Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more

Linna juhtimine ilma korruptsioonita

Linna juhtimine ilma korruptsioonita?

Korruptsioonijuhtumid ei ole ainult Tallinna probleem. Seda juhtub ka teistes omavalitustes. Roheliste eesmärki „Korruptsioonivaba Tallinn“ saab saavutada vaid olemasolevat süsteemi muutes.

Tallinnas süsteemi muutmata on tõenäoliselt tulemus sama, mis toimus võimu vahetusega Toompeal. Vahetuvad inimesed, kes moodustavad opositsiooni ja koalitsiooni, kuid süsteem sisuliselt ei muutu. Vahetuvad vaid poliitilises etendustes inimeste rollid, kuid näidend, mida mängitakse, jääb samaks. Lootus, et kui näiteks Reformierakond saab Tallinnas võimule, siis sellega väheneb automaatselt korruptsioon, on valijale puru silma ajamine. Kui linna rahaasjade süsteem jääb samaks, siis jäävad süsteemi samad nõrgad kohad ja varem-või hiljem keegi võimul olijatest kasutab selle omakasuks ära.

Korruptsiooni teket ja raha raiskamist toetab avalikus sektoris leviv ja valitsev salatsemine. Mida vähem infot avalikkus teab seda suurem on võimalus midagi märkamata ära teha.

Salatsemist saab vähendada vaid info avalikustamisega. Kui on teada, et kõik rahalised tehingud ja nendega seotud info on avalik, siis hoiab hämara tehingu avalikuks tulemise hirm, paljusid kahtlasi tehinguid ära.

Seetõttu peab avaliku (maksumaksja) raha puhul kehtima täielik läbipaistvuse nõue. Kõik rahalised tehingud peavad koos kõikide oluliste detailidega olema avalikud ning kõik, kes saavad avalikust sektorist raha, peavad arvestama eeldusega, et kõik tehingu olulised detailid peavad olema avalikud. Siin ei tohi lasta pugeda „ärisaladuse vms“ taha. Kõigil, kes teevad kohaliku omavalitusega tehingu on valiku ees: kui soovin kasutada avalikku raha, siis peab kogu tehingu info olema avalik või kui soovin salatseda, mis iganes ettekäändel, siis on minu jaoks avalik rahakott suletud.

Kui riigi tasemel saab mõnedes üksikutes valdkondades (näiteks riigikaitse) kehtida riigisaladus ka rahakasutusele, siis kohalikus omavalitsuses selliseid piiranguid ei saa ega ei tohi olla. See põhimõte laienema ka kohaliku omavalitsuse alla kuuluvate äriühingute ja sihtasutustele.

Read more