Peep Mardiste: park või parkimismaja? Kirves Tartu parkide kohal

Tartu linnavolikogu teeb tõenäoliselt täna pealtnäha vähetähtsa otsuse, mille järel saab paraku selgeks, et pool kaubahalliesisest Poe tänava pargist läheb tõesti maharaiumisele. Mul on maastikuökoloogina kahju, et parke nähakse sageli kui kasutusest väljas tühje krunte linnas, mis tuleks hoonetega «väärindada».

Katsed Tartu parke majadega asendada on kahjuks olnud järjepidevad.

Reformierakond andis kohalike valimiste eelses lubamiste tuhinas teada, et sooviks näha poole Poe tänava pargi ulatuses puude asemel maja. Kuigi otsesõnu pole seda väljendatud, on park vaja maha võtta sisuliselt selleks, et teha vanalinnas ruumi ühele parkimismajale. Keegi ei julge õnneks otse kesklinna parki parkimismaja ehitamist taotleda, seda oleks raske avalikkusele põhjendada. Sestap hoiti operatsiooni esimese sammuna ära linnaraamatukogu laienemine oma kõrvalkrundile praeguse Vabaduse puiestee parklas, mis olnuks kõige loogilisem. Nii jäi linnaraamatukogu taga krunt vabaks ja sinna surutakse nüüd parkimismaja.

Kuna raamatukogul on endiselt ruumipuudus, siis ohverdataksegi selleks nüüd pool kaubahalliesisest pargist. Sisuliselt tehakse aga saagidega ruumi ikkagi parkimismajale. Hääletasin möödunud nädalal linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis ainsana parkimismajale rohelist tuld näitava hoonestusõiguse seadmise vastu Vabaduse puiestee 6 kinnistul, paraku kinnistab volikogu otsus kohe parkimismaja ehituse.

Kesklinnas on parkimismaja kahtlemata vaja, kuid loogiline oleks selleks mitte raisata väärtuslikku vanalinna, vaid rajada parkla nagu väga paljudes Euroopa linnades kogu mahus maa alla. Minupärast võib selline parkla kasvõi Raekoja platsi all olla, lihtne kaevata ja ehitada.

Surve kesklinna parkide ala vähendada on viimastel aastakümnetel olnud kahjuks pidev ja süstemaatiline. Parkidel ja Emajõe-äärsetel alleedel on oluline roll puhkeala, loodusliku rohekoridori ja linnaõhu puhastajana, kuid need argumendid ei suuda kahjuks alati võistelda kinnisvaraarendajate plaanide ja rahaga. Iga uue Tartu üldplaneeringuga on tehtud katse mõni roheala kesklinnas kaotada.

1999. aastal kehtestatud Tartu üldplaneeringu seletuskirjas võeti üheks eesmärgiks mitte likvideerida olemasolevaid Tartu haljastuid. Siiski kärpis see üldplaneering rohealasid Emajõe mõlemalt kaldalt, looduskaitsjad esitasid küll vastulause. Nüüd on nende rohealade asemel vasakkaldal Ranna tee kortermajade kompleks ja Supilinna poolel pisut ülesvoolu uued majad Oa tänava ja Emajõe vahel.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more