Rohepoliitik: Aaviksoo ärgu kartku, eestlane rügab tööd edasi ka siis, kui saab kodanikupalka

Ettekujutusel töökast eestlasest on pikk ajalugu. Karmis Põhja-Euroopa looduses ellujäämiseks pidi talumees oma tegemisi vähemalt aasta ette kavandama ja kavadest kinni pidama. Iseenda loodud töödistsipliin kehtis siin Läänemere ääres juba siis, kui protestantlikust eetikast ega ristiusustki veel midagi ei teatud.

Erilise tõuke töökusele andis talupoegade pärisorjusest vabastamine umbes 200 aastat tagasi: ränga tööga raha teenides sai oma talumaa mõisalt päriseks osta. Kui maa oli oma ja mõisale tööd teha enam ei tulnud, siis terendas võimalus edasise visa tööga tasapisi jõukust koguda. Taoline väikeettevõtluse soosimise poliitika Balti kubermangudes kasvatas kogutoodangut ja tõi mõisatele kiiresti sisse hulga raha, mida ülemkiht vajas arenevas kapitalismis maailmatasemel püsimiseks.

Töötamine vaid endale
Mõisamaade laialijagamine esimese vabariigi ajal tõstis eestlaste töötahet veelgi: nüüd oli võimalus tööga jõukust koguda ka neil, kes varem olid kõrvale jäetud, sunnitud palgatööd tegema ja peost suhu elama. Piima- ja masinaühistute massiline loomine tol perioodil võimaldas ühelt poolt efektiivselt majandada ning teiselt poolt tekitas võrdsuse ja ühtekuuluvuse tunde valdavalt talurahvast koosnevas ühiskonnas.

Taasiseseisvunud Eesti majanduse ülesehitamisel kerkis tööeestluse narratiiv taas üles, kuid „haavadega”, mille oli löönud kommunistlik tööpropaganda ja sunniviisiline kollektiviseerimine. Too hävitav kogemus välistas mõtte vabatahtlikust ühisomandist. Uue vabariigi kodanikele on iseloomulik pigem mõtteviis: ma töötan palju, aga üksnes enda ja oma pere heaks, ühiskond ei lähe mulle korda!

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Kataloonia kriis on Euroopa Liidu asi

Harva on teises riigis toimuv Eesti avalikkuses nii suurt huvi äratanud kui Kataloonias läbiviidud iseseisvusreferendum. Veelgi harvemini on Eesti meedia kaudu väljendatud avalik arvamus välispoliitika küsimuses nii palju lahknenud valitsuse seisukohast.

Rahva enesemääramisõigus ja riikide territoriaalne terviklikkus on rahvusvaheliste suhete kaks alusprintsiipi, mis lähevad ikka ja jälle, ühes ja teises paigas omavahel vastuollu. Nüüd siis Kataloonias – esimest korda Euroopa Liidus. Ja see asjaolu muudabki Kataloonia juhtumi eriliseks.

Liikmesriigid on Euroopa Liidule loovutanud nii suure osa oma suveräänsusest, et on kujunenud uusaegses maailmas ainulaadne riikideülene ühendus, mis kardinaalselt erineb kõikvõimalikest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Euroopa Liidu üheks tähtsaimaks aluspõhimõtteks on subsidiaarsus, mis tähendab, et kõik otsused tuleb teha madalaimal võimalikul haldustasandil, võimalikult lähedal kodanikele. Liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui riigi tasandil ei tulda olukorraga toime. Väidan, et Kataloonia kriis on just niisugune olukord.

Föderalistide «Euroopa äriprojekt»

Jah, juhtum on ootamatu ja enneolematu. Euroopa Liidul ei ole mehhanisme niisuguse kriisi reguleerimiseks. Aga olukord nõuab, et need mehhanismid kiiresti loodaks, nii nagu seda tehti Kreeka võlakriisi puhul.

[loe edasi klikates pealkirjale]

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more