Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more

Loomaaiad- jah või ei?

Tänuväärne, oluliste keskkonna küsimustega tegelev sh ka ümber- ja taaskasutamist propageeriv ning kogu tarbimissüsteemi vaatlev blogi Nullkulu võttis vaevaks kommenteerida Roheliste Tallinna programmi kohalikeks valimisteks, püstitades seejuures küsimuse- Kas hääletada Roheliste poolt?

Loomulikult soovitame hääletada meie poolt, kuid Rohelistena saime ka nii mõnegi konstruktiivse kommentaari osaliseks. Näiteks liigiti prügi sortimise propageerimise ja biojäätmete kompostimisest teavitustöö tegemise osas, mida oleme ettenäinud koolide-ja lasteaedade juurde rajatavates köögiviljaaedades läbiviidava õuesõppe osana. Blogis kommenteeritud programmipunktide osas oli ka kohti, mille osas eriarvamusele jäime. Nimelt  programmipunkt, mis käsitleb Tallinna loomaaia rahastuse parandamist loomade maksimaalse heaolu tagamiseks ja loomaaia muutmist kaasaegseks hästifunktsioneerivaks haridusasutuseks. Blogis viidatakse, et samuti nagu loomatsirkustses, kus loomi väärkoheldakse, tehakse seda ka loomaaias. Kuna Roheliste programm sai koostatud valdkonnaspetsialiste kaasates, pidasime vajalikuks tasakaalustada arvamust loomaiast kui loomi ekspluateerivast asutusest. Hundiuurija ja zoosemiootik Laura Kiiroja andis omapoolse kommentaari selle kohta, millist rolli ta loomaaedadel tulevikus näeb.

Laura Kiiroja:  “See on tõesti keeruline teema. Ühelt poolt ei asenda ükski vangistuse vorm täisväärtuslikku elu looduses. Teisalt aga ei saa loomaaeda samastada tsirkuse ja karusloomafarmidega. Looma elu tsirkuses on oluliselt erinev looma elust loomaaias. Erinevalt tsirkuse tingimustest on loomaaias (tõsi, mitte küll kõikide liikide puhul, kuid siiski suuresti) võimalik hea rahastuse ja asjatundlikkuse abil loomadele adekvaatset heaolu ja elutingimusi pakkuda.
Kõige olulisem on aga tõsiasi, et loomaaedadel ainsana loomade vangistuses hoidmise vormidest on potentsiaali liigisäilituslikku töösse ja inimeste harimisse panustada. See on eriti oluline arvestades praegust liikide väljasuremise kiirust. Ma ise leian, et loomaaiad vajavad olulisi muutusi tänapäevaste vaadetega kaasas käimiseks. Loodan, et linnaloomaaedade asemel hakkavad vaikselt prevaleerima loomapargid, safarid. Kindlasti peaks see vaade, et vaja on võimalikult palju erinevaid liike, asenduma lähenemisega, mille puhul loomaaias on vähem liike, aga nende liikide esindajatele võimaldatakse vangistuse tingimustes tipptasemel heaolu. Aga nii loomade kõrge heaolu tagamiseks kui ka efektiivsemaks liigisäilituslikuks tööks, on loomaaedadel vaja korralikku rahastust.”

Laura Kiiroja toetab Eestimaa Rohelisi kandideerides KOV valimistel Roheliste Tallinna nimekirjas Kristiine linnaosas.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more

Linna juhtimine ilma korruptsioonita

Linna juhtimine ilma korruptsioonita?

Korruptsioonijuhtumid ei ole ainult Tallinna probleem. Seda juhtub ka teistes omavalitustes. Roheliste eesmärki „Korruptsioonivaba Tallinn“ saab saavutada vaid olemasolevat süsteemi muutes.

Tallinnas süsteemi muutmata on tõenäoliselt tulemus sama, mis toimus võimu vahetusega Toompeal. Vahetuvad inimesed, kes moodustavad opositsiooni ja koalitsiooni, kuid süsteem sisuliselt ei muutu. Vahetuvad vaid poliitilises etendustes inimeste rollid, kuid näidend, mida mängitakse, jääb samaks. Lootus, et kui näiteks Reformierakond saab Tallinnas võimule, siis sellega väheneb automaatselt korruptsioon, on valijale puru silma ajamine. Kui linna rahaasjade süsteem jääb samaks, siis jäävad süsteemi samad nõrgad kohad ja varem-või hiljem keegi võimul olijatest kasutab selle omakasuks ära.

Korruptsiooni teket ja raha raiskamist toetab avalikus sektoris leviv ja valitsev salatsemine. Mida vähem infot avalikkus teab seda suurem on võimalus midagi märkamata ära teha.

Salatsemist saab vähendada vaid info avalikustamisega. Kui on teada, et kõik rahalised tehingud ja nendega seotud info on avalik, siis hoiab hämara tehingu avalikuks tulemise hirm, paljusid kahtlasi tehinguid ära.

Seetõttu peab avaliku (maksumaksja) raha puhul kehtima täielik läbipaistvuse nõue. Kõik rahalised tehingud peavad koos kõikide oluliste detailidega olema avalikud ning kõik, kes saavad avalikust sektorist raha, peavad arvestama eeldusega, et kõik tehingu olulised detailid peavad olema avalikud. Siin ei tohi lasta pugeda „ärisaladuse vms“ taha. Kõigil, kes teevad kohaliku omavalitusega tehingu on valiku ees: kui soovin kasutada avalikku raha, siis peab kogu tehingu info olema avalik või kui soovin salatseda, mis iganes ettekäändel, siis on minu jaoks avalik rahakott suletud.

Kui riigi tasemel saab mõnedes üksikutes valdkondades (näiteks riigikaitse) kehtida riigisaladus ka rahakasutusele, siis kohalikus omavalitsuses selliseid piiranguid ei saa ega ei tohi olla. See põhimõte laienema ka kohaliku omavalitsuse alla kuuluvate äriühingute ja sihtasutustele.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more

Lapsed väärivad parimat

Unistus mahedast toidust koolides ja lasteaedades ei pea unistuseks jääma. Kopenhaagen täitis 2011.aastaks seatud eesmärgi, mille kohaselt pidid avalike asutuste menüüd koosnema 75% ulatuses mahedast toorainest. 2015. aastal saavutati uus tase- tervelt 90%, ilma suuremate kulutusteta. Projekti vedajate sõnul vajab sellise põhimõttelise muutuse läbiviimine suurt soovi ja poliitilist tahet inimeste tervisesse panustada. Menüüsid ei vahetatud lihtsalt mahedaks, vaid parandati ka toiteainete tasakaalu. Toore ostetakse otse talunikelt ja toit valmistatakse ja küpsetatakse algusest lõpuni ise. See tagab parima kvaliteedi ja selle, et toidule ei kulutatagi üleliia palju raha. Eestimaa Roheliste südameasjaks on, et lasteaedades ja koolides saaksid kõik lapsed süüa kohalikku mahetoitu! 
Lapsed väärivad parimat 

Read more

Зузу Измаилова: хочу, чтобы мы не обижали друг друга, удовлетворяя свои потребности

Осенью мой спутник жизни пришел домой и объявил, что он присоединился к «Зеленым». Я восприняла это сообщение с известной долей скептицизма, поскольку уже успела побыть простым членом соцдемов и достаточно близко видела, как там все происходило. Вообще я очень скептически отношусь к партийной политике. Однако я увидела, что единственной партией, в программе которой был пункт о доступности лечебной конопли для пациентов, являются «Зеленые», и накануне выборов в Рийгикогу стала помогать моему спутнику жизни в проведении избирательной кампании в социальных СМИ. Я считала своей обязанностью поддержать необходимость отражения этой темы. В марте проходили выборы. Вечером мы вместе пошли в офис «Зеленых», чтобы наблюдать за ходом голосования, и когда я увидела результаты выборов – партия «Зеленые» тогда получила только 0,9%, – во мне созрело решение в неё вступить.

– Так что вы даже не задумывались о том, что партия к тому времени пришла в упадок?

– Нет! Наоборот! Я подумала, что должна что-то сделать. Что это очень важное дело, и им необходимо заниматься.

– Почему именно «Зеленые»? Кроме лечебной конопли?

– Все-таки их мировоззрение. Все, что представляют «Зеленые», – это моя тема.

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Linnarahvas otsustagu eelarve üle

Rohelised usaldavad kohalikku kogukonda. Andes linnaelanikele rohkem võimalusi kohalikes asjades kaasa rääkida, võimendame kodanikuühiskonda ja pöörame ümber poliitikast võõrandumise protsessi. Usume, et tallinlaste aktiveerimisel on võtmetähtsus kohaliku elu edendamisel. Just julge ja ettevõtlik inimene on see, kes suudab mõelda väljapoole tavapäraseid poliitikaid ja pakkuda välja põnevaid, uudseid ja nutikaid ideid. See on põhjus, miks me soovime esindusdemokraatiat täiendada osalus- ja otsedemokraatia mehhanismidega.

Meie siht on teha nii, nagu Šveitsis ja paljudes teistes riikides tehakse- linnarahvas otsustab igal aastal kogu eelarve vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.

Põhjus on lihtne- nendes omavalitsustes, kus selline võimalus on, on tulude varjamine väiksem ja sissetulekud suuremad. Sest inimesed teavad, kuhu nende raha läheb!

Selleks:

  • Rakendame põhimõtet, milles rahvas kiidab heaks või lükkab tagasi linnavalitsuse poolt koostatud eelarve
  • Loome Tallinnasse rahvaalgatuse süsteemi ja selleks vajaliku platvormi
  • Anname tallinlastele võimaluse algatada siduv referendum kohaliku poliitika üle otsustamisel

Su linn vajab Sind 

#Rohelised #KOV2017

Read more

Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas

“Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas,” kommenteeris Izmailova BNS-ile keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha. “Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele.”

“Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi kui sotside (SDE – toim.) kriitikast paistab,” viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.

“Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota,” selgitas Izmailova.

Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist

Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.

Read more

Lagunevast Patarei merekindlusest urbanistlik loomelinnak

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Rohelised näevad, et sarnaselt Telliskivi piirkonnale võiks ka Patareist saada linnaelanike ja külaliste poolt aktiivselt kasutatav ala, kus toimuksid erinevad kultuuri-, loome- ja ka äriprojektid. Roheliste Tallinna visioonis on Patarei merekindlus pealinnale vääriline, inimsõbralik paik, mis ajastutruu arhitektuuri kaasaegse kasutusega loob linna urbanistlikku, kuid samas ainulaadset miljööd ning taastab Tallinna kui merelinna staatuse, mitte ainult kaardil, vaid ka reaalses elus.

Kuid kõigepealt peame päästma Patarei merekindluse, mis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi RKASi omandis üle 10 aasta valdavalt tühjalt seisnuna on karmide ilmastikuolude tõttu kiirelt lagunemas.

Europa Nostra president maestro Plácido Domingo on nii Patarei ja teiste ülioluliste hävimisohus mälestiste kohta öelnud: “Nimekiri seitsme enim ohus oleva mälestise kohta juhib tähelepanu Euroopa kultuuri- ja looduspärandi haruldastele näidetele, mida ähvardab oht igaveseks kaduda. Kõigi nende objektide päästmiseks tegutsevad aktiivselt kohalikud kogukonnad, et säilitada meie ühise ajaloo mälestusmärgid, kuid kogukonnad vajavad laiapõhjalist toetust. /…/ Meie ühise pärandi päästmine hävimisest loob arvukalt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid mitte ainult sealsetele piirkondadele ja riikidele, vaid tervele Euroopale…“

Patarei saab meie ühiste jõupingutustega päästa! Allkirjasta Patarei päästmiseks rahvaalgatuse petitsioon!

Tutvu ka Roheliste ülejäänud Tallinna programmiga

Su linn vajab Sind

#Rohelised #Tallinn #KOV2017

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more