Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tselluloositehase vastu moodustatakse laupäeval Tartus Emajõe äärde inimkett

19. mail algusega kell 12.00 toimub Tartu südalinnas Emajõe kett – meeleavaldus Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu. Aktsiooni eesmärk on toetada Tartu linna ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda riigilt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Aktsioon on apoliitiline, seda korraldavad kodanikualgatuse korras vabatahtlikud, kes on koondunud Facebooki gruppidesse “Tartu tselluloositehas” ja “Ei! Emajõe tselluloositehasele”. Liikumise tunnuslauseks on “Emajõe elu hoieldes”.

Meeleavalduse päeval kohale tulevad inimesed moodustavad üle Tartu kesklinna sildade Emajõge hoidva ja kaitsva inimketi. Arvuka osaluse korral ulatub kett Võidu sillast Vabaduse sillani, Kaarsild kaasa arvatud. Samaaegselt inimketiga toimub Emajõel keti toetusaktsioon “Emajõel Emajõe kaitseks”, kuhu tullakse osalema erinevate veesõidukitega. Neil, kel ei ole võimalik kohale tulla, kuid kes soovivad toetust avaldada, on võimalik moodustada toetuskett mõne teise veekogu ääres ja saata sellest korraldajatele foto veebilehe www.emajogi.ee vormi kaudu.

Toetuskontserdil astuvad üles Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa ja teised

Pärast ketti toimub meeleolukas tasuta vabaõhukontsert. Sellega avaldavad meeleavaldusele toetust Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Juss Haasma ja Trikster, InBoil, Toomas Lunge, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Marten Kuningas ja teised muusikud. Kontserdilavaks on Atlantise ette ankurdatud ja veelavaks ehitatud Seto Line’i laev Alfa. […]

Loe edasi klikates uudise pealkirjal või pildil.

Read more

Rohelised: puhta elukeskkonna poolt ja tselluloositehase vastu!

Rohelised toetavad Tartu apelli ning on tehase rajamise vastu!
Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Ida-Eesti vesikonda, kohtus rahandusminister Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis. 
Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev info ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult. Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta. 
Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: Kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.
Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse neokolonialistliku mündiga otsus vähendab Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu. See samm võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, seda nii keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse kui ka kodanike tahte sihikindla eiramise tõttu.
Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Read more

Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste

19.03.2018
Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste.

Laupäeval toimunud Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna koosolek valis piirkonna juhiks tagasi Peep Mardiste ja arutas tegevusi Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskkonnaekspert Peep Mardiste on erakonna Tartu piirkonda juhtinud viimased 10 aastat ja on olnud kohalikel valimistel roheliste linnapeakandidaat. Kesksed kohalikud teemad roheliste jaoks Tartus on hetkel plaanitava tselluloositehase keskkonnamõjud, suurenev surve täis ehitada Tartu parke ning elanike vähene kaasatus linnaelu otsuste tegemisse.

Erakond Eestimaa Rohelised Tartu linna ringkonnas on 129 liiget, kellest valdav osa on juba pikaajalised rohelise maailmavaate edendajad Eestis. Erakond soovib Peebule jõudu tööle ja loodetavasti liitub meie Tartu piirkonnaga palju tublisid Tartu inimesi, kes aitavad erakonna põhikirjalisi eesmärke täide viia ja seda ka 2019 aasta Riigikogu valimistel eduka osalemise näol.

Kõigil headel Tartu inimestel palume piirkonna juhiga otse ühendust võtta.

Peep Mardiste, peep.mardiste@ut.ee, +372 5078111

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more