Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas

“Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas,” kommenteeris Izmailova BNS-ile keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha. “Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele.”

“Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi kui sotside (SDE – toim.) kriitikast paistab,” viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.

“Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota,” selgitas Izmailova.

Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist

Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.

Read more

Roheliste ettepanekud muudetavasse metsaseadusesse, mida arutati 16. mail Keskkonnakomisjonis

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus (396 SE I) palume teha järgmised muudatused:

•Võtta eelnõust välja §1 punkt 21, mis puudutab kehtiva seaduse §29 lõike 5 punkti 2 muutmist (kuusikute raievanuste alandamine).

•Selgitus: Muudatuse vajadus on eelnõu seletuskirjas esitatud puudulikult ning on sisuliselt põhjendamata.

•Seletuskirjas on väidetud, et metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta, mis on eksitav, sest seadus võimaldab kõnealustes puistutes uuendusraieid teha küpsusdiameetri alusel. Ka Keskkonnaministeerium on oma koduleheküljel avalikkusele selgitanud, et muudatusest mõjutatud erametsadest kuusikutest 80% ning riigimetsa kuusikutest 55% on sellised, mis vastavad ka praegu küpsusdiameetrile. Teisest küljest näitab Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud teave, et muudatusest puudutatud erametsade kuusikutest 20% ning riigimetsa kuusikutest koguni 45% on peenemad kui kehtiv küpsusdiameeter, nii et siit tõusetub küsimus, miks peaks lubama lageraieid nii peenikestes kuusikutes.

Read more