Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more