Kes on homo circular economicus ehk kuidas ja miks minna üle ringmajandusele

Korraldasime koos MTÜ Mondoga 2. novembril Telliskivis ringmajanduse õhtu, kuhu kutsusime esinema ja oma kogemusi jagama ettevõtja Ann Runneli, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ning nahadisaineri ja ettevõtja Stella Runneli.

Kuna paljud huvilised ei saanud üritusest osavõtta, tegime väikese ülevaate arutatud teemadest, kõlama jäänud mõtetest ja edasistest plaanidest.

Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised – Foto: Terje Tamm (MTÜ Mondo)

 Esmalt aga lühidalt sellest, miks on Rohelised üldse ringmajanduse propageerimise südameasjaks võtnud ja miks me üritame ringmajandust poliitikaloome keelde tõlkida. Küsimus on majandustegevuse ja –kasvu jätkusuutlikkuses, mida valitsev lineaarne tooda –> kasuta –> hülga ahelal põhinev majandusmudel parakutagada ei suuda. Suur osa täna Maad vaevavatest keskkonnaprobleemidest on seotud meie tootmisviiside ja tarbimisharjumustega või otseselt neist põhjustatud. Praegu kasutame me aastas 1,6 Maa jagu ressursse, mis tähendab, et elame tulevaste põlvede heaolu arvelt. Ringmajanduse ulatuslik kasutuselevõtt ja lineaarsest süsteemist järk-järgult loobumine tähendaks leevendust paljudele meie muredele, reostusest ja prügistumisest kliimasoojenemiseni.

Et õhtu ei mööduks vaid paremast tulevikust unistades ja puht teoreetilistel nootidel, valisime esinejateks praktikud, kes oma tegevusega demonstreerivad, et ringmajandus on reaalsus ja selle ärimudelid toimivad.

Ann Runnel – Reverse Resources

Ann Runnel, Reverse Resources – Foto: Terje Tamm (MTÜ Mondo)

Anni ringmajanduse-teravik on suunatud rõivatööstuse tekstiilijääkidele. 25% maailmas toodetavast kangast jääb üle, millele leitakse tootmisjääkidele alternatiivne kasutus näiteks madratsitäitena või küttena. Tegelikult võiks jääkidele leida hoopis kõrgemat lisandväärtust pakkuva väljundi – ja see ongi Anni igapäevatöö.

Selle eesmärgi täitmiseks rajas Ann Reverse Resourcesi (RR), mille tegevjuhina töötab ka täna. RR on start-up, mis tegeleb Aasia rõivatööstuse tehastes tekkivate tekstiilijääkide kaardistuseks ja taaskasutusse suunamiseks tarkvaraplatvormi arendusega. RRi tegevust ja ärimudelit on pärjatud mitmete auhindadega, sealhulgas H&M Foundationi Global Change Awardiga, mille abil viis ettevõte läbi uurimistöö Hiina, Bangladeshi ja Sri Lanka tehastes. Järgmisel hooajal on ettevõtet ees ootamas kaks pilootprojekti ja kiire laienemine.

Töö RRiga on tekitanud Annis arusaama, et Eesti potentsiaal ringmajanduse võimaluste ära kasutamisel peitub paljuski Eesti digivõimekuses. Nimelt on ringmajanduse eduka toimimise üks eeldus informatsiooni operatiivne vahetamine ja kättesaadavus, millest paraku praegu veel vajaka on. Just selle tühimiku võiks täita Eesti ettevõtted oma infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmistega.

Lisaks enda ja RRi tegevusele rääkis Ann ringmajanduse toimemehhanismidest. Ringmajanduse kolm võtmeaspekti:

1) Ühine vastutus. Toote elutsükli eest kannavad vastutust kõik osapooled ühtmoodi, nii tootja (teenusepakkuja), edasimüüja, tarbija kui jäätmekäitleja, ka avalik sektor.

2) Ringi aeglustamine. Eesmärk on toote võimalikult pikk elutsükkel, mille teevad võimalikuks nutikas disain, jagamismajandus, materjalivalik, tagasiostmine, parandamine jms.

3) Väärindamine. Rõhuasetus läheb järjest enam (mass)tootmiselt ja sellega kaasnevalt kuluefektiisuselt – näiteks mitu toodet suudan maha müüa – materjali väärindavate teenuste pakkumisele: mõtteviis, et äri teenib paremini, kui ettevõte saab samalt materjalilt teenida teenusepakkumise abil tulu mitu korda. Sellisel põhimõttel tegutseb näiteks Topsiring, mis pakub üritustele korduvkasutavate plasttopside teenust.

http://reverseresources.net/ 
https://www.facebook.com/reverseresources/

Tarmo Elvisto – Säästva Renoveerimise Infokeskus

Tarmo Elvisto, Säästva Renoveerimise Keskus –  Foto: Terje Tamm (MTÜ Mondo)

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto jätkusuutlikusse majandusse on seotud vanade ehitiste renoveerimisega. Tarmo propageerib hoonete kaasajastamist inim- ja keskkonnasõbralikult, arvestades sealjuures maja ajaloo, eripärade, majandusliku otstarbekuse ja tervislikkusega, pakub sellealast nõustamis- ja koolitusteenust, tegeleb mitmete projektidega, sealhulgas rahvusvahelistega ja keskkonnasäästlike viimistlusvahendite ja muu ehitustarbe müügiga.

Tarmo demonstreeris mitmete näidete varal, kuidas vanade materjalide taaskasutus ja eaka kaasajastamine uue ostmise asemel kannab endas üldiselt väiksemat süsinikujalajälge, toodab vähem jäätmeid ja on inimesele tervislikum. Tänapäevased viimistlusvahendid, uued sisustuselemendid ja mööbel tunduvad küll puhtad ja sanitaarsed, kuid sisaldavad tihtilugu mürgiseid, isegi kantserogeenseid kemikaale.

Ühtlasi on vana taastades tulemus originaalne ja efektne: vanadest ustest sirm, akendest „klaassein“ või hoopis kasutatud puulippidest magamistoa seinad – miks mitte? Tarmole on hingelähedased ka miljööväärtuslikud piirkonnad ja hooned, mille taastamine on omaette kunst, nõudes spetsiifilisi teadmisi ja vahendeid, kuid tulemus on pingutust väärt.

Samas tõdes Tarmo, et ehkki häid näiteid leidub, on taaskasutamine ehitussektoris pigem tõrjutud. Et seda muuta, tuleb tegeleda teavitustööga, vahetada rahvusvaheliselt teadmisi ja parimaid praktikaid ning olla eeskujuks – just seda Tarmo ja SRIK teevadki.

https://www.renoveeri.net/ 
https://www.facebook.com/srikngo

Stella Runnel – Stella Soomlais nahastuudio

Stella Runnel, Stella Soomlais Nahastuudio – Foto: Terje Tamm (MTÜ Mondo)

Stella Runnel (enne Stella Soomlais) lõi omanimelise kaubamärgi Stella Soomlais pärast EKAs nahakunsti eriala lõpetamist, võttes aluseks enda magistritöö. Samm sammu haaval on ta liikunud järjest jätkusuutlikuma ärimudeli poole. Tema nahastuudio töötab põhimõttel, et tooted oleksid vastupidavad, taaskasutatavad ja hooldatavad.

Stuudio tegeleb kottide hooldusega, mis tagab toodete pikaealisuse ja aitab võita kliendi ustavuse. Win-win! Vastupidavuse ja taaskasutatavuse eeldus on nutikas disain. Näiteks on kõik kergesti kuluvad elemendid vahetatavad: kui koti sang on välja veninud või ilmutab tõsisemaid väsimuse märke, tasub koti omanikul sammud Stella stuudiosse seada ja lasta sangad välja vahetada. Seega ei tähenda ühe või teise koti osa väsimine, et terve toode tuleks maha kanda, nagu ta paraku kipub olema masstoodangu puhul. Parandamine – see on ringmajanduse üks põhimõte, tarkus, mis tarbimisühiskonna arenedes ununenud on.

Mis puudutab materjali taaskasutamist, siis selle saavutamiseks töötas Stella välja Round 2 meetodi. Tema tooted on lihtsad, üleliigsete elementideta, mistõttu on võimalik suurem kott lahti võtta ja sellest midagi uut teha, näiteks väiksema koti või prillitoosi. Koti potentsiaalne teine elu tuleb seega hoolikalt läbi mõelda juba esimesi lõikeid tehes, arvestades nende sisse teised, väiksemad lõiked. 

Stella Soomlais stuudio pakub veel kotilaenamise teenust ja püüdleb täiesti jäägivaba tootmise poole, kasutades lõikejääke ära aksessuaarideks, nagu võtmehoidjad ja käepaelad. Praegu töötatakse selle nimel, et astuda samm kõrgemale jagamismajanduse redelil, mis koti laenutamise näol juba eksisteerib. Nimelt soovib Stella luua süsteemi, kus kliendid tasuvad koti eest igakuise maksega, kuid eseme omanikuks jääb ettevõte ise. „Nagu Spotify,“ näitlikustas Stella. Aga see on veel esialgu tuleviku muusika ja võimalik, et Eesti väikse turu jaoks jääb visioon liiga kõrgelennuliseks ning seda ärimudelit hakatakse praktiseerima eelkõige välismaistel turgudel. Eelnevalt tuleb aga lõpuni viia tootearendus ja võib-olla leida naha asemel mõni muu materjal. Järgmisest aastast hakatakse aga Stella Soomlais stuudios katsetama üht eriti uudset ja ökot materjali: ananassikoorest tehtud „nahka“. 

https://www.stellasoomlais.com/et
https://www.facebook.com/Stella.Soomlais.Design/

Mis edasi?

Ringmajanduse arutelu (vasakult Ann Runnel, Tarmo Elvisto, Stella Soomlais, Züleyxa Izmailova) – Foto: Terje Tamm (MTÜ Mondo)

Züleyxa Izmailova poolt juhitud arutelul sai keskseks küsimuseks, kuidas soodustada taoliste ärimudelite laiemat levikut, mida esinejad kirjeldasid. Millised on takistused, millised võimalused ja mis on avaliku sektori võimuses, et majandussüsteemi jätkusuulikumaks vormida?

Vajalik on väärtusnihe ja peab tekkima valmisolek muutusteks. Mitte ühiskonna igas rakukeses – esialgu piisab teatava ringkonna aktiivsemate ringmajanduse propageerijatest, kelle tegutsemise ja teavitustöö tulemusel tekiks teemale poliitiline aktuaalsus. Euroopa Komisjoni käe all valmis küll juba 2015. aastal ambitsioonikas ringmajanduse rakendamisepakett, kuid Eestis veel laiemat arutelu pole, rääkimata konkreetsest ühtsest strateegiast, toetavast õiguslikust süsteemist või fiskaalpoliitikast.

Just need meetmed ongi avaliku sektori tööriistakastis, et ringmajanduse edukat idanemist soodustada. Näiteks käibemaksu soodustused keskkonnasõbralikele, sealhulgas parandusega tegelevatele ettevõtetele (Saksamaal on küsimus lahendatud käibemaksutagastusega) ja toetusskeemid, üle tuleb vaadata jäätmekäitluse regulatsioonid. Aga ka „pehmemad“ meetodid nagu teavitustegevus ja koolitused, sealhulgas avaliku sektori töötajate harimine. Samuti tuleb kaardistada ringmajanduse olukord valdkonnapõhiselt ning toetada teadus- ja arendustegevust. Kõik eelmainitud meetmed ringmajanduse ergutamiseks saavad olema roheliste valimisprogrammis ja Riigikokku saades valmistame ette vastavad eelnõud. Lisasisendid oodatud.

Ettekanded leiad siit.

Kokkuvõtte autor: Triin Remmelgas

Järgmise ürituse toimumise toetuseks on võimalik annetada enda meelest sobilik summa allpool toodud kontole:

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED
EE072200221029698609 (Swedbank)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.