Aleksander Laane: Tervishoid on meie kõigi asi

Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse ( et lisanduks tervelt elatud aastaid), teadustulemuste kiiremasse rakendamisse (uued ravimid, ravimeetodid) ja elukohalähedasse taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust maksust.

Ühtlasi peab hakkama sammhaaval vähendama tööaja riikliku normi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, paindlikemaks töölepinguteks, kaugtööks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks. Tööajanormi vähendamine ei tähenda, et vähem või rohkem töötada ei tohi.

Read more

Andrei Gudim: Kodanikupalk – kohmaka, ajale jalgu jäänud sotsiaalsüsteemi reform

Paljudele on arusaadav, et vanade võtetega enam majandust ei edenda. Piiramatu majanduskasvu spiraal ei ole enam nii tugev ja võimas, sest materjalid, millest spiraali siiani ehitati, kaevatakse välja planeedi põuest. Möödunud sajandi lõpus hakati jõudma arusaamiseni, et paljud varud on taastumatud. Tekkis mõistmine ka sellest, et teistele oma vara maha müües võib end leida seismas lõhkise küna ees. Kõrbekskaevatud Nauru saare ja Eest fosforiidisõdade lood on väga õpetlikud – Nauru rahvas müüs oma järglaste tuleviku kohe maha ja Eesti tõusis püsti, et jätta oma pärand terveks.

Kaasaegses ühiskonnas, kus aina rohkem pööratakse tähelepanu arutu tarbimise lõpetamisele ja inimestevaheliste suhete arendamisele, saab raha täiesti uue tähenduse. Vanasti pidi ringluses olev raha olema tagatud raha väljaandva riigi varadega, kuid juba 1972. aastast leppisid arenenud riigid omavahel kokku, et maailma rahandussüsteem ehitatakse absoluutselt teistele printsiipidele. Globaalses majanduses hakkasid lisaks kaubale liikuma ka intellektuaalomand ning teenused. Just kasvav teenuste hulk ja vajadus nende järele näitab selget murdejoont tootva majanduse ja postindustriaalse majanduse vahel. Seal, kus annab tootmisprotsessi kas või vähesel moel automatiseerida, hõivavad inimeste töökohti automaadid ja robotid. Tehisintellekti tulek süvendab seda vahet veelgi.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohepoliitik: Aaviksoo ärgu kartku, eestlane rügab tööd edasi ka siis, kui saab kodanikupalka

Ettekujutusel töökast eestlasest on pikk ajalugu. Karmis Põhja-Euroopa looduses ellujäämiseks pidi talumees oma tegemisi vähemalt aasta ette kavandama ja kavadest kinni pidama. Iseenda loodud töödistsipliin kehtis siin Läänemere ääres juba siis, kui protestantlikust eetikast ega ristiusustki veel midagi ei teatud.

Erilise tõuke töökusele andis talupoegade pärisorjusest vabastamine umbes 200 aastat tagasi: ränga tööga raha teenides sai oma talumaa mõisalt päriseks osta. Kui maa oli oma ja mõisale tööd teha enam ei tulnud, siis terendas võimalus edasise visa tööga tasapisi jõukust koguda. Taoline väikeettevõtluse soosimise poliitika Balti kubermangudes kasvatas kogutoodangut ja tõi mõisatele kiiresti sisse hulga raha, mida ülemkiht vajas arenevas kapitalismis maailmatasemel püsimiseks.

Töötamine vaid endale
Mõisamaade laialijagamine esimese vabariigi ajal tõstis eestlaste töötahet veelgi: nüüd oli võimalus tööga jõukust koguda ka neil, kes varem olid kõrvale jäetud, sunnitud palgatööd tegema ja peost suhu elama. Piima- ja masinaühistute massiline loomine tol perioodil võimaldas ühelt poolt efektiivselt majandada ning teiselt poolt tekitas võrdsuse ja ühtekuuluvuse tunde valdavalt talurahvast koosnevas ühiskonnas.

Taasiseseisvunud Eesti majanduse ülesehitamisel kerkis tööeestluse narratiiv taas üles, kuid „haavadega”, mille oli löönud kommunistlik tööpropaganda ja sunniviisiline kollektiviseerimine. Too hävitav kogemus välistas mõtte vabatahtlikust ühisomandist. Uue vabariigi kodanikele on iseloomulik pigem mõtteviis: ma töötan palju, aga üksnes enda ja oma pere heaks, ühiskond ei lähe mulle korda!

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Riina Sikkut eksib – sünnitusosakondade sulgemine ning väikeasulate surm ei ole sugugi paratamatus

Kas Eesti väikelinnad, -asulad ning külad ongi surmale määratud? Kas sünnitusmajade ning teiste hädavajalike teenuste sulgemine ongi tänases Eestis paratamatu? Senise poliitika jätkudes paraku jah. Kas see on vältimatu? Kindlasti ei, aga selleks on vaja mõelda suurelt ning kastist välja, mitte tegeleda peenhäälestusega, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Eilses [4. mai, toim.] «Aktuaalses kaameras» väitis vastne tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et seoses inimeste üha kasvava kolimisega suurematesse linnadesse jätkub väiksemates asulates sünnitusosakondade kinnipanemine ka tulevikus. See olevat paratamatu ja olevat fakt. Punkt. Nii lihtsalt on.
Aga ei, siinkohal minister paraku eksib, paratamatu on see vaid praeguse lühinägeliku poliitika jätkumisel. Ning praeguse poliitika jätkumine pole sugugi paratamatu, pigem vastupidi, maailma praegune areng soosib vähemalt Eesti puhul seda, et meie väikelinnad ning -asulad alles jääksid ning inimesed ka väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid end teostada ning täisväärtuslikku elu elada.

Jah, praegu on fakt on see, et maapiirkonnad tühjenevad inimestest kiiresti. Sellele arengule aitab kaasa ka Riina Sikkuti eelkäija ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis sunnib väikepoode üksteise võidu uksi sulgema ja vähendab kohalike majanduslikke väljavaateid veelgi. Aga see on kogu loos üks väiksemaid põhjusi ja siinkohal ainult Jevgeni Ossinovskit süüdistada on ilmselgelt liig. Küsimus on selles, kas see on see suund, mida tahame me Eestis näha? Kas me tahame, et meie väikelinnade, -asulate ning külade elanikud on võimaluste puudumise tõttu sunnitud suurlinnadesse kolima?

Loe edasi klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Pöördumine põhisissetuleku uuringu asjus

Allakirjutanud taotlevad tingimusteta põhisissetuleku (edaspidi: põhisissetulek või kodanikupalk) teostatavusuuringu läbiviimist Eestis, sealhulgas

võimalike Eestile sobivate ja jõukohaste põhisissetuleku maksmise ja rahastamise mudelite väljatöötamist
ühe või mitme väljatöötatava põhisissetuleku mudeli testimist Eestis
põhisissetuleku mõju uurimist kõigi sotsiaalsete rühmade suhtes
põhisissetuleku (kodanikupalga) töörühma moodustamist poliitikutest, teadlastest ja teemaga seotud huvigruppide esindajatest ning loetletud tegevuste käivitamist riigikogu käesoleva koosseisu poolt

Allakirjutanud ei nõua selle pöördumisega

põhisissetuleku kehtestamist
ühegi Eestis võimaliku põhisissetuleku ja selle rahastamise mudeli vaikimisi eelistamist teistele

Põhisissetulekust
Tingimusteta põhisissetulek kujutab endast riigi poolt igale seaduslikule elanikule või vähemalt selle riigi kodakondsusega isikule regulaarselt makstavat tasu, mis katab inimese põhivajadused ja võimaldab tal olla aktiivne ühiskonnaliige. Kodanikupalga mõiste on põhisissetuleku kohta kasutatav juhul, kui põhisissetuleku maksmise eelduseks on riigi kodakondsus.
Põhisissetulekut makstaks ilma majanduslike eeltingimusteta – ei põhisissetuleku maksmine ega ka selle suurus ei sõltuks inimese palga- või ettevõtlustulude olemasolust või puudumisest ega nende tulude suurusest.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Rahvaalgatuse täistekst ja allkirjastamisvõimalus siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b

Read more

Kaspar Kurve: 400 eurot kodanikupalgaks peaks Eesti riigil küll jätkuma

Küsimus ei ole ammu enam selles, kas kodanikupalga kehtestamine on võimalik või mitte, küsimus on selles, kas meie poliitikud suudavad mõelda raamidest välja ja teha otsuseid, mis on tõepoolest 21. sajandi väärilised, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Algul oli natuke naljakas. Siis hakkas juba pisut kurb. Nüüd on juba päris piinlik. Mõtlen neid lõputuid artikleid ja kommentaare Yana Toomi ja Kaja Kallase vahel, mis puudutavad uut maksusüsteemi.

Selline tunne on, nagu oleksin astunud ajamasinasse ja loen, kuidas mingid dinosaurused taovad sama igivana roostes rauda ning üks ruigab, et parempoolne majanduspoliitika on võti, teine, et vasakpoolne on ikkagi parem. Olgem ausad, kogu selle nalja sisu peitubki ju tegelikult selles.

Arusaamatuks jääb aga, miks teha lihtsad asjad keeruliseks. Siinkohal ei räägi ma veel maksusüsteemist, vaid faktist, et mõlemad naisterahvad töötavad Euroopa Parlamendis.

Kuna neil mõlemal on ilmselgelt piisavalt vaba aega, et päevad läbi Facebookis, blogides ja jumal teab kus iganenud ning 21. sajandi kontekstis absoluutselt irrelevantseid tekste genereerida, siis võiksid nad selle asemel lihtsalt parlamendikohvikus kokku saada (jah, just seal, kus vein maksab vähem kui vesi, nagu Toom mõni aeg tagasi kuulutas) ja omakeskis paari veiniklaasi ja mõne austri saatel privaatselt mõtteid vahetada.

Kedagi nad ümber ei veena, ei Toom Kallast ega vastupidi. Ei muutu sellest ei kesk ega reform. Kõige kurvem ei ole kogu loo juures isegi see, et selline kirjavahetus raiskab lihtsalt kirjutajate endi aega, mida – ma tahaks väga loota –, saaks Euroopa Parlamendis palju ratsionaalsemalt ja produktiivsemalt kasutada. Kõige kurvem ei ole ka see, et see totrus raiskab ka seda lugevate inimeste aega.

Kõige kurvem on see, et tänapäeva probleemidele eelmise sajandi majandusõpikutest lahendusi otsides on kaotajaks terve Eesti ning just seda Reformierakond ja Keskerakond katkise plaadimängija kombel samu vanu laule lauldes teevadki. On kahetsusväärne, kui inimesed käivad ringi silmaklapid peas, kui seda teevad aga meie tipp-poliitikud ja suurimad erakonnad, on see lausa traagiline.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more