ELi kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele” algab täna!

Euroopa Liidu kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele”, mis edendab kohaliku tasandi poliitika rolli ELi kodanike elus, algab 7. mail.

Euroopa, riiklikud ja kohalikud poliitilised liidrid, samuti tuntud kultuuriinimesed osalevad mais toimuvate sündmuste seerias, et leida uusi lahendusi linnalise elukeskkonna ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele.

Enne kampaania käivitamist teatas Euroopa rohelise partei kaasjuht Reinhard Bütikofer:

“See algatus on äärmiselt julgustav, sest toob esile kohalike esindajate keskse rolli meie poliitilise kultuuri kujundamisel Euroopas.

“Need on linnad, kus seisame silmitsi meie suurimate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega. Kohaliku tasandi poliitika peab olema kiire, et reageerida efektiivselt linnade sees toimuvale mitmekesisele ja väga muutlikule olukorrale. Loominguline ja uuenduslik mõtlemine on vajalik, et tagada oma kodanike vajadused jätkusuutlikul viisil ja säilitada kaasav ja sidus ühiskond.

“ELi ja kohalike poliitikate vahelise lõhe ületamine on otsustava tähtsusega tõhusama Euroopa Liidu jaoks, mis vastutab otse oma kodanike ees. Euroopa Liit peab kasutama selliseid sündmusi, mis rõhutavad selle usaldusväärsust. Lõppkokkuvõttes peab ELi poliitika kinni pidama standardite ja heaolu suurendamisest meie linnades.

“Rohelised on juba ammu toetanud vajadust keskenduda kohaliku tasandi meetmetele, eelkõige kohalike nõunike võrgustiku kaudu, mis on olnud teabe, parimate tavade ja suutlikkuse suurendamise platvormiks.

#cities4europe alguse üritust saab vaadata ka laivis siit: https://livestream.com/accounts/25825326/cities4europe

Kindlasti saatke Twitteris ja Facebookis küsimusi esinejatele pannes juurde #Cities4Europe

Koos BOZAR-i ja Brusseli linnaga, EUROCITIES lansseerib kampaania koos avaliku debatiga, mis hõlmab paneeldiskussiooni nii riigi ja Euroopa juhte kui ka urbanistlike muutuste ellu kutsujate , kunstnike ja aktivistidega.

Loe edasi ja leia lingid klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Meditsiinilise kanepi esimene võit

Rohelistel on hea meel, et äsja läks kooskõlastusringile Sotsiaalministeeriumi määruse muudatus, mis on otseselt paljudele patsientidele vajaliku meditsiinilise kanepi ümber käiva võitluse tulemus. Nimelt saavad patsiendid muudatuste jõustumisel veidi lihtsamalt ja lühema aja jooksul kätte kõik need ravimid, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse ehk “kõige ohtlikumate” ravimite nimekirja.  Samasse nimekirja kuulub praegu täiesti põhjendamatult ka meditsiiniline kanep ja selle üks põhitoimeainetest.

Möödunud aastal oli Riigikogu sotsiaalkomisjon sunnitud ravikanepi teemat arutama lausa seitsmel istungil jaanuarist maini – sundijateks Eestimaa Rohelised, ravikanepi kättesaadavuse eest seisjad MTÜst Ravikanep ning petitsioonidele allakirjutanud. Petitsiooni esitajad kutsusid ühele istungile ka Kanada ravikanepiarsti ja eksperdi dr. Michael Verbora, kuna Eestis vastav pädevus ja kogemus puudub.

Ja kuigi komisjoni istungitel püüti rääkida enam aiaaugust kui aiast ehk meditsiinilisest kanepist endast, on esimene kivi meditsiinilise ehk ravikanepi kasutamise teelt eemale lükatud. Sotsiaalkomisjon pöördus petitsiooniarutamise istungite tulemusena Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi poole soovitusega praegu kehtiv kord üle vaadata. Pea aasta pikkuseks venitatud töö on päädinud ühe määruse muutmise kavaga. Nimelt poleks arstil, kes tahab patsiendile esimese nimekirja ravimit (sealhulgas kanepit või sellest tehtud ravimeid) välja kirjutada, vaja enam taotlust Sotsiaalministeeriumi erikomisjoni saata ja sealse lõputu menetlemise tulemust oodata.

Praegusest kuueetapilisest bürokraatlikust, dubleeritud, mittesisulisest ja aegaviitvast protsessist saaks kõrvaldatud kaks esimest etappi. Kanepi teele jääb veel Ravimiameti võimalus 30 päeva arsti taotlust “menetleda”ning võimalus, et Ravimiamet arvab […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Marko Kaasik: Kataloonia kriis on Euroopa Liidu asi

Harva on teises riigis toimuv Eesti avalikkuses nii suurt huvi äratanud kui Kataloonias läbiviidud iseseisvusreferendum. Veelgi harvemini on Eesti meedia kaudu väljendatud avalik arvamus välispoliitika küsimuses nii palju lahknenud valitsuse seisukohast.

Rahva enesemääramisõigus ja riikide territoriaalne terviklikkus on rahvusvaheliste suhete kaks alusprintsiipi, mis lähevad ikka ja jälle, ühes ja teises paigas omavahel vastuollu. Nüüd siis Kataloonias – esimest korda Euroopa Liidus. Ja see asjaolu muudabki Kataloonia juhtumi eriliseks.

Liikmesriigid on Euroopa Liidule loovutanud nii suure osa oma suveräänsusest, et on kujunenud uusaegses maailmas ainulaadne riikideülene ühendus, mis kardinaalselt erineb kõikvõimalikest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Euroopa Liidu üheks tähtsaimaks aluspõhimõtteks on subsidiaarsus, mis tähendab, et kõik otsused tuleb teha madalaimal võimalikul haldustasandil, võimalikult lähedal kodanikele. Liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui riigi tasandil ei tulda olukorraga toime. Väidan, et Kataloonia kriis on just niisugune olukord.

Föderalistide «Euroopa äriprojekt»

Jah, juhtum on ootamatu ja enneolematu. Euroopa Liidul ei ole mehhanisme niisuguse kriisi reguleerimiseks. Aga olukord nõuab, et need mehhanismid kiiresti loodaks, nii nagu seda tehti Kreeka võlakriisi puhul.

[loe edasi klikates pealkirjale]

Read more