Looduskaitsjad nõuavad mesilasi hävitava mürgi keelustamist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) koos 80 kodanike-, mesinike- ja keskkonnaorganisatsiooniga nõuavad mesilasi tapvate neonikotinoidide viivitamatut keelustamist.

12.-13. detsembril arutavad Euroopa riikide esindajad neonikotinoidide kasutamise keelustamist kõigil põllukultuuridel. Hetkel kehtib neonikotinoidide kasutamise keeld õistaimede puhul. Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse putukamürkides aastast 1994.

Sellest ajast on täheldatud mesilaste arvu dramaatilist vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa. Neonikotinoidid jõuavad nii vette kui põldudest kaugel asuvatele aladele, ohustades liigirikkust ja sellega ka inimese tervist.

EERi esimees ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitas: “Rohelised kuuluvad koos teiste maade teadlaste, mesinike ja keskkonnakaitsjatega vastmoodustatud mesilaste kaitse koalitsiooni. Me soovime, et Eesti hääletaks neonikotinoidide keelu poolt. Meil pole teist planeeti, et Maaga ohtlikke katseid läbi viia.”

On teada, et Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa toetavad mürgi keelamist. Roheliste aseesimehe Aleksander Laane sõnul isegi Euroopa toiduohutusamet EFSA oli sunnitud tunnistama, et need närvimürgid kujutavad endast tõsist ohtu ja tuleb seetõttu keelata.

Saksamaal on putukate hulk 27 aastaga kahanenud 75% võrra. Kohe neonikotinoidide kasutuselevõtu järel, aastal 1994, märkasid Prantsuse mesilasepidajad mesilastarude tervise halvenemist. Prantsuse mesindussektorit tabas suur langus. Koos neonikotinoidide levikuga levis ka mesilaste väljasuremise laine üle Euroopa.

PAN Europe ekspert Martin Dermine kinnitas, et juba 2013. aastal oli piisavalt tõendeid, et neonikotinoidide kasutamine tuleb täielikult keelustada. Nende mürkide kasutamine välistab toidutootmise jätkusuutlikkuse. Mesilaste ja teiste tolmendajate tervis peab olema meie erilise tähelepanu all, sest nende hulk on kahanenud dramaatiliselt.

Meedias ilmunud artiklite nägemiseks klikka pealkirjal.

Read more

Rea Raus: mürk või mesi?

Tänaseks on ilmselt kõigile uudistega kursis olevatele inimestele teada katastroof Maire Valtini mesilas Lääne-Virumaal. Mida aga paljud ei tea on see, et mesilaste massiline hukkumine on toimunud Eestis pikemat aega. Mesinikud kahtlustavad ebaõiget taimekaitsevahendite kasutamist aga nagu ikka, on väga keeruline ja kulukas tõestada konkreetseid põhjuseid. Seetõttu varjutab tegelikku olukorda ühelt poolt nii seaduse kohmakus ja ebaselgus, teiselt poolt inimeste vähene teadlikkus sellest, kui olulised meie endi eksistentsile on mitte ainult mesilased vaid ka teised tolmeldajad. Rääkimata mullas elutsevatest mikroorganismidest ning ka erinevatest putukatest toituvatest lindudest. Kummalisel kombel laekub Ökoriik Eesti infovõrgustiku kaudu signaale üle Eesti sellest, kuidas viimasel paaril aastal märkavad inimesed putukate ja lindude vähesust oma aedades.

On selge, et taimekaitsevahenditel on selle olukorra kujunemisel märkimisväärne roll. Seetõttu on üha tugevneva avalikkuse surve tõttu ka planeerimisel taimekaitseseaduse muudatus, milleks oodatakse maaeluministeeriumi poolt ettepanekuid 03.augustini.

Samas, pidades silmas olukorra kriitilisust tekitab küsimusi maaeluministeeriumi kommunikatsioonitaktika. Uudis planeeritava seadusemuudatuse üle on pandud ilma suurema teavituseta üles ministeeriumi kodulehele, kuid olulisi ministeeriumi koostööpartnereid nagu näiteks Eesti Mesinike Liit ei ole sellest kavast üldse teavitatud.

Olukorras, kus suvel on mesinikud hommikust õhtuni nö. põllul ja aeg ettepanekute esitamiseks väga lühike tekib küsimus. Kas selline “informeerimine” ikka on kantud huvist tegelikult kaasata olulisi eksperte ja professionaale, kelle tõsiseid ettepanekuid reaalselt arvestada soovitakse? Loodame, et tegemist on tavapärase kommunikatsiooniapsuga, mida saab valutult korrigeerida sellega, et ometi kord ka Mesinike Liidu korduvalt ja varasemalt tehtud ettepanekuid seadusse kuulda võetakse. Eriti selles valguses, et maaeluministeerium on tublilt käivitanud riikliku mahemajandusprogrammi arenduse, mille eesmärgiks on suund Ökoriigile, mahedamale Eestile. Mis oleks parim samm selles suunas, kui – rääkigem asjadest õigete nimedega- meie endi tervise ja keskkonna tervise mürgitamise vähendamine?

Palun võta hetk, et vastata viiele küsimusele seoses tolmeldajate arvukusega sinu ümbruskonnas.

Küsimustele vastamine võtab alla minuti. Küsimused leidad siit

Rea Raus

Eestimaa Rohelised

Read more