Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Fideelia-Signe Roots: Lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem. Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse. Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

[loe edasi klikates pealkirjal]

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more