Üldprogramm

Roheliste missioonidokument 2030

Vastu võetud erakonna üldkoosolekul 1. detsembril 2018

Sissejuhatus

Erakond Eestimaa Rohelised mõistab, et meie planeedi ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe – inimese – praegust eluviisi. Tööstuslikud puhastusseadmed, puhtamad mootorid ja jäätmete suurenev taaskasutus on globaalset keskkonnakatastroofi küll edasi lükanud, kuid olukord jääb ähvardavaks. Pea kõikjal tajutavale kliima muutumisele, kõrbestumisele, ookeanide veetaseme tõusule ning maa, vee ja õhu reostumisele lisandub üha enam ressursside jätkusuutmatu tarbimine, fossiilkütuste keskkonda kahjustav kaevandamine, metsade üleraie, kalavarude ülepüük, röövjahindus ja liigilist mitmekesisust vähendav elupaikade hävitamine.

Eestimaa ei ole üksi – lagedaks raiutud metsad, fossiilkütuste kaevandamisega lagastatud maad ja mürgitatud monokultuursed põllud laiuvad kõikjal üle maailma. Aastatuhandete jooksul oma maaga kokku kasvanud rahvad kannatavad võltsväärtuste, tarbimisühiskonna surve ja globaalsete röövellike ärihuvide all.

Neoliberaalne majanduspoliitika, mis mõõdab ühiskonna heaolu vaid SKT (sisemajanduse kogutoodang) varal ning inimese edukust tema rahalise sissetulekuga, ei ole jätkusuutlik. Me elame infoühiskonnas, milles edenemise näitajateks ei ole enam karusnahad, maa, kuld ega raha, vaid informatsioon. Peame liikuma edasi koostöö, partnerluse ja võrgustike ühiskonda. Avatud maailmaga harjunud inimene on seda õnnelikum, mida rohkem teavet on tal võimalik lihtsalt ja turvaliselt hankida.Heaolu hindamisel on tarvis kasutusele võtta adekvaatsemad näitajad nagu tõelise arengu indeks (genuine progress indicator, GPI), õnne indeks ja rohemajanduse kogutoodang (RKT).

Eestimaa Rohelised on tulevikuerakond, kelle vaated ja tegevus on suunatud õiglase ja eluterve ühiskonnakorralduse väljaarendamisele. Eestimaa Roheliste visioon on teha julge samm edasi. Uue ühiskonna aluseks on hooliv ja arusaav suhtumine kaaskodanikesse, kõigesse elavasse ja loodusesse tervikuna, mis oli, on ja jääb inimkonna olemasolu aluseks ja kõikide ressursside allikaks. Sellise ühiskonna eelduseks on laiaulatuslik ühistuline tegevus, süsteemne ja seadustatud osalemine, rahvuslikust rikkusest tuleneva kasu õiglane jaotamine kodanike vahel, mitte järjest kitseneva ühiskonnakihi rikastumine üldrahvalike ressursside arvelt.

Eestimaa Roheliste eesmärgiks on demokraatliku parlamentaarse poliitika teostamine selle nimel, et Eesti Vabariigi areng oleks keskkonnasõbralik, jätkusuutlik, poliitiliselt stabiilne ja majanduslikult edukas. Erakond väldib poliitilise, administratiivse ja majandusliku võimu ülemäärast tsentraliseerimist, eelistades sellele iseotsustamise võimaluste suurendamist, pidades oluliseks kodanike osalust otsustusprotsessides igal tasandil.

Heaolu, stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis: toetada jõuliselt teadust, kaasata teadlasi otsustusprotsessidesse ja rakendada teadussaavutusi, tugevdada tervishoidu ning tagada inimeste tegelik juurdepääs terviseteenustele, paremini mõtestada hariduse sisu ja korraldust, jätkata infotehnoloogia arendamist, muuta pakutavad lahendused töökindlaks ning inimsõbralikumaks, toetada kodumaist ühistulist majandamist, seada eesmärgiks innovaatilisus tööstuses ja põllumajanduses ning loobuda põlevkivi kasutamisest kütusena (PÕXIT).

Majanduspoliitika

Energiasiire ja ökoinnovatsioon eelkõige!

Ettevõtluskeskkond peab ühiskonna heaolu tagamiseks ja kasvuks toetama elanike ja välisinvestorite initsiatiivi ning soodustama innovaatilisi, teadmistemahukaid, ökoloogiliselt vastutustundlikke, töötajasõbralikke ja tarbija rahulolule orienteeritud ettevõtteid.

Eesti peab otsustavalt lahti ütlema toorme ja odava tööjõu maa kuvandist. Olles seadnud eesmärgiks jõuda majanduslikult ja sotsiaalselt heaoluriikide tasemele, ei ole meil enam võimalik edasi areneda välisinvesteeringute ja välismaise tehnoloogia sissetoomise najal. Maailmakogemus näitab, et ühekülgne toorainemajandus soosib oligarhiat, sotsiaalset ebaõiglust ja organiseeritud kuritegevust.

Põlevkivi ja selle õli põletamise tõttu on Eesti süsinikujalajälg inimese kohta üks maailma suuremaid (OECD riikide hulgas on Eesti esikohal). Põlevkivi ja selle õli põletamisel on lisaks veel suur negatiivne keskkonnamõju, mis jääb alles ka otsepõletamise täielikul asendamisel põlevkiviõli tootmisega. Kehtestame õiglased ressursi- ja keskkonnatasud, mis arvestavad põlevkivisektori väliskuludega. Kogutud õiglaste ressursitasude arvel saab maandada põlevkivisektori sulgemisega kaasnevad sotsiaal- ja majandusprobleemid Ida-Virumaal.

On aeg saavutada majanduse energiamahukuse näitajaks alla 100 kg nafta ekvivalendi SKT 1000 euro kohta.

Meie põhieesmärgid energiamajanduses

Viia aastaks 2050 Eesti süsiniku netoheide nulli.

Loobuda hiljemalt aastaks 2030 põlevkivienergeetikast ja hiljemalt aastaks 2035 põlevkiviõli tootmisest. Auvere elektrijaam ja osa olemasolevatest põlevkivivarudest konserveeritakse erijuhtudeks, kuna oluliselt suurenenud CO2-kvoodi hinna puhul on jaama pikaajaline käigushoidmine majanduslikult kahjulik.

Alustada tegevusplaani koostamist, et näha ette sammud ja ajakava täielikult taastuvenergiale üleminekuks, tegeledes samaaegselt Ida-Virumaa piirkonna tööhõive tagamise ja jätkusuutliku tulevikustsenaariumi väljatöötamisega.

Viies kokku teaduse ja ettevõtjad, aitame leida viise, kuidas vähemast hulgast põlevkivist keemiatööstuse toorainena rohkem teenida.

Üleminek taastuvenergiale ning elektri- ja ühistranspordi eelisarendamine

Toetame hajutatud taastuvenergia tootmist, näiteks tuulepargid, maasoojusenergia ja päikesepaneelid. Kõrvaldame seaduses elektrienergia väiketootjale kehtestatud takistused. Tagame selle, et iga majapidamine saaks soovi korral elektrit toota ka müügiks.Toetame targa elektrivõrgu (smartgrid) arendamist. Energiasäästu suunatud raha peab olema tulumaksuvaba.

Töötame välja IKT-lahendused (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) paindliku autode, jalgrataste rendi- ja ühiskasutussüsteemide ja nõudeühistranspordi arendamiseks.

Koostame maismaa- ja ujuvtranspordi taastuvenergiale ülemineku kava.

Toetame elektrisõidukite, sh elektrijalgrataste soetamist. Vabastame elektriautod erisoodustusmaksust. Viime avaliku sektori üle elektriautodele.

Eelistame võimalusel raudteetransporti autotranspordile. Toetame kiirema raudteeühenduse väljaarendamist Eesti piires olemasolevate trasside baasil ja ühendust Riiaga ning likvideeritud raudteede taastamist. Rahvusvahelise raudteeühenduse arendamine ei tohi toimuda kohaliku võrgu ega looduse arvelt!

Oleme seisukohal, et puitu saab kasutada taastuva energiaallikana ainult mahus, milles puit on Eestist säästlikult varutav. Loobume plaanidest toota puidust elektrit madala energeetilise efektiivsusega elektrijaamades. Puidu põletamine elektri tootmiseks on vastuvõetav üksnes koostootmisjaamades, kus jääksoojus kasutatakse kütteks.

Ühistuline ettevõtlus kõige lihtsamaks ettevõtlusvormiks

Loome soodsa õigusruumi tulundusühistuliseks majandamiseks. (Tulundusühistud on äriühingu vorm, kus igal osanikul on üks hääl, sõltumata sisse pandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele.)

Toetame taastuvenergiat tootvaid ning väiketootmise ja -teenindusega tegelevaid tulundusühistuid.

Soodustame töötajate kaasamist äriühingute omanike ringi.

Soodustame ja innustame ettevõtete investeerimist teadusesse.

Toetame ettevõtjaid uutele turgudele minekul.

Keskkonnasõbralik majandusmudel, toetame väiketootjaid

Toetame kohalikku ettevõtlust tegevuse alustamisel. Pakume väikeettevõtetele ja tulundusühistutele laenugarantiid. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis.

Toetame kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega.

Riigi ja ökoloogiliselt jätkusuutlike riigiettevõtete laenuraha vajaduse katmiseks näeme eelistatult kodanikele pakutavaid võlakirju, seejärel kohalikele ettevõtetele pakutavaid võlakirju ja viimases järjekorras välismaiste omanikega pankadelt võetavaid laene. Investeeringud maapiirkondadesse, ühistulisse ettevõtlusesse, energiatootmisesse, mahetoitu ning kodude energiasäästu loovad uusi tulusaid töökohti.

Merendust reguleerivat seadusandlust tuleb muuta nii, et Eesti reederite laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla.

Ringmajandus ja ökoinnovatsioon

Teeme jõupingutusi selleks, et asendada senine „osta, kasuta ja viska ära“ majandusmudel ringmajandusega. Ringmajandus ei tähenda mitte üksnes materjalide taaskasutusse suunamist ja jäätmete sorteerimist, vaid ka materjalide võimalikult pikaaegset ringluses hoidmist ja ringluse aeglustamist läbi erinevate majandusprotsesside.

Toetame toodete eluea pikendamist, pikemaid tootjagarantiisid ja pooldame käibemaksusoodustust parandusteenustele.

Peame vajalikuks iga toodetud auto ressurss lõpuni kasutada. Eelistame remonti uue auto ostmisele alati, kui see on võimalik.

Rakendame riigihangetes rohelisi põhimõtteid – pikaaegsete ekspluatatsioonikulutuste, saastekoguste ja energiatarbe põhine arvestus pakkumiste hindamisel. Eelistuse peavad saama pakkumised, mille puhul toote elutsükli jooksul tehtavad kulud ning negatiivsed keskkonnamõjud on väikseimad.

Eelistame majanduse suuremat automatiseeritust võõrtööjõu sissetoomisele.

Töötame välja lahendused plokiahela tehnoloogia kasutamiseks kohaliku rööpraha loomisel.

Tõstame keskkonnatasusid sorteerimata jäätmete ladestamiselt.

Oleme toidu raiskamise vastu. Töötame välja toimiva toiduraiskamise vastase kava kõiki osapooli kaasates.

Soodustame üleminekut lühemale tööajale. Pikas perspektiivis peame möödapääsmatuks tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) sisseseadmist.

Pooldame ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootmise ja kasutamise lõpetamist ning paberkandjal rämpsreklaamide tootmise reguleerimist.

Ökoloogiline maksureform

Suurendame keskkonnatasude osakaalu riigieelarves, arvestades majandustegevuse väliskuludega, mis tulenevad selle keskkonna- ja tervisemõjudest. Keegi ei tohi saada konkurentsieelist elukeskkonna seisundi ja rahvatervise arvelt!

Üleminek mahepõllumajandusele

Soodustame keskkonnasõbralikku maaviljelust ja rohumaa-karjakasvatust ning põliste loomatõugude ja taimesortide kasvatamist ja säilitamist.

Toetame riiklike vahenditega Eestis väljatöötatud ja edukalt viljeletud meristeemmeetodi taaselustamist haigusvabade istikute tootmiseks põllumajanduses ja aianduses.

Oleme vastu loomade heaolu mittearvestavale tööstuslikule loomakasvatusele. Loomade tapmisel tuleb rakendada kõige kiiremat ja valutumat viisi ning vältida stressiseisundi tekkimist.

Meie eesmärk on viia Eesti mahepõllumajanduse riigiks. Peame vajalikuks piirata pestitsiidide ja kontsentreeritud mineraalväetiste kasutamist maksupoliitika abil. Keelustame glüfosaadipõhiste herbitsiidide massilise kasutamise põllumajanduses ja haljastuses. Toetame teaduslikult põhjendatud väetiste kasutamist ja innovaatilisi lahendusi taimedele väetise doseerimisel. Anname eelistuse kultiveerimismeetoditele, mis säilitavad ja suurendavad põllumuldade viljakust.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist ja tehisgeenide horisontaaltriivi võimalusest, oleme vastu geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamisele avatud looduskeskkonnas ja nende saaduste müümisele meie tarbijatele. Taotleme Eesti kuulutamist GMO-vabaks riigiks nagu seda on Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Holland, Poola, Taani, Luksemburg, Malta ja Sloveenia.

Oleme vastu taimede ja loomade patenteerimisele, vältimaks geenide kontrollimatust levikust tulenevaid kohtuvaidlusi.

Taotleme sotsiaalmaksusoodustust mahetootjatele ja -töötlejatele.

Loodusturism kui võimalus

Peame loodusturismi tema kõigis vormides ja turismitalundust Eesti majanduse oluliseks osaks. Hoolitseme, et loodusturismi viljelejate huvid ja ootused oleksid tagatud. Turismitalude elujõu suurendamiseks panustame ratsionaalse majandustegevuse ja ettevõtete koostöö arendamisse, soodustades ühistute loomist varustus- ja turundustegevuses. Välistame üleliigsed ja põhjendamatud seadusandlikud piirangud ja takistused talu- ja loodusturismi arengule.

Arvestame looduskaitsekorralduses keskkonnateadliku matkaja ning looduses viibija vajaduste ja soovidega. Inimeste huvi loodusega koos elamise vastu tuleb käsitleda lahus ärihuvidest.

Loodusturismi ja turismitalunduse eelduseks on võimalikult looduslähedane keskkond. Toetame kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa loodusmaastike, ökosüsteemide ja looduslike koosluste säilimisele.

Kogukond ja riik

Ehitame Eesti kodanikuühiskonnaks!

Teeme Eestist osalus- ja otsedemokraatia maa

Meie eesmärk on Šveitsi tüüpi, regulaarselt toimuvatel referendumitel põhinev otsedemokraatia Eestis. Seadustame referendumid rahvaalgatuse korras uue seadusesätte kehtestamiseks või Riigikogu otsuse vetostamiseks, milleks oli olemas võimalus Eesti esimese iseseisvusperioodi põhiseaduses. Referendumi algatamiseks tuleb koguda ettenähtud arv toetusallkirju. Referendumile eelneb kuudepikkune avalik arutelu ning poolt- ja vastuargumentide võrdne kajastamine meedias.

Tarkus riigivalitsemisse

Kõrge ja suure vastutusega riiklik ametikoht nõuab väga head haridust ja haritust, laia silmaringi, seoste tunnetamise ja prognoosimise oskust. Sel eesmärgil kehtestame kõigile ministritele vähemalt magistrikraadi tasemel hariduse nõude. Haridus- ja teadusministril peab olema doktorikraad või sellega võrdväärne haridus.

Oleme vastu teiste inimeste laimamisele, teeme vahet laimamisel ja sõnavabadusel.

Asendame praeguse keeruka ja läbipaistmatu hübriidvalimissüsteemi isikuvalimistega

Praegune, 1992. aastast peaaegu muutusteta kehtiv Riigikogu ja kohalike võimuorganite valimiskord tagab proportsionaalse esindatuse ühevoorulistel valimistel, kuid on liiga keerukas ja valijale arusaamatu. Kandidaatidele antud häälte ümberjaotamine ringkonna- ja üldnimekirjas tekitab mitmeid väärkujutlusi, mis mõjutavad valimistulemust. Inimestel on soov valida inimest, mitte nimekirja.

Pooldame isikuvalimisi üksiku ülekantava hääle meetodil, mida kasutati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimistel 1990. aastal, et võimaldada valida kõiki sobivaid kandidaate sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest.

Langetame valimisea 16 eluaastale kõigil valimistel.

Tugevad omavalitsused

Omavalitsuste sõltuvus riigi toetusest teeb nad lihtsasti manipuleeritavaks. Laiendame omavalitsuste iseseisvat tulubaasi suurema osa üksikisiku tulumaksu ja ettevõtetelt laekuvate maksude suunamisega omavalitsuse eelarvesse ning laiendame vastavalt omavalitsuste pädevust.

Sise- ja väliskaitse

Eesti sisejulgeoleku esmaseks tagatiseks on riigi võime koguda makse ning sise- ja kaitseministri suutlikkus nendele eraldatud vahenditega tagada kord ja seaduslikkus Eesti territooriumil. Toetame julgeolekuasutuste, politsei ja maksuameti laiaulatuslikku ennetavat tegevust koos samaaegse tõhusa tsiviilkontrolliga nende asutuste tegevuse üle.

Kuritegevuse vältimise efektiivseim viis on seda ennetada. Panustame tõhusale koostööle kogukonnaga, naabrivalvesse, noorsoo positiivsesse hõlmamisse füüsilist ja/või vaimset aktiivsust pakkuvatel tegevusaladel.

Suuremahulise agressiooni korral on riigi kaitsmine võimalik vaid üldrahvaliku vastupanu korras, mistõttu on vaja säilitada kohustuslik sõjaline väljaõpe noortele. Peame võimalikuks ajateenistuse lühendamist ja kordusõppuste osakaalu suurendamist üldise lahinguvalmiduse kujundamisel. Reservarmee arendamisel tuleb suurendada Kaitseliidu osa ja tihendada viimase koostööd Kaitseväega.

Eesti kogukonna julgeoleku tagatiseks on rahvuslik kaitsetahe, kaitsealane võimekus, rahvusvaheline stabiilsus ja koostöö EL ja NATO struktuuridega. Nähes globaalset militariseerimist paljude probleemide allikana, ei soovi me, et riigi kaitsekulud ületaks 2% SKT-st.

Kaasaegse kaitsepoliitika aluseks on laiaulatuslik tehnoloogiline tugi rahva kaitsetahtele. Toetame laiaulatuslikku võimet erinevate kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks Eestis, osaledes vastavas rahvusvahelises koostöös.

Relvakandmisest keeldujate alternatiivteenistus peab sisaldama süvendatud päästealast väljaõpet, sh tegutsemiseks keskkonnakatastroofide ja sõja tingimustes. Vastav baaskoolitus peab sisalduma ka kaitseväelises väljaõppes.

Keskkonnahoid

Kaitseme elukeskkonda!

Tõstame puhta elukeskkonna kõrgeimaks väärtuseks ja teeme kõik, et seda kaitsta. Elurikkuse säilitamine on meie kohustus ja tuleviku tee.

Toetame kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa loodusmaastike, ökosüsteemide ja looduslike koosluste säilimisele, veekogude isepuhastusvõime suurenemisele ja ökoloogilise seisundi paranemisele.

Peatame metsa üleraie ja läheme üle püsimetsandusele

Puidu arvestus tihumeetrites üksi ei ole adekvaatne metsa kasutuse mõõt. Jämeda või vana puu kuupmeetrihind on suurem, seega on oluline, mis vanusega metsades toimub raie ja kus on peamine juurdekasv, mis vanuses ning majandusolukorras viimast omakorda kunagi raiutakse. Kännuhind erineb ka puuliigiti, kusjuures arvestada tuleb kultiveerimise ja puistu hooldamise kuludega.

Pooldame püsimetsanduse kontseptsiooni: puitu saab metsast hankida ilma seda lagedaks raiumata. Lageraiet peame lubatavaks põhjendatud erijuhtudel, näiteks ohtliku kahjuri või haiguse peatamiseks.

Laiendame kevadsuvist raierahu lisaks riigimetsadele ka erametsadesse ning määrame üldise raierahu perioodiks majandusmetsades 1. aprill kuni 31. august. Metsade raiemaht peab olema jätkusuutlik. Varasema üleraie kompenseerimiseks hoiame vähemalt 2030. aastani aastase raiemahu alla 5 miljoni tihumeetri. Tõstame raievanused enne 2017. aasta seadusemuudatusi olnud tasemele.

Raie kavandaja (nii riik kui erametsaomanik) peab läbi rääkima kohaliku kogukonnaga, esitama avalikult nimekirja planeeritava raie piirkonna loodushüvedest ja raie mõjust ökosüsteemile. Kohalikul kogukonnal peab olema nii metsamaa kui raieõiguse ostu eesõigus. Kehtestame kasvukohatüübipõhise, majandamise viisist sõltuva ökosüsteemi kahjustamise maksu.

Seame riigimetsa põhiotstarbeks metsade sotsiaalsete, kultuuriliste ja loodusväärtuste hoidmise. Me ei poolda avaliku raha kasutamist metsamajanduse intensiivistamiseks, teede ja kraavide rajamiseks metsa. Olulise puidutarbega tootmisettevõtete rajamine on lubatav üksnes pärast laiapõhjalist avalikku arutelu informeeritud, teaduslikult argumenteeritud konsensuse saavutamise korral.

Eramaadel on vaja looduskaitselised piirangud kompenseerida. Muudame kompensatsioonimehhanismid õiglaseks, toimivaks ja operatiivseks.

Kaitseme loomade õigusi

Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning metsloomade päästetöödega tegelevate MTÜde riiklikult koordineeritava võrgustiku, tõstame riiklikku kompetentsi metsloomade abistamises.

Tunnustame loomade kui subjektide õigusi. Loomade käsitlemine üksnes asjaõiguse objektidena takistab kohaldamast loomakaitseseaduse sätteid ning tuleb ümber vaadata. Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse loomade väärkohtlemise juhtudel.

Kehtestame põllumajandusloomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Keelustame karusloomafarmid.

Loome looduskaitse armee

Anname Kaitseliidule ja Kaitseväele lisaülesande, eriti asendusteenistuse osas, koristada Eestit prügist, istutada metsi ja osaleda teistes suurt füüsilist töömahtu nõudvates keskkonnaalgatustes.

Loobume mõõdutundetu looduskasutusega suurprojektidest

Need on näiteks Rail Baltic täiesti uuel trassil, Suure väina silla ehitamine, vananenud tehnoloogial põhinevad suured puidurafineerimistehased, uute põlevkiviõlitehaste rajamine. Tee-ehituse keskkonnasõbraliku alternatiivina näeme riigisisese raudteetaristu arendamist ja kiire raudteeühenduse loomist Riiaga.

Tervis ja sotsiaalkaitse

Seisame meie inimeste tervise eest!

Sotsiaalne sidusus on rahvuskultuuri säilimise alus

Väärtustame turvalist ühiskonda, sallivust, võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja kogukondlikkust. Arvestame vähemustega. Meie tervishoiupoliitika esmane eesmärk on tervelt elatud aastate lisamine. Tegeleme haiguste ennetamisega, propageerides ja luues tingimused inimeste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks, tervislikuks elustiiliks ning oma vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Peame vajalikuks, et igal inimesel oleks ravikindlustus.

Loome võimalusi selleks, et eakad ja erivajadustega inimesed saaksid võimalikult suure osa oma ajast iseseisvalt hakkama. Väärikaks vananemiseks on vaja süstemaatiliselt tegeleda üksildustunde vähendamisega ühiskonnas tervikult.

Soovides eesti rahvuse kestmist, peame vajalikuks tõsta sündimust, suurendada vanemate turvalisust ja lähendada põlvkondi. Toetame koduhooldust, väärikat elu võimaldavaid uuenduslikke hooldekodusid ja soosime eakate ühistegevusel põhinevate eakatekodude teket Eestis.

Tahame muuta positiivsemaks ühiskonna suhtumise lastesse, lastega vanematesse ja lasterikastesse peredesse. Toetame riiklike meetmetega nii otseselt kui ka kaudselt lasterikaste perede toimetulekut.

Eesti rahvuskultuuri püsimine ja areng peab olema ühendatud teiste kultuuride väärtustamisega. Keskendume ühisele tulevikule.

Vähem tööstressi, rohkem aega perele

Muudame tööjõuturu paindlikumaks. Laiendame paindliku tööaja ja osalise koormusega töötamise ning kaugtöö võimalusi, pidades silmas ka erivajadustega inimesi.

Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist.

Täisväärtuslik ja taimne toit kõigile kättesaadavaks

Soodustame kohaliku mahetoidu kättesaadavust ja kohustuslikuks muutmist kõigis lasteasutustes. Kohalikku toitu eelistades toetame kohalikke tootjaid, väärtustame tervislikku toitumist ning tegutseme keskkonda säästvalt.

Liikudes kestlikuma ühiskonna poole, on vaja liha ja loomsete saaduste tootmist ja tarbimist tunduvalt vähendada, sest lihaloomade kasvatamine tööstuslikult on üks suurima keskkonnamõjuga inimtegevusi, mis kasutab üle poole maailma põllumaast ja joogiveest ning on palju kordi energia- ja süsinikuintensiivsem taimsete saaduste kasvatamisest.

Arvestades nii taimetoidu tootmise positiivset mõju kui ka liigse loomse toidu kahjulikkust tervisele, mis on aktuaalne ka Eestis, toetame täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist. Seisame Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise eest nii, et need käsitleksid täisväärtuslikku taimset toitumist. 

Teeme avalikus sektoris, sh haridus-ja tervishoiuasutustes taimse toidu pakkumise ühe alternatiivina kohustuslikuks.

Vaimne keskkond terveks

Avaliku elu korraldamisel arvestame sellega, et inimesed saaksid piisavalt magada ja puhata. Korraldame psühhiaatrilist abi nii, et ravimite määramise kõrval on piisavalt nõustamist nii patsientidele kui nende lähedastele, ka õpetajatele koolides. Rahvatervise parandamisel lähtume arusaamast, et füüsiline tegevus ning looduses viibimine aitavad vaimseid häireid ennetada ja leevendada.

Reformime alkoholi- ja uimastipoliitika. Keelustame alkoholi- ja tubakareklaami. Teeme diplomaatilisi jõupingutusi alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamiseks Baltimaades. Lähtume alkoholi- ja narkoennetuses psühholoogia ja sotsiaalteaduste parimatest teadmistest, kaasates jõuliselt teaduslikku pädevust. Sõltuvuskäitumise vähendamise võti on isiksuse areng, ülemäärase stressi vältimine, vaba aja mõttekas ja arendav sisustamine ning ühiskondlik sidusus. Sõltlastele on vaja tugigruppe, mitte nulltolerantsipoliitikast johtuvat häbimärgistamist. Teeme jõupingutusi uimastitest, alkoholist, tubakatoodetest, hasartmängudest jms sõltuvusse sattunud inimeste toimetulekuvõime ja staatuse taastamiseks, et nad saaksid elada kogukonna täisväärtuslike liikmetena. Hooliv ühiskond ei kanna maha ühtki oma liiget!

Rakendame eelarvamustevaba, tänapäeva teaduslikul teadmisel põhinevat eristavat lähenemist teadvuse seisundit muutvate ainete kasutamise reguleerimisel. Pooldame kanepi tarvitamise reguleerimist senise range keelu asemel, vältimaks tarvitajate häbimärgistamisest tulenevat suuremat kahju. Lihtsustame teadvuse seisundit muutvate ainete, sh kanepisaaduste kasutamist teadusuuringutes ja ravis. Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste (enteogeenide) rituaalse kasutamise.

Teadmistepõhine ühiskond

Haridus ja teadus on meie ühiskonna alus ja riigi prioriteet.

Eesti identiteet põhineb meie keelel ja kultuuril. Haridus on tänapäevase kultuuri alus ja eeldus. Teadus on kõrgetasemelise ülikoolihariduse eeldus ja arengumootor. Hariduse esmane eesmärk on isiksuse ja ühiskonna arendamine ning alles seejärel tööjõu ettevalmistamine. Demokraatia saab toimida üksnes tarkade ja aktiivsete kodanike läbi.

Üld- ja tööalane haridus

Muudame õppekavad paindlikuks ja väärtuspõhiseks, enam isiksust arendavaks. Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga, kasutades selleks näiteks õuesõpet. Kool peab arendama noortes oskust leida vajalikku informatsiooni, loovalt lahendada elulisi probleeme ja teadlikkust sündmus-tagajärg seostest. Kool peab arendama laste võimekust teisi ära kuulata ja mõista, ühiselt toimida ning andma kaasa elukeskkonda säästva hoiaku. Koolides peavad olema piisavad vahendid käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppusteks, sh tööõpetuse, füüsika ja keemiaklassides. Ka gümnaasiumid hakkavad pakkuma valikainetena kutsehariduse õppeaineid ning kasutama seejuures võimalikult palju kutsekoolide tehnilist baasi.

Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas. Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse.

Tõstame õpetaja kutse au sisse. Toetame õpetajate spetsialiseerumist ja teadustegevust. Õpetaja amet peab olema prestiižne ja ihaldusväärne.

Toetame eesti keele ja eestikeelsete õppimisvõimaluste säilitamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond.

Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse. Pooldame kohalike, ka väikeste algkoolide säilimist ja taastamist õpilaste elukoha lähedal. Soodustame paikkondliku keele (murde) ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning rahvaste kultuurautonoomiast lähtuvat eristavat lähenemist. Igal lapsel peab olema võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes huviringis.

Kõrgharidus

Me ei poolda eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade asendamist ingliskeelsetega põhilistel Eesti ühiskonnale vajalikel erialadel. Võrdväärsete võimaluste andmiseks võib mõnedel erialadel olla vajadus eesti- ja ingliskeelsete paralleelõppekavade järele.

Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega.

Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda.

Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Alandame õppelaenu intressi tegelikku elukalliduse tõusu arvestavale tasemele ja pikendame tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral või kui kõrgkooli lõpetanu läheb tööle avalikku sektorisse.

Tagame igale doktorandile riigi keskmisele lähedase palgaga töökoha töörühmas, kus ta oma doktoritööd teeb. Sellega kaasneb rahastuse suurendamine vastavalt tööjõumaksudeks makstavale osale.

Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule.

Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunktipõhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga.

Teaduse rahastus jätkusuutlikuks majandusmootoriks

Viime teaduse rahastamise kohe ühe protsendini ja järgneva 10 aastaga kolme protsendini SKTst, sealhulgas üleliigsete bürokraatlike kulutuste, dubleerimise ja muu raiskamise lõpetamisest vabanevate ressursside arvelt.

Motiveerime riigiasutusi tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestama nende tulemustega otsustusprotsessis.

Vabastame teadusaparatuuri soetamise riigihanke kohustusest, sest enamasti on võimalike pakkujate hulk väga piiratud ja valdavalt projektipõhine rahastamismudel motiveerib teadlasi rahaga säästlikult ümber käima.

Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti nii Eestis kui mujal doktorikraadi kaitsnutele.

Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks.

Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega ja teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Teeme maksusoodustusi välismaalt Eestisse teadustööle (sh järeldoktorina) tulevatele teaduskraadiga inimestele nende esimestel siin viibimise aastatel.

Euroopa ja maailm

Jätkusuutlik areng – maailmapoliitika võti!

Eelistame multilateraalset maailmakorda ning üle-Euroopalist koostööd kahepoolsete koostöövormide asemel. ÜRO keskne roll üleilmsete kokkulepete sõlmimise platvormina peab säilima, kuid ajale jalgu jäänud alaliste Julgeolekunõukogu liikmete otsustusõigus peab Peaassamblee arvelt vähenema.

Meie huvides on tugev, efektiivselt toimiv ja liikmesriikide solidaarsusel baseeruv Euroopa Liit. Eesti peab aktiivselt panustama ja osalema EL institutsioonide töös, kaitstes oma huvisid ja propageerides oma vaateid. Taotleme jätkusuutliku arengu printsiipide laialdasemat rakendamist Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu majanduspoliitika peab lähtuma avalikest huvidest ja globaalsest õiglusest, see peab toetama efektiivset ressursikasutust, energiatõhusust ja innovatsiooni. Toetame Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi jätkamist eesmärgiga tagada senisest õiglasem ja säästvam maaelu korraldus. Põllumajandustoetusi saagu ainult jätkusuutlikult ja keskkonnahoidlikult majandavad ettevõtted. Keskkonna- ja tervisekaitse huvid olgu Euroopa Liidus kõrgemal piirideta vabaturumajandusest. Pooldame liikmesriikide õigust kaitsta oma keskkonda ja tarbijaid.

Pooldame Euroopa Liitu ning tunneme muret Euroopa demokraatia nõrgenemise, ametnikkonna mõjuvõimu ja äriringkondade mõju kasvu üle. Nõuame Euroopa Komisjonist sõltumatuid seadusandlikke volitusi Euroopa Parlamendile, mis on eurooplaste poolt otse valitud organ ning milles väikeriikide esindatus on proportsionaalselt suurem nende rahvaarvust. Euroopa Parlamendi liikmetel ja fraktsioonidel peab olema õigus algatada eelnõusid ning Parlamendil lõplik otsustusõigus kõigi Euroopa Liidu taseme seaduste vastuvõtmisel, nii nagu see on riikide parlamentidel.

Me ei pea õigeks olukorda, kus inimesed on sunnitud lahkuma oma kodumaalt ebaturvalise olukorra ja elatusvahendite puuduse tõttu. Eesti peab koos teiste Euroopa riikidega panustama arengu- ja humanitaarabisse konfliktipiirkondades, ennetamaks sellega massilist põgenemist.

Lähtume Genfi pagulasseisundi konventsioonist. Pooldame pagulaste solidaarset jaotamist Euroopas, arvestades sealjuures riikide elatustaseme, kultuuritausta ja looduslike tingimuste ning pagulaste soovidega. Võitleme kuritegelike ühendustega, kes saavad oma tulu inimeste ebaseaduslikust transpordist.

Soodustame rahvusvahelist rännet õppimise ja töötamise eesmärgil.

Toetame rahvusvahelisi algatusi ja leppeid, mis on suunatud maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Riikide ülemaailmne koostöö on ainuke võimalus panna hargmaised korporatsioonid makse maksma, peatamaks rikkuse ebaõiglase ja sotsiaalselt destabiliseeriva kogunemise väheste kätte.

Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist, nn Tobini maksu (rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetav väga tagasihoidliku suurusega maks) sisseseadmist.

Peame oluliseks põlisrahvaste õiguste ja soovide arvestamist. Toetame rahvaste enesemääramisõiguse teostamist rahumeelsel teel ja kultuurilist suveräänsust.

Eesti peab sihikindlalt seisma selle eest, et elamisväärne elukeskkond maailmas säiliks ja olema selles valdkonnas moraalseks liidriks ja eeskujuks. Eesti peab survestama järjekindlalt neid riike, kes lasevad majandusliku kasu saamise nimel inimlikku elukeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust hävitada.

Kaitstes demokraatiat, oleme järjekindlalt vastu mistahes territoriaalsete, majanduslike ja muude järeleandmiste tegemisele agressiivsetele totalitaarriikidele.