Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: ütleme lahti Euroopa suurima reostaja mainest

ÜRO Rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC avaldas 8. oktoobril eriraporti, milles toob välja, et globaalse temperatuuritõusu piiramine 1.5 kraadile üle eel-industriaalajastu taseme on inimkonna kestliku ning võrdsema tuleviku saavutamiseks hädavajalik. Samas rõhutatakse raportis, et maailma soojenemise piiramine 1.5 kraadile nõuab senisest tunduvalt enam kollektiivset tegutsemist, toomaks esile kiireid, kandvaid ja kohati pretsedendituid muutuseid ühiskonnakorralduses. Positiivse noodina toob raport välja, et kliima situatsiooni leevenduseks vajalikud meetmed tagaksid praegusega võrreldes lisaks jahedamale tulevikule ka võrdsema ja puhtama maailma. Kliimaküsimusse pigem ennetavalt suhtumine võimaldaksnii riikidel kui looduslikel kooslustel keskkonnamuudatustega paremini kohaneda, tagades kõrgema elukvaliteedi kõigile.

Raport koondab endas üle 6,000 teadustöö ning on käsiteldav Pariisi leppe lisana, mille tänaseks on allkirjastanud 197 ja ratifitseerinud 181 riiki riiki. Täna leiame end seega olukorrast, kus kliimamuutuste tekkepõhjuste üle vaidlemisel ei ole mitte mingit kandvat mõtet. Kõik riigid, poliitilised institutsioonid, ettevõtted ning ilmakodanikud peaksid kliimamuutustesse ja nende tagajärgedesse suhtuma täie tõsidusega. Tänased investeeringud jätkusuutlikuma ühiskonnakorra sisseseadmiseks saavad oluliselt leevendada lähituleviku keskkonnakriise ning ära hoida üha ekstreemsemaid katastroofe.Kuid tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama

Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli esmaspäevases eriraportis.

Kliimapaneeli välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud paneeli liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.

«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 °C piires hoidmisel võrreldes 2 °C-se muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümber hindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.

Samas näib, et 1,5 °C sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more