Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Anne Luik: Kestlikkuseks vajab intensiivistunud põllumajandus muutusi [pikk lugu]

Viimastel aastatel on meie põldudel kõrgema saagikuse ihaluses tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutus. Ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi pole see samavõrra kaasa toonud saagi tõusu. Domineerimas on esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu nn kassakultuuridega üha intensiivistuv  tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.   Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutus peaaegu kahekordistunud, ulatudes 461 tonnilt 834 tonnini.  Sellest valdava osa moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid(72%), milles  võimutsevad  glüfosaadil põhinevad vahendid.  Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal  on tõusnud   üle kahe korra, millest eriti  on kasvanud  tebukonasoolil (1,5 korda) ja boskaliidil (2,8 korda) põhinevate preparaatide kasutus. Putuka tõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra (3,4) kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi – tiaklopriidi  tarbimine.

 Iga pestitsiidi rühm on küll suunatud  kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku töötlustel jääb jääke  nii mulda, vette kui  toodetesse, mõjutades sealjuures  paljusid  mitte sihtorganisme ja keskkonna kvaliteeti ning talitlusi.

 Mullaseire näitab tavatootmise põllumuldade proovides  keskmiselt üle nelja erineva pestitsiidi jäägi korraga  ning enimkasutatavaid toimeaineid (glüfosaat, tebukonasool jt) ikka suuremas koguses kui teisi.  Enamkasutust leidnud pestitsiidide toimeained esinevad mullas koos juba rea varasemalt keelustatud toimeainetega (DDT, trifluraliin, klotianidiin  jt).  Mullas on ka seemnete  puhtimiseks kasutatud vahendite jäägid eemaldamaks juba eos võimalikke kahjustajaid. 

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil

Read more