Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Meditsiinilise kanepi esimene võit

Rohelistel on hea meel, et äsja läks kooskõlastusringile Sotsiaalministeeriumi määruse muudatus, mis on otseselt paljudele patsientidele vajaliku meditsiinilise kanepi ümber käiva võitluse tulemus. Nimelt saavad patsiendid muudatuste jõustumisel veidi lihtsamalt ja lühema aja jooksul kätte kõik need ravimid, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse ehk “kõige ohtlikumate” ravimite nimekirja.  Samasse nimekirja kuulub praegu täiesti põhjendamatult ka meditsiiniline kanep ja selle üks põhitoimeainetest.

Möödunud aastal oli Riigikogu sotsiaalkomisjon sunnitud ravikanepi teemat arutama lausa seitsmel istungil jaanuarist maini – sundijateks Eestimaa Rohelised, ravikanepi kättesaadavuse eest seisjad MTÜst Ravikanep ning petitsioonidele allakirjutanud. Petitsiooni esitajad kutsusid ühele istungile ka Kanada ravikanepiarsti ja eksperdi dr. Michael Verbora, kuna Eestis vastav pädevus ja kogemus puudub.

Ja kuigi komisjoni istungitel püüti rääkida enam aiaaugust kui aiast ehk meditsiinilisest kanepist endast, on esimene kivi meditsiinilise ehk ravikanepi kasutamise teelt eemale lükatud. Sotsiaalkomisjon pöördus petitsiooniarutamise istungite tulemusena Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi poole soovitusega praegu kehtiv kord üle vaadata. Pea aasta pikkuseks venitatud töö on päädinud ühe määruse muutmise kavaga. Nimelt poleks arstil, kes tahab patsiendile esimese nimekirja ravimit (sealhulgas kanepit või sellest tehtud ravimeid) välja kirjutada, vaja enam taotlust Sotsiaalministeeriumi erikomisjoni saata ja sealse lõputu menetlemise tulemust oodata.

Praegusest kuueetapilisest bürokraatlikust, dubleeritud, mittesisulisest ja aegaviitvast protsessist saaks kõrvaldatud kaks esimest etappi. Kanepi teele jääb veel Ravimiameti võimalus 30 päeva arsti taotlust “menetleda”ning võimalus, et Ravimiamet arvab […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Toiduraiskamise vähendamine aitab loodust hoida

Toidu kasvatamine ja tootmine tekitab suure osa saasteainetest ning paneb tohutu koormuse keskkonnale. Seepärast on raiskuläinud toit nii moraaliküsimus kui ka suur rahaline kahju.
Rohelised tervitavad Tallinna linna ja Toidupanga sõlmitud heade kavatsuste kokkulepet. Nüüd on vaja kõrvaldada ka muud bürokraatlikud takistused, et Toidupangad üle kogu Eesti saaks tõhusalt tegutseda.

Toidupank saab varsti Tallinnas uued ja paremad ruumid Lasnamäel – seal, kus senini tegutses Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna linnapood.
“ Kuna Toidupanga tegevus põhineb suuresti vabatahtlike tasuta tööl, siis on elementaarne, et Tallinn Toidupanka paremate tingimuste loomisel igati aitab, “ ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Heade kavatsuste leppe allakirjutamise järel toimunud kohtumisel Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijniga arutasid abilinnapea Züleyxa Izmailova ja referent Aleksander Laane võimalusi, kuidas Toidupank saaks paremini toiduraiskamist ja ka vaesust vähendada.

“Toiduraiskamise vähendamisega on viimasel aastakümnel üha intensiivsemalt tegelema hakatud. [Loe edasi vajutades kursoriga artikli pealkirjale]

Read more

Saaremaa sild pole lahendus, tunnel on

Fakt on see, et sild ei vasta tänapäeva nõudmistele. Üha kahaneva puhta keskkonna juures, mis on inimese elu eeltingimuseks, tuleb kõikide nii suurte projektide puhul lähtuda ettevaatusprintsiibist. Oleks loogikaviga jätta kõige olulisemad mõjud inimese keskkonnale rahast pimestatuna arvestamata. Ka ei ole sild täiesti ilmastikukindel ühendustee tormide ja jäätumise ajal.

Sild valmiskonstruktsioonina on ohuks nii rändlindudele kui ka viigerhüljestele. Suur väin Muhu ja mandri vahel on viigrite ainuke rändetee Väinamerest Liivi lahe ja vastupidi. Külmade ja jäärohkete talvede korral lahkub suurem osa viigritest Väinamerest, vaid üksikud jäävad sinna talvituma. Viigerhülged on teiste hülgeliikidega võrreldes äärmiselt pelglikud ja hoiavad paikadesse, kus inimene neid ei häiri. Vangistust, näiteks loomaaeda, taluvad nad väga halvasti ja nende eluiga on jäänud seal lühikeseks. Samuti on viigrid väga tundlikud merekeskkonna reostusele.

Vaid ehitusaegsed keskkonnaohud nagu sette liikumine ja müra, kui need ei kesta kaua, ei pruugi tõesti looduses midagi pikaajaliselt muuta. Ehitis ise aga muudab.

Linnustiku uuring ütleb, et kevadel rändab üle Suure Väina ligikaudu üks miljon ning sügisel pool miljonit lindu. Kõige arvukamad liigid ja liigirühmad on veelinnud, eeskätt kaurid ja merepardid ning valgepõsk-lagle. Kõrgel vee kohal olevad sillad, mis jäävad lindude rändeteele, on teadaolevalt lindudele tapvaks ohuks. Linnud ei lenda silla alt läbi. Isegi Väikest väina ületavad kõrgepingeliinid tapavad palju linde ning mingeid leevendusmeetmeid pole skandaalsel kombel siiani seal rakendatud. On tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kui vähe on vaja mõnda täna väga arvukat veelindu rändel tappa, et paari kümnendiga oleks neist puudus käes.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Reidi tee saab oodatust rohelisem

Reidi tee saab oodatust rohelisem, kus tehtavate muudatuste tulemusel oluliselt väheneb projekti maht. Säilitatakse Inglirand ja laiendatakse linlaste võimalusi puhkeala kasutamiseks.

Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel tehti Reidi tee projekti vaid loetud nädalatega nüüdisaegse linnaplaneerimise põhimõtetest lähtuvaid sisulisi parandusi. Ainuüksi linnavalitsusega on toimunud juba neli sisukat kohtumist, mille vältel pikendati ka hanke tähtaega, võitmaks lisaaega kaardistatud probleemsete punktide ja võimalike lahendus-ettepanekute arutamiseks.

EER aseesimees Aleksander Laane: „Koalitsiooni minnes õnnestus esimest korda ühise laua taha, silmast silma kohtuma saada nii linnavalitsuse liikmed kui asumiseltside esindajad, urbanistid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid, keskkonnakaitsjad ja arhitektid, kellel, nagu rohelistelgi, on Reidi tee osas vägagi põhjendatud etteheiteid. Üllatuslikult oleme olukorras, kus meie arvates kõige mõistlikuma Reidi tee trassi vastu seisab riigi Keskkonnaamet.“

EER esinaine Züleyxa Izmailova: „Olen rõõmus, et meie soov, et linnaplaneerimine lähtuks kaasaegsetest teadmistest, kuidas ühist linnaruumi paremaks muuta, on Tallinna linnapea Taavi Aasa ja tema meeskonna poolt toetust leidnud, ning esimesed sammud linna elukeskkonna parandamiseks on astutud. See on ühine saavutus, kui algselt näiv täiesti lootusetust olukorrast oleme koos välja tulemas hoopis parema plaani ja positiivse koostöökogemusega.“

On saavutatud kokkuleppe sõiduradade […]

Loe edasi ja jaga artiklit klikates pealkirjal.

Read more

Looduskaitsjad nõuavad mesilasi hävitava mürgi keelustamist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

12.-13. detsembril arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Hetkel kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul. Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides aastast 1994.

Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu dramaatilist vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa. Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

EERi esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitas: “Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia.”

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. Roheliste aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75% võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Meedias ilmunud artiklite nägemiseks klikka pealkirjal.

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more