Üldkogu

§ 14. Üldkogu

(1) Erakonna kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on erakonna liikmete üldkoosolek.

(2) Erakonna juhatus kutsub korralise üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas mitte vähem kui ühekuulise etteteatamisajaga.

(3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga.

(4) Juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 erakonna liikmetest.

§ 15. Üldkogu ülesanded

Erakonna üldkogu:

1) kinnitab koosoleku päevakorra ja kodukorra, moodustab tööorganid;

2) kuulab ära juhatuse, Riigikogu fraktsiooni, volikogu, revisjonitoimkonna, põhikirja- ja programmitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite aruanded;

3) määrab kindlaks järgmise aasta või mõne muu perioodi töösuunad ja ülesanded;

4) kinnitab erakonna põhikirja ja programmi ja teeb neis muudatusi;

5) kinnitab erakonna majandusaasta aruande;

6) määrab kindlaks volikogusse valitavate inimeste arvu ning juhatuse, revisjonitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite suuruse;

7) valla volikogu, juhatuse, revisjonitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude üldkogu poolt loodud tööorganite liikmed;

8) otsustab erakonna kuulumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

9) kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksetähtaja;

10) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid;

11) kutsub vajadusel tagasi valitud kogude liikmeid ja pikendab valitud kogude volitusi.

§ 16. Üldkogu otsustusvõime

(1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud järgides § 14 sätteid ning sellest võtab osa vähemalt 1/10 erakonna liikmetest.

(2) Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis kutsutakse ühe kuu jooksul kokku uus üldkogu, mille kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette vähemalt 7 kalendripäeva. Uus üldkogu on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.

(3) Erakonna liige võib teist erakonna liiget volitada end üldkogul esindama, andes talle vastava lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud volikirja.

§ 17. Otsuste vastuvõtmine

(1) Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud hääleõiguslikest erakonna liikmetest.

(2) Mitme konkureeriva ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel.

§ 18. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele

(1) Kandidaate saab üles seada iga erakonna liige, sealhulgas ka iseennast. Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada kirjalikult valimistoimkonnale.

(2) Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi nõusolek.

(3) Valimistoimkond koostab kandidaatide nimekirja. Nimekiri suletakse üldkogu otsusega.

§ 19. Valitavate kogude valimine

(1) Volikogu, juhatus, valimistoimkond, revisjonitoimkond, aukohus ja muud erakonna juhtorganid valitakse salajasel hääletusel.

(2) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

(3) Erakonna liige tohib kuuluda samaaegselt vaid ühe valitava kogu koosseisu, piirkondliku organisatsiooni juhatuse liikmed tohivad kuuluda erakonna juhatusse.

§ 20. Valitavate kogude asendusliikmete määramine

(1) Kui valitud isik astub tagasi või kui ta mingil põhjusel ei saa pikaajaliselt töötada valitaval kohal, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliige vabastab koha, kui liige pöördub takistuse möödumisel tagasi oma kohale valitavas kogus. Kui valitaval kohal olev isik astub tagasi omal soovil või ta ei ole enam erakonna liige, ei saa ta tagasi pöörduda oma kohale valitavas kogus ega saa olla käesoleva paragrahvi mõttes asendusliige.

(2) Asendusliikmeks saab automaatselt esimene valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa asuda tööle valitaval kohal või loobub sellest, siis saab asendusliikmeks järgmine kandidaat, vastavalt nende järjekorrale valimistulemuste nimekirjas. Kui järgmisi kandidaate pole, korraldatakse erakonnasisene hääletus asendusliikme valimiseks.

(3) Asendusliikmed kinnitab valimistoimkond.