Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!

Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist.

Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.

“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.

Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more