Resolutsioonid (16.12.2017)

Eestimaa Rohelised volikogu 16.12.2017 koosolekul võeti vastu 6 resolutsiooni, mis on erakonnale siduvad.

Teemad:

1) Est-For Invest OÜ ja Tartu tselluloositehas
2) Rail Baltic
3) Glüfosaadid
4) Narkopoliitika
5) GMO-d
6) Kooseluseadus

 

1 EER seisukoht seoses Tartusse planeeritava Est-For Invest OÜ (Margus Kohava ja Aadu Polli) tselluloositehasega.

Tehase rajamiseks loa andmise peamised eeldused peavad olema:
– metsaraie üldise mahu vähenemine, sest raiemaht ületab Eestis juurdekasvu juba praegu.
– Emajõe ja Peipsi järve juba niigi kõrge reostuskoormuse vähenemine.
– tehnoloogia selgus, Eestimaa Rohelised ei ole nõus lubama tundmatu tehnoloogia kasutuselevõttu Eesti südames.

 

2 EER seisukoht seoses Rail Balticuga.

Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud. Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama. Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Aarhusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada. Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus. EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4,1 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.

 

3 EER seisukoht glüfosaadi asjus.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab glüfosaadi kasutamise keelustamist Eestis. Seame tähtsuselt esikohale inimeste ja keskkonna tervise. Põllumeestele tuleb anda kolmeaastane üleminekuaeg, mis võimaldab kasutusele võtta säästvama ja ohutuma tehnoloogia.

Seletuskiri

Glüfosaat on Eestis kõige enam kasutatav umbrohutõrjevahend (herbitsiid), mille põldudele ja teepervedele pritsitavad kogused on kiires kasvutrendis. Äsja avaldatud Pesticide Action Network Europe raport näitab, et 45% Euroopa muldadest on tegelikult saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga, mida Euroopa ametiasutused ei ole oma prognoosimudelite abil teostatud riskihinnangutes ette näinud. Eestisse tõid glüfosaadi kasutamise buumi rapsikasvatajad. See kultuur vajab vegetatsiooniperioodi jooksul korduvat pritsimist.

Umbrohu hävitamine teenib peamiselt konkreetse põllumajandustootja või näiteks raudteede valdaja huvisid, kuid selle negatiivsete kaasnähtuste all kannatavad paljud teised tootjad (mesinikud, mahetootjad) ning Eesti kui maheriigi maine ja Eesti loodus tervikuna. Tänaseks on tootmispõldudelt ja nende lähedusest kadunud põllulilled, sealhulgas Eesti rahvuslill rukkilill. Oluliselt on vähenenud tolmeldajate hulk, hävivad mesilased; seda kõigis põllumajandusliku suurtootmisega tegelevates riikides ja nüüd ka Eestis. Teaduslikult on tõestatud, et glüfosaadiga pritsimise ja mesilaste hukkumise vahel on seos olemas – kui mitte otsese mürgitamise, siis kaudse nõrgestamise ning muudele haigustele vastuvõtlikkuse suurendamise teel. Uuringud on näidanud, et glüfosaadi mõjul vaesestub mulla mikroobikooslus (mitmekesisus) – hävivad taimede haiguskindlust suurendavad ja lämmastikuringet soodustavad kasulikud mikroorganismid. Glüfosaadi ning selle toimeaine põhistes toodetes sisalduvad lisaained (näiteks kleepuvust taimelehtedele parandavad pindaktiivsed ained) on toksilised algelisematele veeloomadele. Glüfosaadi ja AMPA jääke on Eestis leitud põllumajanduspiirkondade kaevudes, allikates ja pinnavees, isegi Saaremaal.

On väga oluline, et glüfosaadi-põhiste herbitsiidide (RoundUp jt) puhul võetakse arvesse selle umbrohutõrjevahendi kasutamisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale ja inimese ning teiste organismide tervisele. Kuna siiani on väga palju glüfosaadi ohutusega seotud tõsiseid küsimusi vastuseta, pidasid paljude liikmesriikide esindajad täiesti vastutustundetuks Euroopa Komisjoni otsust pikendada Euroopa Liidus glüfosaadi kasutamise luba. Sellega seoses toetame Green/EFA grupi üleskutset luua uurimiskomisjon, mis uuriks senist mitterahuldavat glüfosaadiga seotud otsuste tegemise protsessi Euroopa Toiduametis (EFSA) ning tagaks hindamisprotsessi läbipaistvuse kõigis selle etappides.

Lisainfo: https://www.greens-efa.eu/files/doc/docs/ab61fee42c3217963d3a43bd1c4b1e09.pdf

 

4 EER seisukoht narkopoliitikas.

Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Seletuskiri

Kanep ei ole eraldi seisev teema, vaid osa narkopoliitika üldisest reformist. See poliitika 1970. aasta paiku ÜRO uimastikonventsiooniga kokkulepitud kujul on ülemaailmses ulatuses läbi kukkunud. Just viimastel aastatel konventsioon rebeneb, sest osa riike, peamiselt Lõuna-Ameerikas, de facto eemalduvad sellest.

Eesmärgiks seatud narkovaba maailm ei ole võimalik. Maailm tegelikult kaugeneb sellest eesmärgist, sest keemilised meetodid ainete valmistamiseks muutuvad järjest odavamaks, aga ülemaailmsed sidemed nende levitamiseks tihenevad. Suurem osa teadvust muutvate ainetega seotud kahjudest tuleneb tänapäeval tarvitajate ja levitajate represseerimisest ja stigmatiseerimisest ning arstiabi halvast kättesaadavusest, mis on samuti võimude tegevuse kaudne tagajärg.
Viimase poole sajandiga on lisandunud palju teaduslikke teadmisi ainete toime kohta, mis ei ole veel integreeritud ülemaailmsesse ja enamiku riikide poliitikasse:
Uimastisõltuvust ei ole õige käsitleda õiguserikkumisena, see on haigus. Ka isiklik vaba tahe tarbimisega alustada või mitte alustada ei ole absoluutne argument, sest tõestatud on nii geneetilised kui sotsiaalsed mõjurid. Sõltlasi tuleb ravida, mitte karistada. Sõltuvus on olemuselt krooniline haigus, mis suure tõenäosusega ilmneb uuesti, aga tänapäeva meditsiin võimaldab seda oluliselt leevendada ja inimväärse elu tagada.

Teadusuuringud on näidanud, et praegu keelatud ainete potentsiaal tekitada sõltuvust ja tarvitamise kahjud erinevad suurtes piirides, sealhulgas ka „kangeteks“ peetavate ainete osas. Nende hulgas eristub nn klassikaliste psühhedeelikumide rühm, mida rituaalses kontekstis ka enteogeenideks nimetatakse. Sadades teaduspublikatsioonides (millest valdav osa on ilmunud 21. sajandil) on tõestatud, et need ained ei tekita füüsilist sõltuvust ega kahjusta tervist ka pikaajalisel regulaarsel tarvitamisel. Peamine oht seisneb võimalikus ebaadekvaatses käitumises aine vahetu mõju all, seda eeskätt kogenematu tarvitaja puhul ebasobivas keskkonnas. Samas on võimalik saavutada positiivset mõju psüühikale, kui keskkond on sobiv ja järelevalve toimib. Mitmetel maailma põlisrahvastel on elav enteogeenide kasutamise traditsioon ja siiani väike, kuid järjest kasvav arv riike lubab neid rituaalseks ja/või teraapiliseks tarvitamiseks. 21. sajandil on taimsete (ja seeneriigist pärit) psühhedeelikumide rituaalne kasutamine laienenud Euroopasse, kasvades kiiresti. Eestis on levik teadaolevalt üle Euroopa keskmise, mida võib soodustada laialt levinud nn uusvaimne hoiak.
Kanepiga seotud ohud ja tervisekahjud on oluliselt väiksemad kui alkoholi puhul. Mitmetes kultuurides on iidsed religioosse ja ilmaliku tarbimise traditsioonid, näiteks India, Türgi, Kreeka.

 

5 EER seisukoht GMO-kultuuride asjus.

Erakond Eestimaa Rohelised on rangelt vastu GMO-kultuuride (geneetiliselt muundatud organismide) Eestisse lubamisele. Võimalikele keskkonna- ja terviseriskidele kaasnevad nende suhtes majanduslikud ja juriidilised argumendid – näiteks mahetaluniku põlde ei saa kindlustada GMO-dega saastumise vastu; GMO-seemned on patendiõigusega kaitstud.
Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et Eesti peab muutuma ökoriigiks, kus otsuste tegemisel lähtutakse elukeskkonna liigirikkusest ja tervisest. Põllumajanduses peab valdavaks tootmisviisiks muutuma mahetootmine.

Seletuskiri

Euroopa Liidu 19 liikmesriiki on otsustanud keelustada geneetiliselt muundatud kultuuride (GMO d) kasvatamine oma põldudel, neist kaks liikmesriiki osaliselt. Kõik võimalikud GMO-d on keelustatud Austrias ja Ungaris. Eestis teeb need otsused Keskkonnaministeerium, juhindudes ministeeriumi juurde loodud Geenitehnoloogia komisjoni nõuannetest. EL alusprintsiipidest ja teaduseetikast lähtuvalt on oluliste otsuste juures vaja lisaks teadustulemustele arvestada ka eetiliste argumentide ning ühiskonna arvamusega. Näiteks ei toeta Läti parlament, arvestades avalikku negatiivset suhtumist GMO-desse, ühtegi otsuse-eelnõud, mis käsitlevad GMO-de Läti turule lubamist (sh toitu, loomasööta ja kultuuride kasvatamist).

Üle 90% GMO-kultuuridest on soja, mais, puuvill ja raps, saadaval on ka kartul. Tunnuseid, mille osas geeni muutmist on rakendatud, on peamiselt kaks: herbitsiidikindlus (sh glüfosaadi suhtes) ja putuka- ehk röövikukindlus. Putukakindluse saavutamiseks viiakse taime toksiine produtseeriva bakteri Bacillus thuringiensis geen (Bt-taimed). Selliste bakteritoksiini sünteesivate kultuurtaimede õietolm kutsub teadusuuringute andmetel esile näiteks mesilasevastsete kasvu muutuseid, vähest eluvõimet ja viljatust. Mahemesinduse viljelemine muutub siis võimatuks (Eestis on 3000 mahemesitaru – Mesinike Seltsi andmed).

Kuna Eesti riik on võtnud suuna mahemajandusele (2017. aasta seisuga on 21% Eesti majanduslikust maast mahe) oleks see suures vastuolus GMO-de poliitilise aktsepteerimisega. Kunstlikult taimedesse viidud geenid alluvad horisontaalsele geenitranspordile mitmesuguste edasikandjate vahendusel, sh mesilaste ja teiste tolmeldajate abil. Läbi tolmeldamise kiireneb võõrgeneetilise materjali levik looduses ning looduslike koosluste inimmõjuline muutumine süveneb. Seni veel ettearvamatute mõjude olemasolul ei ole võimalik liikvele läinud geene keskkonnast välja noppida, mis teeb GMO kultuuridest väga kõrge keskkonnariski allika.

Lisaks tuleb arvestada GMO-dega kaasnevate negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjudega, nagu toidusõltumatuse kadu ja talunike sõltuvus GMO kultuuride tootjatest. Arvestada tuleb sedagi, et suur osa eestimaalastest on GMO-de vastased (Eurobaromeeter?) ja vastaste hulk kasvab koos mahekogukondade suurenemise, taimetoitluse leviku ning üldise teadlikkuse kasvuga.
Geneetiline saastamine võib hetkega hävitada mahetootmise, kuna GMO kasutamine mahepõllunduses on rahvusvaheliste reeglitega keelatud.
GMO-kultuuridest saab kasu vaid väike grupp inimesi, samal ajal rikub see paljude teiste inimgruppide huvid, eesmärgid ja tulud ning tulevikuvõimalused.

 

6 EER seisukoht kooseluseaduse asjus.

Erakond Eestimaa Rohelised peab vajalikuks kehtestada kiiresti õiguslik raamistik sama- ja erisooliste paaride kooselu reguleerimiseks samaväärsetel alustel. Mehe ja naise vahel sõlmitud liit abielu kujul on põlvkondade traditsioone järgiv peremudel. Eestis kehtib usu- ja veendumusvabadus, seega peab jääma usuorganisatsioonide endi otsustada, milliseid kooselu vorme nad tunnustavad.
Erakond Eestimaa Rohelised aktsepteerib oma liikmete õigust väljendada iseenda nimel teistsuguseid seisukohti samasooliste paaride kooselu küsimuses, eelkõige selle juriidilistes aspektides.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.