Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more

Rohelised: Eesti peab tegema julgemaid samme plastikust loobumiseks

Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti riigi panus plastikreostuse vähendamisse on seni olnud ebapiisav, mikroplastiku reostuse piiramist pole aga veel Eestis arutlusteemaks võetudki.

Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

“Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele,” sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. “Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse.”

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Tahad üle lahe noorte suvekooli?

Keskkonna huvilised 18-30 aastased noored on oodatud osa võtma sel korral Soomes toimuvast Rohelisest suvekoolist!

Tänavu on suvekooli peamisteks teemadeks keskkond, ühiskond ja poliitika.

Osalejad saavad osaleda loengutes, paneeldiskussioonides ja töötubades, kus arutletakse rohelise poliitika keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide üle, nagu kodanikuühiskond ja meedia kaasamine, inimõigused, vähemused,  mitmekesisus ning taastuvenergia. Nende ja paljud teiste rohelistele olulist teemade käsitlemise tulemusel loodame süvendada valdkonnateadmisi ja anda võimalusi rohelise võrgustiku laiendamiseks tulevasteks rahvusvahelisteks koostööprojektideks. Kooli eesmärk on tuua kokku roheliste poliitikavaldkondadest huvitatud noori, kes saavad õppida oma ala ekspertidelt – poliitikutelt, akadeemikutelt ja rohaktivistidelt Rootsist, Eestist, Soomest ja Venemaalt.

Osalemiseks pead olema 18- kuni 30-aastane, elama Eestis ning omama suurt huvi antud teemade vastu. Kandideerimise tähtaeg on 01.06.2018

Osalejatega võetakse ühendust enne 05.06.2018. Suvekoolis osalemine kompenseeritakse (reisimine, majutus, söök). Töökeeleks on inglise keel.

Avalduse saad täita siin: https://goo.gl/forms/Df6wHxpEXb0lEvRm2

Lisainfo Noored Rohelised MTÜ eestvedaja, Lisette Aro käest: info@noored.eu

Read more

Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Fideelia-Signe Roots: Lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem. Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse. Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

[loe edasi klikates pealkirjal]

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more