Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!

Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist.

Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.

“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.

Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Pressiteade: Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas:
”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Steve Truumets: “Rahval on õigus olla kuuldud!”

Mõtle, kui…

…sa saaksid päriselt otsustada igapäevaselt meie riigis toimuva üle. Mõtle, kui saaksid otsustada selle üle, kas tselluloositehas ehitatakse. Öelda sõna sekka, kas sinu hoovi läbib Rail Baltic või kas sinu kodukoht vajab uut lasteaeda.

Imeline oleks vabadus otsustada asjade üle, mis puudutavad just sind, sinu kogukonda, sinu riiki! Inimesed on läbi ajaloo just seda soovinud. 21. sajandil võiks demokraatia olla ja peaks olema  arenenum kui kunagi varem, kuid ometi omame vähem otsustusõigust kui Vana-Kreekas. Juba aegade algusest on meile sisse kodeeritud “mammuti tapmine”. See on soov hakkama saada, soov ise teha ja otsustada. Hetkel on rahval küll õigus valida, samas meil puudub õigus otsustada ja kaasa rääkida. Olla kuuldud!

Churchill on kunagi öelnud: “Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise valijaga.” Sellest ajast on aga maailm muutunud ja valmis järgmiseks sammuks – otsedemokraatiaks.

Otsedemokraatia tähendab inimestele antud võimalust otsustada ise oma riigi käekäigu ja tuleviku üle. Võttes eeskujuks Šveitsi, peaksime andma rahvale võimaluse kaasa rääkida ja otsustada. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more

Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more