Mõlemasoolised kalad ja antibiootikumiresistentsus. Ravimite vale käitlemine teeb looduses palju pahandust

Inimeste üha suurem ravimitarvitamine muudab veeloomade sugu ja võib viia liikide väljasuremiseni.

Kui inimene kasutab ravimit, jääb osa sellest tema organismi, aga suur osa tuleb uriini ja väljaheitega välja, jõuab kanalisatsiooni ja sealt reoveepuhastusjaama. Puhastusjaam võtab reoveest välja eelkõige eri toitained, näiteks lämmastiku ja fosfori. Ravimijääke tavapärased reoveepuhastid eraldada ei suuda. Nii jõuavad ravimid veekogudesse, kuhu puhastatud reovett juhitakse.

Ravimites sisalduvad molekulid suudavad inimese organismis ühineda teiste molekulidega ja mõjutada sellega kindlat haigustunnust: näiteks ravida põletikku või vaigistada valu. Need molekulid on väga aktiivsed ega lagune looduses oma keerulise ehituse tõttu. Mida rohkem inimesed ravimeid tarbivad, seda rohkem jääke keskkonda koguneb. Ent loomadele mõjuvad ravimi toimeained teisiti kui inimestele. „Kalal ei ravi antidepressant depressiooni – ta ei teagi, mis see on,” sõnab TalTechi meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Eesti peab tegema julgemaid samme plastikust loobumiseks

Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti riigi panus plastikreostuse vähendamisse on seni olnud ebapiisav, mikroplastiku reostuse piiramist pole aga veel Eestis arutlusteemaks võetudki.

Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

“Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele,” sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. “Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse.”

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more