Looduskaitsjad nõuavad mesilasi hävitava mürgi keelustamist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

12.-13. detsembril arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Hetkel kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul. Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides aastast 1994.

Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu dramaatilist vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa. Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

EERi esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitas: “Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia.”

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. Roheliste aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75% võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Meedias ilmunud artiklite nägemiseks klikka pealkirjal.

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more