Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Rail Baltic kulgegu Tartu kaudu

Erakond Eestimaa Rohelised soovib suunata rohkem vahendeid kortermajade renoveerimisse ja kergliiklusteede rajamisse. Rail Baltica osas välistab partei Pärnu kaudu rajamise, kuid investeeringud raudteeliiklusse peaks kindlasti oluliselt kasvama. Roheliste nimel vastas Ehitusuudiste küsimustele erakonna peasekretär Joonas Laks.

Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?

Roheliste sõnum on, et kortermajade renoveerimine peab jätkuma ning selleks eraldatavate vahendite maht suurenema. Riigi kohustus on leida kas otse riigieelarvest või Euroopa fondidest Kredexile vahendeid. Vanade hoonete energiatarve on koht, kus kliimasoojenemise vastu võitlemine on väga suure potentsiaaliga. Ka maailma finantsasutused on hakanud sellest aru saama. Linnahall ja Rahvusraamatukogu, aga ka Patarei kompleks on ühed silmatorkavamad näited.

Tee-ehitus seisma ei jää, sest roheliste soov ehitada kergliiklusteid ja tänapäevaseid linnatänavaid on suurem, kui praegusedki vahendid võimaldavad. Toetame ka nutikate ja läbimõeldud uute lahenduste turule jõudmist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus

Keskkonnahoidlikult käituvatele kogukondadele tuginev ühiskond ja ühiskonna vaimne tervenemine on Eestimaa Roheliste programmilised seisukohad, mille nimel töötame. Näeme toimuvas veelgi laiemat konteksti, sest Eesti on osa Euroopast ja maailmast ning üleilmastumine toimub enneolematus tempos.

Rohelised on loomisest saati keskendunud just ühiskondlike muutuste ellukutsumisele. Selles on lihtne veenduda, kui vaadata meie varasemaid valimisprogramme – ökoriik, Šveitsi tüüpi otsedemokraatia, PÕXIT, kodanikupalk ja arusaamine inimeste ennast ohustavast käitumisest oma keskkonna hävitamisel. Meie kodude ja majanduse energiamahukuse vähendamine on alati olnud Roheliste kesksed teemad.

Vaatamata formaalsele demokraatiale on Eesti riigi sisuliselt omastanud äriühingud. Hargmaiste korporatsioonide kõrval on „omanike“ seas iroonilisel moel ka kontsern Eesti Energia, mis teoorias peaks ise olema riigi ja rahva omand. [..}

Loe edasi klikates artikli pealkirjal. Jaga kui meeldib!

Read more

Maria Juur: Katastroofiporno ja kodused ülesanded planeedilt Maa

Miks ei usu suur hulk inimesi endiselt 97 protsendi kliimateadlaste poolt kinnitatud konsensust ning mis rolli mängib siin meedia?

Olen oma elu jooksul üle elanud kaks suurt maailmalõpuootust. Nii aastatuhande vahetuse kui maiade kalendri maailmalõpu puhul oli mõnus see, et ei pidanud kella kukkumise ootuses ise midagi tegema. Nüüd hoiatavad ÜRO kliimaraporti koostanud teadlased, et meil on 12 aastat aega planeedi ülekuumenemine peatada.

Hiljuti avanes mul võimalus osaleda USA endise asepresidendi Al ­Gore’i kliimasõnumi levitamisele pühendunud organisatsiooni The Climate Reality Project koolitusel Los Angeleses. Osalejad said laivis ära näha Gore’i kolmetunnise presentatsiooni „Ebameeldiv tõde“, mis on aluseks ka kahele kuulsale dokumentaalfilmile. Gore’i esitlust võiks kirjeldada kui „katastroofipornot“. Aastad vahemikus 2015–2018 on olnud kuumimad maailma ilmavaatlusajaloos, nii et jubedast materjalist puudust ei tulnud.

Lahendused ja pretsedendid on olemas […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: ütleme lahti Euroopa suurima reostaja mainest

ÜRO Rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC avaldas 8. oktoobril eriraporti, milles toob välja, et globaalse temperatuuritõusu piiramine 1.5 kraadile üle eel-industriaalajastu taseme on inimkonna kestliku ning võrdsema tuleviku saavutamiseks hädavajalik. Samas rõhutatakse raportis, et maailma soojenemise piiramine 1.5 kraadile nõuab senisest tunduvalt enam kollektiivset tegutsemist, toomaks esile kiireid, kandvaid ja kohati pretsedendituid muutuseid ühiskonnakorralduses. Positiivse noodina toob raport välja, et kliima situatsiooni leevenduseks vajalikud meetmed tagaksid praegusega võrreldes lisaks jahedamale tulevikule ka võrdsema ja puhtama maailma. Kliimaküsimusse pigem ennetavalt suhtumine võimaldaksnii riikidel kui looduslikel kooslustel keskkonnamuudatustega paremini kohaneda, tagades kõrgema elukvaliteedi kõigile.

Raport koondab endas üle 6,000 teadustöö ning on käsiteldav Pariisi leppe lisana, mille tänaseks on allkirjastanud 197 ja ratifitseerinud 181 riiki riiki. Täna leiame end seega olukorrast, kus kliimamuutuste tekkepõhjuste üle vaidlemisel ei ole mitte mingit kandvat mõtet. Kõik riigid, poliitilised institutsioonid, ettevõtted ning ilmakodanikud peaksid kliimamuutustesse ja nende tagajärgedesse suhtuma täie tõsidusega. Tänased investeeringud jätkusuutlikuma ühiskonnakorra sisseseadmiseks saavad oluliselt leevendada lähituleviku keskkonnakriise ning ära hoida üha ekstreemsemaid katastroofe.Kuid tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!

Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist.

Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.

“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.

Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more