Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more