Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more

Mardiste: Tabivere välja pakkumine näitab arendajate meeleheidet

Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke.

Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muuta ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.

Sekkumine asukohavalikusse

Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [Eesti Päevaleht, 5.06.2018]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tselluloositehase vastu moodustatakse laupäeval Tartus Emajõe äärde inimkett

19. mail algusega kell 12.00 toimub Tartu südalinnas Emajõe kett – meeleavaldus Emajõe lähedusse kavandatava tselluloositehase vastu. Aktsiooni eesmärk on toetada Tartu linna ja seitsme Tartumaa valla volikogu otsust nõuda riigilt tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

Aktsioon on apoliitiline, seda korraldavad kodanikualgatuse korras vabatahtlikud, kes on koondunud Facebooki gruppidesse “Tartu tselluloositehas” ja “Ei! Emajõe tselluloositehasele”. Liikumise tunnuslauseks on “Emajõe elu hoieldes”.

Meeleavalduse päeval kohale tulevad inimesed moodustavad üle Tartu kesklinna sildade Emajõge hoidva ja kaitsva inimketi. Arvuka osaluse korral ulatub kett Võidu sillast Vabaduse sillani, Kaarsild kaasa arvatud. Samaaegselt inimketiga toimub Emajõel keti toetusaktsioon “Emajõel Emajõe kaitseks”, kuhu tullakse osalema erinevate veesõidukitega. Neil, kel ei ole võimalik kohale tulla, kuid kes soovivad toetust avaldada, on võimalik moodustada toetuskett mõne teise veekogu ääres ja saata sellest korraldajatele foto veebilehe www.emajogi.ee vormi kaudu.

Toetuskontserdil astuvad üles Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa ja teised

Pärast ketti toimub meeleolukas tasuta vabaõhukontsert. Sellega avaldavad meeleavaldusele toetust Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Juss Haasma ja Trikster, InBoil, Toomas Lunge, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Marten Kuningas ja teised muusikud. Kontserdilavaks on Atlantise ette ankurdatud ja veelavaks ehitatud Seto Line’i laev Alfa. […]

Loe edasi klikates uudise pealkirjal või pildil.

Read more

Rohelised: puhta elukeskkonna poolt ja tselluloositehase vastu!

Rohelised toetavad Tartu apelli ning on tehase rajamise vastu!
Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Ida-Eesti vesikonda, kohtus rahandusminister Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis. 
Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev info ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult. Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta. 
Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: Kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.
Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse neokolonialistliku mündiga otsus vähendab Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu. See samm võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, seda nii keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse kui ka kodanike tahte sihikindla eiramise tõttu.
Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Read more