Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste

19.03.2018
Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste.

Laupäeval toimunud Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna koosolek valis piirkonna juhiks tagasi Peep Mardiste ja arutas tegevusi Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskkonnaekspert Peep Mardiste on erakonna Tartu piirkonda juhtinud viimased 10 aastat ja on olnud kohalikel valimistel roheliste linnapeakandidaat. Kesksed kohalikud teemad roheliste jaoks Tartus on hetkel plaanitava tselluloositehase keskkonnamõjud, suurenev surve täis ehitada Tartu parke ning elanike vähene kaasatus linnaelu otsuste tegemisse.

Erakond Eestimaa Rohelised Tartu linna ringkonnas on 129 liiget, kellest valdav osa on juba pikaajalised rohelise maailmavaate edendajad Eestis. Erakond soovib Peebule jõudu tööle ja loodetavasti liitub meie Tartu piirkonnaga palju tublisid Tartu inimesi, kes aitavad erakonna põhikirjalisi eesmärke täide viia ja seda ka 2019 aasta Riigikogu valimistel eduka osalemise näol.

Kõigil headel Tartu inimestel palume piirkonna juhiga otse ühendust võtta.

Peep Mardiste, peep.mardiste@ut.ee, +372 5078111

Read more

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte. 

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. 

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more