Züleyxa Izmailova: üks prügifirma juba kutsus mu lõunale

Värske Tallinna abilinnapea Züleyxa „Zuzu” Izmailova räägib avameelses intervjuus võimalustest end keskerakondlikus linnavalitsuses kehtestada ja esimestest kokkupuudetest pealinna prügimajandusega, aga ka noorema õe surmast, kanepist, kunagisest kodumaast Aserbaidžaanist ja vara lahkunud isast.

„Käisin just Paljassaares loomade varjupaigas ulgumas. Vaja pisut meikida,” ütleb abilinnapea, kui märkab fotograafi soovi teda pildistada.

Paljassaare varjupaigas on u 300 kassi, kellele tuleb lähiajal leida uus kodu. Selle nägemine tõi söaka keskkonnaaktivisti silmi pisarad. Ise abilinnapea seekord ühtki kassi kaasa võtta ei saanud. „Mul juba on kassid ja värske asukana ka koer, kes varem on olnud neljas kodus.” Loomadest ja varjupaigast võiks temaga muidugi pikalt rääkida, aga küllap tuleb seda teha hiljem.

Kui sai teatavaks, et saad abilinnapeaks, tegid lõuapoolikud küünilist nalja, et nüüd on vaid aja küsimus, millal kohtu ette satud. Linnavalitsuse senine ajalugu annab selliseks naljaks paraku piisavalt põhjust. Kas oleksid läinud, kui Savisaar oleks endiselt linnapea?

Arvan, et kui ta oleks, siis poleks meile sellist ettepanekutki tehtud.

Loe pikemalt siit: http://epl.delfi.ee/news/eesti/zuleyxa-izmailova-uks-prugifirma-juba-kutsus-mu-lounale?id=80177494

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Tallinn pestitsiididest vabaks linnaks

Kuna Eestimaa Rohelised juhinduvad eetikast ja loodust austavast maailmavaatest, soovime, et ka Eesti pealinn toimiks jätkusuutlikult keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. Selle eesmärgi üheks abistavaks, kuid ülioluliseks sammuks on viia Tallinn pestitsiidi- vabade linnade kaardile: Pesticide Free Towns. Progressiivsemate Euroopa linnade nagu Kopenhaagen, Münster jpt eeskujul lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise Tallinna tänavatel, haljasaladel ja lastemänguväljakute hoolduses. Pestitsiidide kasutamine, mis on ohuks inimeste ja tolmeldajate tervisele, on vastustundetu, kuid kahjuks seni veel lubatud tegevus Tallinnas. Inimeste tervise ja keskkonna rikkumine “odavuse” või mis tahes ettekäändel pole Rohelistele vastuvõetav. Tänu kaasagsetele lahendustele ja permakultuuri põhimõtetele muudame oma kodulinna kaasaegseks ja ohutuks jätkusuutlikuks oaasiks, kus rakendame rohealadel uutlaadi rekreatiivset ja sotsiaalset kasutust, mis annavad elanikele võimalusi viibida loomulikus ja inimsõbralikus keskkonnas kodust kaugele minemata.

Kuula ka meie emeriitprofessori ja Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu liikme Anne Luige värsket raadiointervjuud

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more