Eesti Rahvusliblikas EW100 hääletamine (veel 19 päeva!)

Eesti Lepidopteroloogide Selts
kutsub valima Eestile rahvusliblikat EW100 raames.

Liblikatesse on alati hästi suhtutud. Liblikate hämmastav moone väikesest „ussikesest” läbi muumiana näiva nuku tiivuliseks ja kauniks liblikaks on teinud nendest taassünni ja surematuse sümboli. Paljud maailma rahvad seostavad oma loomise lugu just liblikatega. Liblikaid peeti hingeloomadeks, kelles elasid edasi kas inimeste või ka koduloomade hinged. Liblikaid on peetud ka endeloomadeks. On aeg ka Eesti rahval oma sümbolite hulka lisada üks tore liblikas. Hääletada saab 2017.aasta lõpuni.

Täname kõiki inimesi tänu kellele sai rahvusliblika valimine teoks:
Risto Haverinen, Mall Hiiemäe, Inga Jentson, Ene Jürivete, Urmas Jürivete, Jari Kaitila, Eimar Kull, Kaido Kärner, Meeli Ool, Hiie Paluste, Ain Piir, Aleksander Pototski, Roman Pototski, Keijo Sarv, Allan Selin, Toomas Tammaru, Urmas Tartes, Madis Tasane, Tõnis Tasane, Richard Viidalepp, Irene Volk, Erki Õunap ja paljud teised.

Kandidaatega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/galerii/,
hääletada saab siin: http://rahvusliblikas.ee/index.php/vali-rahvusliblikas/.

(FB sündmus)

Eesti Rahvusliblika EW100 projekti algatajaks on Eesti Lepidopteroloogide Selts. Rahvusliblika hääletamine toimub aasta lõpuni. Uue aasta alguses võetakse andmed kokku ning seejärel kuulutatakse Rahvusliblikas välja.

Lisainfot saab kodulehelt rahvusliblikas.ee või meie erakonna liikmelt Aleksander Pototskilt: aleksander.pototski@gmail.com

Loe edasi Eesti Lepidopteroloogide Seltsi kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more

Züleyxa Izmailova: üks prügifirma juba kutsus mu lõunale

Värske Tallinna abilinnapea Züleyxa „Zuzu” Izmailova räägib avameelses intervjuus võimalustest end keskerakondlikus linnavalitsuses kehtestada ja esimestest kokkupuudetest pealinna prügimajandusega, aga ka noorema õe surmast, kanepist, kunagisest kodumaast Aserbaidžaanist ja vara lahkunud isast.

„Käisin just Paljassaares loomade varjupaigas ulgumas. Vaja pisut meikida,” ütleb abilinnapea, kui märkab fotograafi soovi teda pildistada.

Paljassaare varjupaigas on u 300 kassi, kellele tuleb lähiajal leida uus kodu. Selle nägemine tõi söaka keskkonnaaktivisti silmi pisarad. Ise abilinnapea seekord ühtki kassi kaasa võtta ei saanud. „Mul juba on kassid ja värske asukana ka koer, kes varem on olnud neljas kodus.” Loomadest ja varjupaigast võiks temaga muidugi pikalt rääkida, aga küllap tuleb seda teha hiljem.

Kui sai teatavaks, et saad abilinnapeaks, tegid lõuapoolikud küünilist nalja, et nüüd on vaid aja küsimus, millal kohtu ette satud. Linnavalitsuse senine ajalugu annab selliseks naljaks paraku piisavalt põhjust. Kas oleksid läinud, kui Savisaar oleks endiselt linnapea?

Arvan, et kui ta oleks, siis poleks meile sellist ettepanekutki tehtud.

Loe pikemalt siit: http://epl.delfi.ee/news/eesti/zuleyxa-izmailova-uks-prugifirma-juba-kutsus-mu-lounale?id=80177494

Read more

Rea Raus: mürk või mesi?

Tänaseks on ilmselt kõigile uudistega kursis olevatele inimestele teada katastroof Maire Valtini mesilas Lääne-Virumaal. Mida aga paljud ei tea on see, et mesilaste massiline hukkumine on toimunud Eestis pikemat aega. Mesinikud kahtlustavad ebaõiget taimekaitsevahendite kasutamist aga nagu ikka, on väga keeruline ja kulukas tõestada konkreetseid põhjuseid. Seetõttu varjutab tegelikku olukorda ühelt poolt nii seaduse kohmakus ja ebaselgus, teiselt poolt inimeste vähene teadlikkus sellest, kui olulised meie endi eksistentsile on mitte ainult mesilased vaid ka teised tolmeldajad. Rääkimata mullas elutsevatest mikroorganismidest ning ka erinevatest putukatest toituvatest lindudest. Kummalisel kombel laekub Ökoriik Eesti infovõrgustiku kaudu signaale üle Eesti sellest, kuidas viimasel paaril aastal märkavad inimesed putukate ja lindude vähesust oma aedades.

On selge, et taimekaitsevahenditel on selle olukorra kujunemisel märkimisväärne roll. Seetõttu on üha tugevneva avalikkuse surve tõttu ka planeerimisel taimekaitseseaduse muudatus, milleks oodatakse maaeluministeeriumi poolt ettepanekuid 03.augustini.

Samas, pidades silmas olukorra kriitilisust tekitab küsimusi maaeluministeeriumi kommunikatsioonitaktika. Uudis planeeritava seadusemuudatuse üle on pandud ilma suurema teavituseta üles ministeeriumi kodulehele, kuid olulisi ministeeriumi koostööpartnereid nagu näiteks Eesti Mesinike Liit ei ole sellest kavast üldse teavitatud.

Olukorras, kus suvel on mesinikud hommikust õhtuni nö. põllul ja aeg ettepanekute esitamiseks väga lühike tekib küsimus. Kas selline “informeerimine” ikka on kantud huvist tegelikult kaasata olulisi eksperte ja professionaale, kelle tõsiseid ettepanekuid reaalselt arvestada soovitakse? Loodame, et tegemist on tavapärase kommunikatsiooniapsuga, mida saab valutult korrigeerida sellega, et ometi kord ka Mesinike Liidu korduvalt ja varasemalt tehtud ettepanekuid seadusse kuulda võetakse. Eriti selles valguses, et maaeluministeerium on tublilt käivitanud riikliku mahemajandusprogrammi arenduse, mille eesmärgiks on suund Ökoriigile, mahedamale Eestile. Mis oleks parim samm selles suunas, kui – rääkigem asjadest õigete nimedega- meie endi tervise ja keskkonna tervise mürgitamise vähendamine?

Palun võta hetk, et vastata viiele küsimusele seoses tolmeldajate arvukusega sinu ümbruskonnas.

Küsimustele vastamine võtab alla minuti. Küsimused leidad siit

Rea Raus

Eestimaa Rohelised

Read more

Rohelistele pakuti Rail Balticu toetamise eest kogu valimiskampaania kinnimaksmist

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova kinnitusel on erakonnale pakutud tehingut, et Rail Balticu toetamise eest makstakse tänutäheks kinni kohalike valimiste kampaania.

Izmailova sõnul võttis mai teises pooles temaga ühendust tuntud majandus- ja poliitikategelane, kes andis teada, et tal on Rohelistele seoses lähenevate valimistega vägagi konkreetne ettepanek. Kuna pöördujal oli asjaga kiire, soovis ta võimalikult ruttu isiklikult kokku saada. Mõned päevad hiljem toimunud kohtumisest võtsid lisaks pöördujale ja Izmailovale osa ka kaks Eestimaa Roheliste juhatuse liiget.

“Olin veendunud, et juttu tuleb linnapea kandidaadi kohast ja erakonna nimekirjas kandideerimisest, kuid suur oli üllatus, kui tehti hoopis ettepanek kogu meie valimiskampaania kinni maksta, kui me oma meelsust Rail Balticu osas muudame,” ütles Izmailova, kelle hinnangul saab kampaaniakulude puhul rääkida üsnagi suurest summast.

“Me püüdsime ettepaneku esindajat veenda oma argumentide õigsuses, ent sellest ei tulnud paraku midagi välja ja sinna see jutt lõppeski,” märkis Izmailova. “Loogiliselt võttes on Rail Balticu joonlauatrassi pooldajatel vesi päris ahjus – lauale pole panna enam ühtki veenvat argumenti ja just seepärast tuldigi poolehoidu ostma.”

Izmailova ei välista, et ilmselt on veel mõnelegi praegusele pooldajatele juba makstud või siis vähemalt tasu lubatud.

Rohelised kutsuvad kõiki riigikogu liikmeid selga sirgu ajama ja hääletama südametunnistuse järgi – avaldatavast survest sõltumata.

“Rail Baltic on praegusel kujul kahjulik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt,” ütles Izmailova.

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more

Trump’i otsus põhineb ebateadusel ja vähendab USA tähtsust maailmaareenil

“Maailma vastus Trumbile peab olema planeedi kaitse organisatsiooni ehk “öko-NATO” loomine. Nii, nagu Trump nõuab liitlastelt suuremat panustamist kaitsesse, peavad maailma riigid nõudma USAlt panustamist Maa ökosüsteemi kaitsesse. Olemuselt peab see olema nagu tolliliit. Need riigid, kes annavad oma osa Pariisi leppe täitmisesse, ei maksa ökokaitse-maksu, teistest riikidest tulev importkaup maksustatakse aga summaga, mis katab nende tootmisel tekitatud reostuse tagajärgede likvideerimise hinna,” pakkus Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Pariisi kliimakokkulepe on olemuselt hea tahte protokoll, millega liitunud riigid ütlevad välja, et nad on mures kliimamuutuste pärast ja annavad endast parima vähendamaks kasvuhoonegaaside teket. Eesmärgiks on hoida ära planeedi keskmise temperatuuri tõusmine rohkem kui 2 kraadi Celsiuse järgi. Iga riik võtab endale ise kohustused vabatahtlikult! Aastate pärast saadakse kokku ja vaadatakse, kuidas on läinud ja püstitatakse uusi eesmärke.

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Olev Tinn: “Trumbi käitumine on absurdne, sest Pariisi kliimakokkulepe ei kohusta sisuliselt ühtegi riiki. Obama poolt deklareeritud eesmärgid on tegelikult see, mille vastu Trump on sõna võtnud. Riigisiseste vaidluste lahendamiseks rahvusvahelist koostööd saboteerida on lühinägelik ja aina rohkem jääb mulje, et USAst saab nii üksik luuser-riik. Trumpi repliik “America first” on seega käesolevaga pea peale pööratud – Pariisi kliimaleppest väljumine jätab Ameerika viimaseks.”

USA on energiapoliitikas väga osariikide-keskne ning 18 USA osariiki on teatanud, et kavatsevad täita Barack Obama puhta energia plaani. Osariigid otsustavad ise, millist energiatootmist nad toetavad, lubavad ja kuidas maksustavad. Nad jätkavad üleminekut taastuvenergiale, sest see on majanduslikult ainuvõimalik tee.

“Eesti poliitikud ei ole võtnud tõsiseltvõetavaid eesmärke seoses Pariisi kliimaleppega ning on nõus olema ülejäänud maailma sabassörkijateks. Eesti valitsus teeb silmakirjalikult palju suuri sõnu, kuid liigutab end reaalselt vaid minimaalselt – sedagi vaid Brüsseli nõudmisel,” ütleb Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks.

Read more