Marko Kaasik: oma (öko)riigi saame tagasi üleilmses koostöös

Ülemaailmne riikide ja rahvuskultuuride vaheline koostöö on ainus, mis suudaks globaalse kapitali pahupoolt tasakaalustada, ent see on heast toimimisest kaugel, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.
Kaido Kama kirjutas eelmise aasta 5. detsembril Eesti Päevalehes arvamusloo, mis kandis pealkirja «Tahame oma riiki tagasi». Aga kellelt see tagasi võtta ja kuidas?

Metsade üleraie, kasutu raudteeprojekt ja tselluloositehase plaan on pannud peale veerand sajandit kestnud vaikivat nõusolekut eesti inimesed taas elukeskkonna pärast muretsema. Ja murega kaasneb segadus: miks oma riik teostab majanduspoliitikat välismaistes huvides, nagu oleks tegemist võõrvõimuga? Me ju lootsime oma Eestit luues, et saame neist hädadest jäädavalt lahti!

Võõrvõimu ei tule otsida seekord enam Moskvast ega vastupidi laialt levinud arvamusele ka mitte Brüsselist. Püüdes leida selle võimu koondumise geograafilisi kohti, tuleks tähtsuse järjekord umbes niisugune: New York, London, Frankfurt. Küllap mingit mõju avaldavad meile ka Tokyo ja Hong-Kong. Neil börsidel liigutatakse suurimaid investeeringuid. Kapital liigub sinna, kust on oodata kasumit. Suurem kasum on tulemas sealt, kus tootmiskulud madalamad ja üks viis seda saavutada on looduskeskkonna arvelt.

Kogu maailm on enneolematu kapitalisurve all, aga kommunistide võimu kogenud Ida-Euroopa maadel ei ole «immuunsüsteemi» selle vastu. Sel ajal, kui Lääne-Euroopas kinnistus demokraatia ja kodanikuühiskond, õppisime meie teistsuguseid sotsiaalseid oskusi, millega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel enam suuremat peale hakata ei ole. Esmalt tuli vaba konkurents ja siis välisinvesteeringud, elatustase tõusis ja uinutas kodanikuvalvsuse.

Loe edasi ja kommenteeri klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: mahetoit säästab tervist ja vähendab ravikulu

Eestimaa Rohelised on aastaid tegelenud mahepõllumajanduse propageerimise ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega. Tegelesime sellega ka Riigikogus olles, kuid avaliku sektori mahetoidukava ei leidnud sotside toetust ei siis ega ka edaspidi.

2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituudi poolt tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal…

Read more