erakond püüab seejuures vältida poliitilise, administratiivse ja majandusliku võimu ülemäärast tsentraliseerimist, eelistades sellele iseotsustamise võimaluste suurendamist, pidades oluliseks kaasamist otsustusprotsessidesse igal tasandil.

Erakond on ellu kutsutud, et poliitilise tegevuse abil vähendada inimeste kahjulikku mõju keskkonnale ning kasutada selleks arukaid ja ajakohaseid lahendusi. Erakond seab oma tegevuses eesmärgiks säästlike, heaolu ning tervist tagavate tehnoloogiate loomisele ja rakendamisele kaasaaitamise ning otsedemokraatlike mehhanismide juurutamise Eesti poliitilisse kultuuri ja praktikasse, et toetada ja suurendada kodanike võimalusi riigijuhtimisprotsessist vahetult osa võtta. Erakonna eesmärgid on detailselt väljendatud erakonna programmis.

§ 2¹. Eesmärkide saavutamise vahendid

(1) Ühe vahendina eesmärkide saavutamisel näeb erakond, et majanduslikku tegevust mõistetaks ja käsitletaks laiemalt kui vaid rahas mõõdetuna. Majanduse ning ühiskonna mõõtmisel tuleb arvesse võtta ka keskkonda (looduskapitali) ja inimest.

(2) Erakonna liikmetel on õigus algatada erakonna valitud kogu või volitatud liikme jõustumata otsuse suhtes veto panemise, samuti uue otsuse vastuvõtmise protsessi. Iga toetuskünnise ületanud algatus läbib erakonnasisese hääletuse, millest on õigus osa võtta kõigil erakonna liikmetel.

Erakonnasisene hääletusprotsess, mis toimub üldkogude vahelisel ajal, ei saa muuta või tühistada üldkogul vastuvõetud otsuseid, mis on üldkogu ainupädevuses. Erakonna volikogu võib sisehääletusele panna erakonna programmi täiendavaid ettepanekuid.

(3) Erakonnasisese hääletuse tulemusel vastuvõetud otsuste järgimine on erakonna juhatusele, volikogule ja muudele erakonna organitele, samuti Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogudes erakonda esindavatele liikmetele oluline. Muudetud või täiendatud poliitka muutub erakonna esindatavaks ühishuviks.

(4) Erakond toetub oma tegevuses oma liikmeskonna vastutustundele ja algatusvõimele. Erakond seab Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel üles oma kandidaate, osaleb esinduskogude ja Vabariigi Valitsuse töös. Erakond loob valitavates kogudes fraktsioone oma programmi elluviimiseks.

(5) Erakond on oma liikmete ühishuvi eest seisja.

(6) Erakonna liikmete ühishuvi on selle sisuna avaldatud erakonna põhikirjas ja programmis, erakonna algatatud seaduseelnõudes, erakonna ametlikes ja erakonna esindajate seisukohavõttudes.

§ 3. Erakonna kui juriidilise isiku õigused

(1) Erakond on eraõiguslik juriidiline isik.

(2) Erakonnal on oma sümboolika.

(3) Erakonnal on kirjastamise õigus.

§ 4. Erakonna vara ja selle kasutamine

(1) Erakonna vara kasutatakse erakonna põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

(2) Erakonna majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

§ 5. Erakonna esindamine õigustoimingutes

Erakonna nimel võivad õigustoiminguid teostada vähemalt kaks juhatuse liiget koos, kellest üks peab olema erakonna esimees või teda asendav aseesimees.

§ 6. Erakonna struktuur

(1) Erakonna struktuur aitab kaasa erakonna ühishuvi arenemisele ning täienemisele. Erakonna struktuur aitab hoida erakonna ühishuvi kaasaegsena ning tagab reageerimise küsimustele, millesse erakonna sekkumine on oluline. Erakonna struktuur ja sisemised protseduurid peavad tagama liikmete, valijate ja poolehoidjate huvide kajastamise erakonna ühishuvis.

Erakonna ühishuvi realiseerimise olulisemaks mehhanismiks on erakonna osalemine seadusandlikus ja ühiskonna korralduslikus tegevuses Riigikogu liikmete, omavalitsuste volikogude liikmete, Euroopa Parlamendi liikmete ning vastavate valitsusliikmete kaudu. Erakonna liikmed lähtuvad oma tegevuses ühishuvist ning ühishuvi muutumine toimub erakonna struktuuri ning erakonna toimimisreeglite rakendamise kaudu. Erakonna juhtimisstruktuur esindab liikmeid ja nende volitatud esindajaid võimalikult vahetult.

(2) Erakonnal on alljärgnevad organid:

1) Üldkogu;

2) Volikogu;

3) Juhatus;

4) Aukohus;

5) Valimistoimkond;

6) Revisjonitoimkond;

7) Piirkondlikud ja ringkondlikud üksused..

(3) Erakonna piirkondliku üksuse moodustavad kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad liikmed. Kohaliku omavalitsusüksuse all peab erakond silmas kohalike omavalitsuse valimiste valimisringkonda. Erakonna liige võib end paluda arvata mistahes piirkonna liikmeks kirjaliku avalduse alusel, mille see liige teeb juhatusele. Erakonna liige saab kuuluda vaid ühte piirkondlikku üksusse.

(4) Piirkondlik üksus moodustatakse piirkonna liikmete (alalise elukoha alusel või isikliku avalduse alusel) koosolekul.

(5) Koosolekul valitakse piirkondliku üksuse juhtkond ja esindaja erakonna volikogusse.

(6) Piirkondliku koosoleku toimumiskohast, -ajast ja päevakorrast antakse erakonna juhatusele ja liikmetele teada vähemalt 5 tööpäeva enne koosolekut ning koosoleku päevakorrast ja protokollist saadetakse koopia erakonna juhatusele. Protokollis peab olema kajastatud koosoleku päevakord, koosoleku toimumise koht, koosolekul osalejate nimed koos allkirjade ja kontaktandmetega, esitatud kandidaadid, hääletamistulemused ja otsused.

(7) Piirkondliku üksuse moodustamise koosolek on otsustuspädev, kui sellel on esindatud vähemalt 1/3 piirkonna liikmetest. Kui esimesele koosolekule ei kogune kolmandikku liikmetest, siis on järgmise koosoleku kvoorumiks 1/5 piirkonna liikmete arvust. Kirjalikult oma mitteosalemisest teatanud liige arvatakse kvoorumi hulka ning tema kiri lisatakse koosoleku dokumentide hulka.

(8) Piirkondliku üksuse dokumentide hoidmine ja piirkondlike nimekirjade haldamine ning infovahetus on piirkonna juhi vastutuses.

(9) Piirkondlik juht on juhatuse, valitud kogude ja peasekretäri jaoks kontaktisikuks ning üks piirkonna juhtidest on ka erakonna volikogu liige.

(10) Erakonnas saab moodustada ka ringkondlikke üksusi vastavalt Riigikogu valimistel kasutatavate valimisringkondade piiridele. Ringkondlik organisatsioon on ringkonna piirkondlike üksuste katusorganisatsioon ja toimib vastavatelt piirkondadelt või ringkondlikult koosolekult saadud volituste raames ja erakonna üldkogu, volikogu ja juhatuse ning sisehääletuste otsuste piires.

(11) Erakonna ringkondliku organisatsiooni juht kuulub erakonna volikokku. Kui ringkondliku organisatsiooni juht on juba volikogu liige mingist piirkonnast, valitakse tema asemele piirkonna poolt uus volikogu liige.

(12) Kui ringkonnas on vaid üks piirkondlik organisatsioon, siis on see samas ka ringkondlik esindus. Piirkondliku organisatsiooni saab luua ka ringkondlikuna.

(13) Kui ringkonnas on rohkem kui üks piirkondlik üksus, kutsuvad piirkondade juhatused kokku erakonna ringkondliku koosoleku, kus valitakse erakonna ringkondliku organisatsiooni juhatus – esimees ja kaks asetäitajat.

(14) Erakonna piirkondlikud üksused saavad delegeerida ringkondlikule organisatsioonile tegevusi ja vastutust, mis jäävad erakonna põhikirja, üldkoguja sisehääletuste ning volikogu ja juhatuse otsuste piiresse.

(15) Erakonna ringkondlik organisatsioon on selle loomise järel oma juhatuse kaudu juhatuse ja volikogu ning piirkondade ja liikmete vaheisikuks.

(16) Tallinnas võib moodustada piirkondlikud üksused linnaosades. Tallinnas moodustatakse ringkondlik organisatsioon.

(17) Erakonna valimistoimkonna kohustuseks on läbi viia piirkondlikke või ringkondlikke sisehääletusi samadel protseduurilistel alustel nagu erakonnas tervikuna ja seda teatud erisustega:

1) Piirkondlikku või ringkondlikku erakonna sisest hääletust ei saa algatada kui piirkonnas või ringkonnas on kokku alla 60 liikme;

2) Piirkondlik sisehääletus on otsustuspädev, kui selle on osalenud üle 1/3 piirkonna või ringkonna liikmetest.

(18) Piirkondlik sisehääletus saab puudutada küsimusi, mis jäävad erakonna põhikirja, üldkogu, erakonna volikogu ja juhatuse määratud raamidesse ning on seotud konkreetse piirkondliku või ringkondliku organisatsiooni tegevuse või otsustega.

(19) Piirkondliku sisehääletuse ettepanekutele on alternatiivsete ettepanekute tegemise õigus lisaks põhikirjas määratud isikutele ka piirkonna ja vastava ringkonna juhatustel.

 

II osa LIIKMESKOND

§ 7. Liige

(1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, kes tunnustab erakonna põhikirja ja programmi ega kuulu mõnda teise erakonda.

(2) Erakonna liige lähtub suhtlemisel erakonnas kehtestatud Heast Tavast ning arusaamast, et erakond on selle liikmete ühishuvi esindaja ja väljendaja.

§ 8. Liikmeks vastuvõtmise kord

(1) Liikme (ja toetajaliikme) võtab erakonda vastu erakonna juhatus taotleja poolt allkirjastatud avalduse alusel. Liikmeks astuda soovija loetakse erakonna liikmeks erakonna juhatuse otsuse hetkest. Juhatus teavitab sellest erakonna liikmeid.

(2) Liikmeks pürgija täidab vastava avalduse, mille vormi kehtestab erakonna juhatus.

(3) Juhatus peab kandidaatide isikud esitama erakonnale võimalike toetus- või vastuväidete avaldamiseks vähemalt üks nädal enne liikmeksvõtmise otsuse tegemist.

(4) Uute liikmete vastuvõtmisest teatab juhatus liikmetele hiljemalt üks nädal pärast vastuvõtmist.

§ 9. Liikmete arvestus

Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldab erakonna juhatus.

§ 10. Liikme õigused

(1) Liikmel on õigus:

1) valida ja olla valitud erakonna mis tahes valitavale kohale;

2) esitada oma kandidatuur erakonnale kandideerimaks Riigikogusse, Euroopa Parlamenti, kohaliku omavalitsuse volikogusse erakonnas nimekirjas.

3) esindada avalikkuse ees erakonda selleks saadud volituse alusel;

4) saada informatsiooni erakonna ja erakonda valitavates kogudes esindavate fraktsioonide tegevusest, otsustest, kavadest ja välissuhetest, sh saada täielikku asjakohast informatsiooni erakonna poliitika, majandustegevuse, otsuste ning liikmete nimekirja ja kontaktinfo kohta;

5) osaleda diskussioonides ja hääletustel, esitada küsimusi ja otsuseprojekte;

6) pöörduda erakonna valitud organite, erakonna saadikute ning erakonna ametnike poole nii küsimuste kui ettepanekutega;

7) osaleda kõigi erakonna otsuste langetamisel;

8) esitada otsuseprojekte erakonnasisesele hääletusele vastavalt erakonna põhikirjale;

9) osaleda liikumistes ja organisatsioonides (v.a teised erakonnad), mille eesmärgid ja tegevus ei ole vastuolus erakonna programmiga;

10) võtta osa erakonna mis tahes koosolekust, kus arutatakse tema tegevust või käitumist.

11) kasutada erakonna sümboolikat selleks ettenähtud korras;

12) lahkuda kirjaliku avalduse alusel erakonnast.

(2) Liikmel on hääleõigus üldkogul ja sisehääletusel, kui liige on tasunud korra kohaselt liikmemaksu.

(3) Liikme õigused on tagatud kui liige on täitnud oma kohustused erakonna ees ja tema õigusi pole kohustuste täitmatajätmise tõttu erakonna poolt piiratud.

§ 11. Liikme kohustused

Liikmel on kohustus:

1) juhinduda erakonna põhikirjast, programmist, erakonna kogude ja toimkondade ning erakonnasiseste hääletuste otsustest

2) mitte kahjustada erakonna mainet;

3) maksta õigeaegselt vastavalt kehtivale korrale liikmemaksu;

4) aidata kaasa erakonna programmiliste eesmärkide teostamisele;

5) kasutada erakonna vara ainult ettenähtud korras ja ulatuses;

6) lähtuda oma tegevuses ja suhtluses erakonnas kehtivast Heast Tavast;

7) mitte halvustada teisi erakonna liikmeid sõna või teoga;

8) mitte levitada kontrollimata teavet, mis võib kahjustada mõne erakonnakaaslase või erakonna mainet;

9) olla erakonnakaaslaste suhtes lugupidav ja ausameelne;

10) mitte nõuda umbisikulist tegutsemist erakonnalt või erakonna organitelt.

§ 12. Väljaastumine ja väljaarvamine

(1) Liige loetakse erakonnast väljaastunuks kirjaliku avalduse esitamisest erakonna juhatusele või kohtu registriosakonnale.

(2) Juhatus võib liikme erakonnast välja arvata või piirata tema õigusi, kui erakonna liige on rikkunud põhikirja või Häid Tavasid. Samuti on erakonnast väljaarvamise aluseks kokkulepitud programmi, tegevuskavade ja erakonna ühishuvide vastane tegevus. Enne väljaarvamise otsuse tegemist tuleb erakonna liiget teavitada ning anda talle võimalus oma tegevuse motiive mõistliku aja jooksul põhjendada.

(3) Põhjendatud ettepaneku liikme erakonnast väljaarvamiseks võib erakonna juhatusele teha iga erakonna liige. Erakonna juhatus otsustab liikme väljaarvamise.

(4) Erakonnast väljaastunule ega -arvatule ei tagastata liikmemaksu.

(5) Liikme surma korral lakkavad vastastikused kohustused.

§ 13. Erakonna toetajaliige

(1) Erakonnal on toetajaliikmed.

(2) Toetajaliige annetab soovituslikult erakonnale ühe liikmemaksu ulatuses aastas.

(3) Iga annetaja pole automaatselt toetajaliige. Selleks peab toetaja soovi avaldama.

(4) Toetajaliige kaasatakse erakonna loodud programmitöörühmadesse ning ta võib osaleda erakonna teematoimkondade koosolekutel ning saab teavet erakonna seisukohtade ning ürituste kohta.

 

III osa ÜLDKOGU

§ 14. Üldkogu

(1) Erakonna kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on erakonna liikmete üldkoosolek.

(2) Erakonna juhatus kutsub korralise üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas mitte vähem kui ühekuulise etteteatamisajaga.

(3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga.

(4) Juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 erakonna liikmetest.

§ 15. Üldkogu ülesanded

Erakonna üldkogu:

1) kinnitab koosoleku päevakorra ja kodukorra, moodustab tööorganid;

2) kuulab ära juhatuse, Riigikogu fraktsiooni, volikogu, revisjonitoimkonna, põhikirja- ja programmitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite aruanded;

3) määrab kindlaks järgmise aasta või mõne muu perioodi töösuunad ja ülesanded;

4) kinnitab erakonna põhikirja ja programmi ja teeb neis muudatusi;

5) kinnitab erakonna majandusaasta aruande;

6) määrab kindlaks volikogusse valitavate inimeste arvu ning juhatuse, revisjonitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite suuruse;

7) valla volikogu, juhatuse, revisjonitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude üldkogu poolt loodud tööorganite liikmed;

8) otsustab erakonna kuulumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

9) kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksetähtaja;

10) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid;

11) kutsub vajadusel tagasi valitud kogude liikmeid ja pikendab valitud kogude volitusi.

§ 16. Üldkogu otsustusvõime

(1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud järgides § 14 sätteid ning sellest võtab osa vähemalt 1/10 erakonna liikmetest.

(2) Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis kutsutakse ühe kuu jooksul kokku uus üldkogu, mille kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette vähemalt 7 kalendripäeva. Uus üldkogu on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.

(3) Erakonna liige võib teist erakonna liiget volitada end üldkogul esindama, andes talle vastava lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud volikirja.

§ 17. Otsuste vastuvõtmine

(1) Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud hääleõiguslikest erakonna liikmetest.

(2) Mitme konkureeriva ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel.

§ 18. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele

(1) Kandidaate saab üles seada iga erakonna liige, sealhulgas ka iseennast. Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada kirjalikult valimistoimkonnale.

(2) Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi nõusolek.

(3) Valimistoimkond koostab kandidaatide nimekirja. Nimekiri suletakse üldkogu otsusega.

§ 19. Valitavate kogude valimine

(1) Volikogu, juhatus, valimistoimkond, revisjonitoimkond, aukohus ja muud erakonna juhtorganid valitakse salajasel hääletusel.

(2) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

(3) Erakonna liige tohib kuuluda samaaegselt vaid ühe valitava kogu koosseisu, piirkondliku organisatsiooni juhatuse liikmed tohivad kuuluda erakonna juhatusse.

§ 20. Valitavate kogude asendusliikmete määramine

(1) Kui valitud isik astub tagasi või kui ta mingil põhjusel ei saa pikaajaliselt töötada valitaval kohal, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliige vabastab koha, kui liige pöördub takistuse möödumisel tagasi oma kohale valitavas kogus. Kui valitaval kohal olev isik astub tagasi omal soovil või ta ei ole enam erakonna liige, ei saa ta tagasi pöörduda oma kohale valitavas kogus ega saa olla käesoleva paragrahvi mõttes asendusliige.

(2) Asendusliikmeks saab automaatselt esimene valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa asuda tööle valitaval kohal või loobub sellest, siis saab asendusliikmeks järgmine kandidaat, vastavalt nende järjekorrale valimistulemuste nimekirjas. Kui järgmisi kandidaate pole, korraldatakse erakonnasisene hääletus asendusliikme valimiseks.

(3) Asendusliikmed kinnitab valimistoimkond.

 

IV osa ERAKONNASISENE HÄÄLETUS

§ 21. Erakonnasisene hääletus

(1) Erakonnasisene hääletus ei saa muuta või tühistada üldkogul vastuvõetud otsuseid.

(2) Igal hääleõiguslikul erakonna liikmel on õigus osaleda erakonnasisesel hääletusel. Erakonna liige võib hääletada isiklikult, kedagi teist enda eest hääletama volitada ei saa.

(3) Kõik erakonnasisesed hääletused (v.a isikuvalimised) ja hääletuseks toetusallkirjade kogumised on avalikud.

(5) Erakonnasiseseid hääletusi menetleb valimistoimkond.

§ 22. Erakonnasisese hääletuse kohustuslik korraldamine

Erakonnasisese hääletamise korraldamine on kohustuslik järgmiste punktide osas, välja arvatud juhul, kui vastava punkti otsustab erakonna üldkogu:

1) valitavate kogude asendusliikmete valimine, kui puudub võimalus üldkogul valitud kandidaatide hulgast leida asendusliige;

2) erakonna eelarve kinnitamine;

3) erakonna sümboolika kinnitamine;

4) üldkogul vastuvõetud põhimõtete, reeglite (sh põhikirja ning selle muudatuste) redaktsiooni lõplik kinnitamine tingimusel, et redaktsioon, keeleline korrastus või muu toimetamine ei muuda vastu võetud põhimõtete sisu.

§ 23. Otsuseprojektide esitamine erakonnasisesele hääletusele

(1) Otsuseprojekte esitavad erakonnasisesele hääletusele juhatus, volikogu, valimistoimkond, revisjonitoimkond, aukohus, erakonna liikmete rühmad ja erakonna liikmed üksikult. Kohustusliku sisehääletuse korral toetusallkirju ei koguta.

(2) Erakonna liikme esitatud otsus on kas veto erakonna mõne valitud organi (juhatus vms) veel mitte jõustunud otsusele või uus, esitaja enda poolt formuleeritud otsus või ettepanek programmi täiendamiseks.

(3) Igal erakonna liikmel on õigus esitada erakonnasisesele hääletusele mis tahes otsuseprojekte, välja arvatud põhikirja muutmine. Iga erakonna liige saab eelnõusid esitada mitte tihemini kui kord kalendrikuus.

(4) Õigus esitada mittejõustunud otsuse vetostamisettepanek või tehtud otsuseprojektile (mis on saanud vajaliku hulga toetushääli) vastu- ehk alternatiivne ettepanek on:

– erakonna juhatusel;

– erakonna Riigikogu fraktsioonil;

– erakonna volikogul.

Alternatiivsele ettepanekule ei ole vaja koguda toetushääli. Alternatiivsed ettepanekud pannakse hääletusele koos ettepanekuga, millele alternatiivsed ettepanekud tehti. Alternatiivse ettepaneku esitamiseks on aega 15 kalendripäeva arvates hetkest, kui on teada antud vajaliku hulga toetushäälte kokkusaamisest.

(5) Otsuseprojekti esitamiseks erakonnasisesele hääletusele tuleb projekt saata valimistoimkonnale, kes peab hiljemalt nädal pärast projekti kättesaamist langetama otsuse, kas suunata projekt menetlusse. Projekti ei suunata menetlusse kas juhul, kui otsuseprojekt ei ole mõistetaval viisil formuleeritud kui otsus, mille erakond saaks langetada, või on otsuseprojekt selges vastuolus seadusest tulenevate piirangutega väljendusvabaduse õigusele või on otsuseprojekti teema põhikirjaliselt üldkogu ainupädevuses.

(6) Otsuseprojekti esitajal on kohustus lisada projektile seletuskiri, milles on otsuse olemus, sisuliselt põhjendatud otsuse vajalikkus ja rakendatavus.

(7) Otsuseprojekt peab saama hääletusele panekuks erakonna liikmete hulgast toetusallkirjad, mille hulk peab ületama ruutjuurt erakonna liikmete arvust, mis on ümardatud lähima järgmise täisarvuni.

(8) Ettepanekud saadetakse valimiskogu poolt hääletamiseks liikmetele kevadisel, suvisel, sügisesel ja talvisel pööripäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui pööripäev juhtub olema puhkepäev või riiklik püha. Erakorraliselt saab erakonnasisest hääletust läbi viia juhatuse põhjendatud otsusega ka väljaspool pööripäevi. Sisehääletus kestab kuni 30 kalendripäeva ning hääletamisel peab osalema vähemalt pool viimasel üldkogul osalenud erakonnaliikmete arvust (välja antud mandaatide arvust).

(9) Erakonna liige saab algatada ka erakorralise sisehääletuse.

(10) Erakorralise sisehääletuse korral peab liige teavitama, et tegemist on erakorralise hääletusega ning esitama ka vastavad argumendid.

(11) Erakorralise sisehääletuse ettepaneku toetuseks peab erakonna liige koguma 15% erakonna liikmete toetushääled oma ettepanekule.

(12) Erakorralisele hääletusettepanekule vastuettepanekute esitamiseks on aega 7 tööpäeva.

(13) Erakorralise hääletusettepaneku paneb valmiskogu ka erakorralisele sisehääletusele hiljemalt 10 päeva pärast toetusallkirjade kogumist.

(14) Igal erakonna liikmel on õigus algatada erakorraline sisehääletus 1 kord poole jooksva kalendriaasta jooksul. Kasutamata algatusõigus ei akumuleeru tulevikku.

§ 24. Valimistoimkond

(1) Üldkogu valib valimistoimkonna kuni järgmise korralise üldkoguni.

(2) Valimistoimkonna liikmed valivad endi hulgast esimehe, kelle ülesandeks on toimkonna töö korraldamine. Toimkonna esimees võib sõnaõigusega osa võtta erakonna juhatuse koosolekutest.

(3) Valimistoimkond valmistab ette ja viib läbi kõik erakonna üldkogu koosolekutel toimuvad valimised, erakonna sisehääletused ja sisevalimised ja teeb teatavaks valimistulemused ning määrab vajadusel asendusliikmed.

(4) Valimistoimkond määrab (a) postiaadressi ja e-posti aadressi, kuhu toetusallkirju ja hääli saadetakse, (b) võimaluse korral ka vastava portaali veebiaadressi, (c) vormid, juhendid või blanketid toetusallkirjade ja häälte saatmiseks, (d) veebiaadressi ja e-posti listi, kus publitseeritakse ettevalmistatavaid hääletusi ning hiljem nende tulemusi.

(5) Valimistoimkond loeb sisehääletuste tulemused kokku toimkonna koosolekul ning avaldab tulemused oma otsusega.

(6) Valimistoimkonna otsused võetakse vastu valimistoimkonna liikmete poolthäälte enamusega.

(7) Valimistoimkonna koosolekud, kus loetakse kokku toetusallkirju või hääli, on erakonna liikmetele kontrollimiseks avatud. Sellised koosolekud tuleb erakonna intranetis ja listis kuulutada välja vähemalt kolm päeva enne nende toimumist.

§ 25. Otsuseprojektide menetlemine erakonna sisehääletusel

(1) Hääletusele esitatud otsuseprojektid tehakse valimistoimkonna poolt erakonna liikmetele avalikuks.

(2) Hääletusele esitatud otsuseprojektide menetlemine toimub üldjuhul kolmes etapis:

1) diskussioon ning toetusallkirjade kogumine, mis kestab vähemalt ühe nädala. Kohustuslike hääletuste korral jääb see etapp ära;

2) poolt- ja vastuargumentide ettevalmistamine, mis kestab vähemalt ühe nädala. Poolt- ja vastuargumentide ettevalmistamist korraldab juhatus;

3) Hääletusprotsess, mis kestab vähemalt ühe nädala.

Valimistoimkonnal on õigus koguda hääletust üheks hääletusprotsessiks mitme eri küsimusega, esitades nimetatud küsimused hääletamiseks korraga, iga hääletus ühe punktina. 2. etapini jõuavad projektid, millele on antud piisav hulk toetusallkirju. Piisavuskünniseks on ruutjuur erakonna liikmete arvust, ümardatud lähima täisarvuni. Toetusallkirjade esitamise protseduur on analoogiline hääletusprotseduuriga, kasutatakse kas posti teel saadetavaid paberkirju toetusallkirjadega või e-postiga saadetavat elektrooniliselt allkirjastatud faili või, kui selline süsteem on realiseeritud, siis ka toetusallkirjade andmise veebilehte. Põhikirjas või sisekorra eeskirjades sätestatud kohustuslike hääletuste puhul toetusallkirju ei koguta ja piisavuskünnist ei rakendata. 2. etappi jõudnud projektid liiguvad automaatselt 3. etappi juhul, kui ei ole tuvastatud vigu või rikkumisi menetlusprotsessis.

(3) Hääletusele pandud otsus loetakse vastuvõetuks, kui hääletajate enamus on andnud poolthääle.

§ 26. Erakonnasiseste hääletuste tagamine ja järelevalve

(1) Erakonna juhatus on kohustatud tagama erakonnasiseste hääletuste, diskussiooni ja tulemuste esitamise erakonna liikmetele.

(2) Hääletusmooduse ja -viisi määrab ja kuulutab välja valimistoimkond.

(3) Juba väljakuulutatud toetusallkirjade kogumise ja hääletamise protsessi käigus valimistoimkonna poolt selle konkreetse menetluse jaoks varem väljakuulutatud tingimusi muuta ei saa.

(4) Järelevalvet erakonnasiseste hääletuste ja menetlusprotsessi korrektsuse osas teostab valimistoimkond.

(5) Vigade või rikkumiste ilmnemise korral otsustab valimistoimkond, kas lugeda hääletus kordaläinuks või mitte, ning kas korraldada ümberhääletus või ei. Menetlusprotsessi teadlikus häirimises ja/või pettustes süüdioleva erakonna liikme kohta teeb valimistoimkond juhatusele ettepaneku heita süüdiolev erakonna liige erakonnast välja, informeerides sellisest sündmusest kogu erakonda.

(6) Valimistoimkonna otsuste ja tegevuste kohta on erakonna liikmetel õigus esitada protest aukohtule, kes on kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul võtma vastavas küsimuses seisukoha. Aukohtu puudumisel esitatakse protest juhatusele.

(7) Sisehääletuse korraldamise kulud võib erakonna juhatus eelarvelistel põhjustel anda hääletusprotsessi algatajate/toetajate kanda.

 

V osa VOLIKOGU

§ 27. Volikogu pädevus

Volikogu on erakonna kõrgeim valitav organ üldkogude vahelisel ajal.

§ 28. Volikogu koosseis

(1) Erakonna volikogu moodustavad:

1) erakonna Riigikogu fraktsiooni erakonna liikmetest saadikud;

2) erakonna liikmetest Euroopa Parlamendi saadikud;

3) erakonna liikmetest ministrid;

4) erakonna liikmetest kohalike omavalitsuste volikogude liikmed (igast volikogust üks vastavalt omavahelisele kokkuleppele või hääletusele; nende võimatuks osutumisel määrab vastava esindaja volikogu);

5) erakonna liikmetest kohaliku omavalituse volinikud ja linna/vallavalitsuste liikmed isikliku avalduse alusel;

6) erakonna juhatuse liikmed;

7) erakonna valitud kogude esindajad (igast üks);

8) erakonna ringkondlike organisatsioonide esindajad (igast ringkonnast üks)

9) erakonna piirkondlike organisatsioonide esindajad (igast piirkonnast üks)

10) erakonna üldkogul valitud volikogu liikmed, kes ei kuulu eelmainitute hulka ja kelle arvu otsustab üldkogu.

(2) Volikogu piirkondlikel ja valitud kogude esindajatel on ka hääleõiguslikud asendusliikmed. Volikogu liikmete üle peab arvestust valmistoimkond;

(3) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

§ 29. Volikogu ülesanded

Volikogu

1) võtab vajadusel erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid;

2) annab juhatusele üldkogudevahelisel ajal suuniseid;

3) kinnitab erakonna ministrikandidaadid;

4) kinnitab erakondadevahelised lepingud;

5) kinnitab erakonna esimehe pakutud peasekretäri kandidaadi;

6) kinnitab valimiste jaoks erakonna kandidaadid;

7) kuulab ära juhatuse ja peasekretäri aruanded;

8) võtab vastu volikogu kodukorra;

9) kinnitab aukohtu, valimiskogu, revisjoni ja juhatuse reglemendi või kodukorra;

10) valib volikogu juhataja ja asejuhataja;

11) kutsub vajadusel kokku töörühmi ja komisjone;

12) võib kinnitada erakonna sümboolika;

13) kuulab ära erakonna Riigikogu fraktsiooni aruandeid ning annab vajadusel nendele hinnangu;

14) kuulab ära erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruandeid ning annab vajadusel nendele hinnangu;

15) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele;

16) määrab programmitoimkonna;

17) määrab põhikirjatoimkonna;

18) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

19) kinnitab erakonna eelarve.

§ 30. Volikogu juhataja ja asejuhataja

(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast volikogu juhataja ja asejuhataja lihthäälteenamusega.

(2) Volikogu juhataja ja asejuhataja kohale ei saa kandideerida erakonna juhatuse esimees ega aseesimehed. Volikogu juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid volikogu asejuhataja.

§ 31. Volikogu juhataja ülesanded

Volikogu juhataja

(1) korraldab volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;

(2) kirjutab alla volikogu otsustele ja teistele dokumentidele;

(3) koordineerib volikogu juurde moodustatud komisjonide tööd;

(4) esitab üldkogule aruande volikogu tööst.

§ 32. Volikogu liige

(1) Volikogu liige peab olema erakonna liige.

(2) Volikogu liige ei või oma häält edasi delegeerida.

§ 33. Volikogu koosolek ja otsuste vastuvõtmine

(1) Volikogu juhataja kutsub volikogu koosoleku kokku vähemalt neli korda aastas vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga.

(2) Volikogu erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm (3) päeva, valimistega ning poliitiliste kokkulepetega seonduvates küsimustes vähemalt 24 tundi.

(3) Volikogu juhataja kutsub volikogu kokku oma algatusel või erakonna esimehe või juhatuse või revisjonitoimkonna või 1/10 volikogu liikmete ettepanekul.

(4) Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volikogu liikmetest.

 

VI osa ERAKONNA ESIMEES JA JUHATUS

§ 34. Erakonna esimees

(1) Erakonna esimees on erakonna esindusisik ja eestkõneleja.

(2) Erakonna esimees valitakse üldkogul. Lisaks valitakse juhatuse valimisel kaks aseesimeest, kes esimehe puudumisel teda asendavad.

(3) Erakonna esimeheks on esimehe valimisel enim hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsel jagunemisel tehakse võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel uus hääletusvoor. Kui see ei anna tulemust, heidetakse liisku.

(4) Aseesimeesteks on erakonna juhatuse valimistel enim hääli saanud kandidaadid. Esimeseks ja teiseks jagunevad aseesimehed vastavalt saadud häälte arvule. Häälte arvu võrdsel jaotumisel heidetakse liisku.

(5) Erakonna esimehe valimistel on igal üldkogu hääleõiguslikul osalejal vaid üks hääl.

(6) Erakonna esimees on automaatselt erakonna juhatuse liige ja juhatuse esimees.

(7) kui erakonna esimees jääb üldkogul valimata juhib erakonda juhatuse valimisel enim hääli saanud juhatuse liige. Kui hääled jagunevad juhatuse liikmete vahel võrdselt, siis tõmmatakse liisku.

§ 35. Erakonna esimehe ülesanded ja õigused.

Erakonna esimees:

1) esindab erakonda ja sõlmib erakonna nimel poliitilised lepingud ja esitab poliitilised avaldused;
2) korraldab juhatuse tegevust;
3) juhatab juhatuse koosolekuid;
4) kirjutab alla juhatuse otsustele ja teistele dokumentidele;
5) esitab volikogule ja üldkogule aruanded enda ja juhatuse tegevusest;
6) esitab volikogule kinnitamiseks peasekretäri kandidatuuri.

(2) Erakonna esimeest asendab tema äraolekul esimene aseesimees ja viimase puudumisel teine aseesimees.

§ 36. Juhatus

(1) Juhatus on erakonna juhtimis- ja esindusorgan.

(2) Juhatus valitakse erakonna üldkogul kuni kaheks aastaks.

(3) Erakonna juhatuse valimised viiakse läbi pärast erakonna esimehe valimisi.

(4) Juhatus ei saa muuta või tühistada üldkogul, volikogul ja erakonnasisesel hääletusel langetatud otsustust, välja arvatud juhul, kui vajadus sellise muutmise või tühistamise järele tuleneb otseselt seadusesätetest.

§ 37. Juhatuse koosseis

(1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.

(2) Juhatuse koosseisu kuuluvad erakonna üldkogu poolt valitud liikmed ja erakonna esimees.

(3) Juhatuse liikmed võivad oma töö eest saada tasu, mille suuruse määrab üldkogu.

(4) Juhatuse liige ei või samaaegselt olla erakonna töölepinguline töötaja.

(5) Juhatuse liige peab olema erakonna liige. Kui juhatuse liige arvatakse või astub välja erakonnast, siis tema juhatuse liikme volitused lõppevad.

§ 38. Juhatuse koosolek

(1) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

(2) Juhatuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda erakonna volikogu esimees, programmitoimkonna esimees ja põhikirjatoimkonna esimees, revisjonitoimkonna esimees, valimistoimkonna esimees, aukohtu esimees, erakonna teiste tööorganite esimehed, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ja erakonna nimekirjast valitud Euroopa Parlamendi saadikud.

(3) Juhatus teeb oma otsused lihthäälteenamusega, juhatuse liige võib oma häält edasi volitada.

(4) Juhul, kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, on otsustavaks erakonna esimehe või teda asendava aseesimehe hääl.

§ 39. Juhatuse ülesanded ja õigused

(1) Juhatus järgib oma tegevuses erakonna üldkogu, volikogu ja erakonnasisese hääletuse otsuseid, arvestades erakonna eelarve võimalusi.

(2) Juhatus esindab erakonda kõigi õiguslike toimingute puhul, samuti mis tahes muude erakonna poolt allkirjastatud kokkulepete puhul.

(3) Juhatus:

1) valmistab ette ja esitab üldkogule ning sisehääletusele kinnitamiseks pikaajalised tegevuskavad ja projektid;

2) koostab hiljemalt novembri lõpuks erakonna eelseisva aasta eelarve ning esitab selle üldkogule, volikogule või sisehääletusele kinnitamiseks;

3) võtab erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid;

4) valmistab ette erakonna osalusel sõlmitavad erakondadevahelised lepped;

5) esitab üldkogule, volikogule ning sisehääletusele ettepanekuid koostööpartnerite kohta Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses;

6) valmistab ette ning sõlmib kokkuleppeid erakonna koostööpartneritega ja muude osapooltega;

7) kuulab igakuiselt ära erakonna Riigikogu fraktsiooni aruande ning annab vajadusel omapoolseid soovitusi;

8) kuulab ära erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruanded ning annab vajadusel omapoolseid soovitusi;

9) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele;

10) teeb volikogule ettepaneku juhatuse kodukorra kinnitamiseks;

11) valdab, käsutab ja kasutab erakonna vara üldkogu ja sisehääletuste kehtestatud korras;

12) võtab ametisse palgalised töötajad ning vajadusel peasekretäri;

13) vastavalt § 14 kutsub kokku üldkogu ja valmistab ette selle päevakorra ning juhataja;

14) esitab üldkogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;

15) korraldab erakonda puudutava informatsiooni võimalikult ajakohase esitamise erakonnale;

16) tagab erakonna sisehääletuste korrektse läbiviimise;

17) esitab kõik oma otsused ja protokollid erakonna liikmetele 10 tööpäeva jooksul;

18) esitab vähemalt kaks korda aastas tegevusaruande volikogule ning teeb selle kättesaadavaks erakonna liikmete;

19) täidab teisi põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida ei ole sõnaselgelt antud mõne muu erakonna põhikirjalise organi pädevusse;

§ 40. Peasekretäri ülesanded ja õigused

Peasekretär:

1) esindab erakonda majandustegevuses, saades selleks juhatuselt volituse;

2) vastutab erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise, erakonna ürituste korraldamise eest;

3) jälgib eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist;

4) täidab oma pädevuse piires juhatuse otsuseid;

5) juhib erakonna büroo tööd ja korraldab asjaajamist;

6) korraldab juhatuse ja volikogu otsuste täitmist;

7) sõlmib töölepingud erakonna töötajatega;

8) sõlmib erakonna tegevuseks vajalikud muud lepingud;

9) annab oma tegevusest aru juhatusele, volikogule ja üldkogule;

10) koordineerib piirkondlike üksuste tegevust;

11) koordineerib valimiskampaaniaid.

 

VII osa REVISJONITOIMKOND, AUKOHUS JA TEISED TOIMKONNAD NING TÖÖRÜHMAD

§ 41. Revisjonitoimkond

(1) Revisjonitoimkond allub ainult üldkogule. Erakonna revisjonitoimkonna valib üldkogu järgmise korralise üldkoguni.

(2) Revisjonitoimkonna liikmed valivad endi hulgast esimehe.

(3) Revisjonitoimkonna põhiülesanne on erakonna põhikirja ning üldkogu, erakonna sisehääletuse, volikogu ja juhatuse otsuste täitmise kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib toimkond erakonna rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist ning esitab revisjoniaruande kinnitamiseks üldkogule.

(4) Revisjonitoimkonna otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.

(5) Erakonnaseaduses sätestatud juhtudel viiakse läbi audiitorkontroll.

§ 42. Programmitoimkond ja põhikirjatoimkond

(1) Programmitoimkonna ja põhikirjatoimkonna määrab volikogu.

(2) Toimkondade liikmed valivad endi hulgast esimehe.

(3) Toimkonnad valmistavad ette ja esitavad üldkogule ning erakonna sisehääletusele vastuvõtmiseks erakonna programmi ning põhikirja muudatused ning töötavad välja erakonna valimisprogrammi Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel.

(4) Toimkondade otsused tehakse poolthäälte enamusega.

§ 43. Erakonna ametlikud toimkonnad ja töörühmad.

Erakonna toimkonnad ja töögrupid, sh nii põhikirja- ja programmitoimkonna, kinnitab erakonna juhatuse ettepanekul volikogu. Volikogu kinnitab ka nende organite tegevuskorra ja volitused.

§ 44. Aukohus

(1) Aukohtu valib üldkogu kuni järgmise korralise üldkoguni.

(2) Aukohtu liikmed valivad endi hulgast esimehe.

(3) Aukohus kujundab seisukoha liikmete väljaarvamise kohta ja paneb vajadusel väljaarvamise erakonnasisesele hääletusele, vaatab läbi protestid liikmeskonnast väljaarvamise kohta ning lahendab muid erakonnasiseseid probleeme, mis on tekkinud au ja maine teemadel, mille kohta on esitatud taotlus.

(4) Liikmel on õigus esitada aukohtu otsuse peale protest erakonna üldkogule.

(5) Aukohtu otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.

 

VIII osa VALIMINE JA FRAKTSIOONID VALITAVATES KOGUDES

§ 45. Erakonna fraktsioon Riigikogus

(1) Erakonna fraktsioon Riigikogus juhindub erakonna valimisprogrammist ning erakonna üldkogu, sisehääletuse, volikogu ja juhatuse otsustest.

(2) Fraktsioon esitab oma tegevusülevaate erakonna üldkogule, erakonna intraneti kaudu erakonna liikmetele, volikogule ja juhatusele.

§ 46. Erakonna fraktsioon linna- ja vallavolikogus

(1) Erakonna või selle liikmete osalusega valimisliidu nimekirjas kandideerinud linna- või vallavolikogu liikmed moodustavad volikogus oma fraktsiooni. Kui fraktsiooni moodustamise võimalus puudub, tegutsetakse fraktsiooniga samadel põhimõtetel. Mõne teise fraktsiooniga liitumise peab heaks kiitma erakonna juhatus ning see peab olema kooskõlas erakonna üldkogu ja sisehääletuse otsustega.

(2) Fraktsioon juhindub valimisprogrammist ning erakonna üldkogu, volikogu, juhatuse ja sisehääletuse otsustest.

(3) Fraktsioon või fraktsiooni erakonna osapool linna- või vallavolikogus annab aru erakonna üldkogule, piirkondlikule organisatsioonile, erakonna intraneti kaudu erakonna liikmetele ja juhatusele.

§ 47. Erakonna liikmed Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamenti valitud erakonna liikmed kuuluvad Euroopa roheliste või nende osalusega fraktsiooni.

 

IX osa LÕPPSÄTTED

§ 48. Põhikirja muutmine

Erakonna põhikirja muutmiseks, välja arvatud § 49 sätestatu, peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle poole üldkogul osalenud erakonna liikmetest. § 49 muutmiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkogul osalenud erakonna liikmetest.

§ 49. Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

(1) Erakonna lõpetamiseks ja jagunemiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkogul osalenud erakonna liikmetest. Erakondade ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole üldkogul osalenud liikmetest.

(2) Üldkogu, olles otsustanud erakonna lõpetamise või jagunemise, moodustab komisjoni vara jagamiseks. Erakonna lõpetamisel määrab üldkogu vara jagamiseks õigustatud isikud. Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.