Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12. 2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.

Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Seletuskiri
Kanep ei ole eraldi seisev teema, vaid osa narkopoliitika üldisest reformist. See poliitika 1970. aasta paiku ÜRO uimastikonventsiooniga kokkulepitud kujul on ülemaailmses ulatuses läbi kukkunud. Just viimastel aastatel konventsioon rebeneb, sest osa riike, peamiselt Lõuna-Ameerikas, de facto eemalduvad sellest.
Eesmärgiks seatud narkovaba maailm ei ole võimalik. Maailm tegelikult kaugeneb sellest eesmärgist, sest keemilised meetodid ainete valmistamiseks muutuvad järjest odavamaks, aga ülemaailmsed sidemed nende levitamiseks tihenevad. Suurem osa teadvust muutvate ainetega seotud kahjudest tuleneb tänapäeval tarvitajate ja levitajate represseerimisest ja stigmatiseerimisest ning arstiabi halvast kättesaadavusest, mis on samuti võimude tegevuse kaudne tagajärg.
Viimase poole sajandiga on lisandunud palju teaduslikke teadmisi ainete toime kohta, mis ei ole veel integreeritud ülemaailmsesse ja enamiku riikide poliitikasse:
Uimastisõltuvust ei ole õige käsitleda õiguserikkumisena, see on haigus. Ka isiklik vaba tahe tarbimisega alustada või mitte alustada ei ole absoluutne argument, sest tõestatud on nii geneetilised kui sotsiaalsed mõjurid. Sõltlasi tuleb ravida, mitte karistada. Sõltuvus on olemuselt krooniline haigus, mis suure tõenäosusega ilmneb uuesti, aga tänapäeva meditsiin võimaldab seda oluliselt leevendada ja inimväärse elu tagada.
Teadusuuringud on näidanud, et praegu keelatud ainete potentsiaal tekitada sõltuvust ja tarvitamise kahjud erinevad suurtes piirides, sealhulgas ka „kangeteks“ peetavate ainete osas. Nende hulgas eristub nn klassikaliste psühhedeelikumide rühm, mida rituaalses kontekstis ka enteogeenideks nimetatakse. Sadades teaduspublikatsioonides (millest valdav osa on ilmunud 21. sajandil) on tõestatud, et need ained ei tekita füüsilist sõltuvust ega kahjusta tervist ka pikaajalisel regulaarsel tarvitamisel. Peamine oht seisneb võimalikus ebaadekvaatses käitumises aine vahetu mõju all, seda eeskätt kogenematu tarvitaja puhul ebasobivas keskkonnas. Samas on võimalik saavutada positiivset mõju psüühikale, kui keskkond on sobiv ja järelevalve toimib. Mitmetel maailma põlisrahvastel on elav enteogeenide kasutamise traditsioon ja siiani väike, kuid järjest kasvav arv riike lubab neid rituaalseks ja/või teraapiliseks tarvitamiseks. 21. sajandil on taimsete (ja seeneriigist pärit) psühhedeelikumide rituaalne kasutamine laienenud Euroopasse, kasvades kiiresti. Eestis on levik teadaolevalt üle Euroopa keskmise, mida võib soodustada laialt levinud nn uusvaimne hoiak.
Kanepiga seotud ohud ja tervisekahjud on oluliselt väiksemad kui alkoholi puhul. Mitmetes kultuurides on iidsed religioosse ja ilmaliku tarbimise traditsioonid, näiteks India, Türgi, Kreeka.

Teiste, samal volikogu koosolekul vastu võetud  resolutsioonidega saad tutvuda siin

Erakond Eestimaa Rohelised

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.