Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek ja sünnipäev 1.12. Õpetajate Majas

Lugupeetud Erakond Eestimaa Rohelised Liige.

Oled palavalt oodatud osalema meie erakorralisel üldkoosolekul, kus kinnitame uue põhikirja, üldprogrammi ja juhatuse ning räägime eelolevatest valimistest ning erakonna ja Eesti tulevikust laiemalt. Suur tänu kõigile, kes on oma tulemisest teada andnud või oma volituse saatnud! Kes seda pole veel teinud, palun võtke minuga ühendust (56 479 412). Liikmemaks palun tasuda Erakond Eestimaa Rohelised Swedbanki kontole: EE072200221029698609.

Päevakord:
10:00 – 11:00 Registreerimine, kvoorumi kontroll
11:00 – 11:30 Avasõnad ja päevakorra kinnitamine
11:30 – 12:00 Põhikirja muudatuste kinnitamine
12:00 – 12:30 Uue üldprogrammi kinnitamine
12:30 – 13:00 Riigikogu 2019 valimisplatvormi põhisõnumite esitlemine
13:00 – 13:30 Juhatuse aruanne ja uue juhatuse valimine
13:30 – 14:30 Lõuna
14:30 – 16:00 Hääletamistulemuste teatavaks tegemine, lõppsõnad ja avatud mikrofon.
(paus)
18:00 – 22:00 Erakonna sünnipäeva tähistamine, viimase kahe aasta jooksul erakonnaga liitunute tutvustus, kõned, üllatusesineja, viktoriin, püstijala buffee jpm.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Euroopa Roheliste valimislubadused

Möödunud nädalavahetusel, 23 – 25 novembril, kohtusid kõikide Euroopa riikide rohelised volikogul Berliinis. Eestit ehk meie erakonda esindasid seal Marko Kaasik ja Johanna Maria Tõugu.

2019 aasta mais toimuvate europarlamendi valimiste eel toimusid võistukõnelemised, kus valiti nn tippkandidaadid „Spitzenkandidaten“. Kokkutulnute suurima sümpaatia võitnud Bas Eikhout Belgiast ja Ska Keller Saksamaalt hakkavad kampaania raames ka liikmesriikides esinemas käima.

Vaidluste käigus selgusid põhilised üle- euroopalised ühised valimislubadused, mida ka Eestis peagi kindlasti põhjalikumalt lahti räägitakse. Marko Kaasik on teadaolevalt üks Europarlamenti pürgijatest ja seetõttu osales ka aasta jooksul paljudel töökoosolekutel, kus lõppdokumenti ette valmistati.

Lubadusi on palju ja roheliste seisukohad, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtu ja keskkonnahoidlikuma põllumajanduse toetamine, aastatega kindlasti ka üldsusele teada, kuid üht teist jäi värskelt avaldatud ühistes seisukohtades siiski rohkem silma. [..]

Loe lubaduste kohta pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mitte minu tagahoovis

Enamus uuendusi mõjutab keskkonda ning eelkõige lähimat keskkonda. Samas ei arvestata seda vastavate otsustuste langetamisel. Otsuseid püütakse kampaaniatega läbi suruda ja kampaaniatega vastu hakata selmet kompenseerida mõju keskkonnale. Vaidlused toimuvad olukorras, kus kumbki pool ei oma ülevaadet uuenduse mõjust (nii positiivsest kui ka negatiivsest). Selle tõttu venib protsess väga pikaks, suur osa inimesi jääb rahulolematuks ning paljud head algatused jäävadki realiseerimata. Kõige hullem on ebajärjekindlus, kui algul lubatakse ja seejärel keelatakse või vastupidi. Sel juhul tehakse asjatuid kulutusi, mis ei anna mingit tulu või surutakse maha soov üldse midagi asjalikku teha selmet teiste arvel vegeteerida.

Kui on kavas midagi ette võtta, tuleks läbi rääkida nendega, keda see mõjutab ning jõuda kokkuleppele, kuidas seda mõju kompenseerida. Parem oleks, kui kõrvalised inimesed selles protsessis ei osaleks, sest mida rohkem on inimesi, seda kergem on üksteisest mööda rääkida ja raskem jagatud arusaamale jõuda. Avatud arutelu puhul on suurem tõenäosus, et osalejate seas on meditsiinilise probleemiga inimesi, kellega polegi võimalik kokku leppida või pahatahtlikke inimesi, kes kasutavad teemat oma huvides sh kandideerimiseks valimistel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: asju ja päid on segaseks aetud suuresti asjata

Kui inimesed saavad mõtestatud töö, puhta vee, päikese-ja tuuleelektri ning natukenegi haridust, siis pole neil vajadust kuhugi põgeneda või rännata, kirjutab Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Segane aeg pidi esile tõstma segaseid inimesi, aga seekord on asju ja päid segaseks aetud suuresti asjata. Lugesin selle ränderaamistiku dokumendi diagonaalis läbi. Ja ei leidnud sealt suurt hulka asju, millest hirmust õlgu väristades räägitakse. Jah, ma pole just ÜRO tegemiste suur austaja ega ka jurist või rahvusvahelise õiguse asjatundja. Olen tihti mõelnud, et John Boltonil võis olla õigus, kui ta ütles, et keegi ei pane tükk aega tähelegi, kui ÜRO peakorteri mõned korrused ühel hommikul õhku haihtunud oleks. Kuid ränderaamistikust leidsin ma ka mitu mõtet, mida heaks kiita. On teised küll sõnastatud väga bürokraatlikult kuivalt, kuid iva neis on. Seda enam, et ma ise kirjutasin samadest asjadest juba aastal 2015 – et probleemidega peab tegelema seal, kus nad tekkinud on ning et Eesti ei saa võtta vastu suurt hulka põgenikke.

Hüsteeria, mis Eestis praegu lahti läinud, pole aga hea nõuandja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Rail Baltic kulgegu Tartu kaudu

Erakond Eestimaa Rohelised soovib suunata rohkem vahendeid kortermajade renoveerimisse ja kergliiklusteede rajamisse. Rail Baltica osas välistab partei Pärnu kaudu rajamise, kuid investeeringud raudteeliiklusse peaks kindlasti oluliselt kasvama. Roheliste nimel vastas Ehitusuudiste küsimustele erakonna peasekretär Joonas Laks.

Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?

Roheliste sõnum on, et kortermajade renoveerimine peab jätkuma ning selleks eraldatavate vahendite maht suurenema. Riigi kohustus on leida kas otse riigieelarvest või Euroopa fondidest Kredexile vahendeid. Vanade hoonete energiatarve on koht, kus kliimasoojenemise vastu võitlemine on väga suure potentsiaaliga. Ka maailma finantsasutused on hakanud sellest aru saama. Linnahall ja Rahvusraamatukogu, aga ka Patarei kompleks on ühed silmatorkavamad näited.

Tee-ehitus seisma ei jää, sest roheliste soov ehitada kergliiklusteid ja tänapäevaseid linnatänavaid on suurem, kui praegusedki vahendid võimaldavad. Toetame ka nutikate ja läbimõeldud uute lahenduste turule jõudmist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline Reede alustab

Black Friday ehk “must reede” on jõulueelne allahindluskampaania, mis sai alguse USA-s 1952. aastal. See on tänupühale järgnev päev, mil algab jõuluostude tegemise hooaeg, nii et kaupmehed lasevad hooajakaupade hinnad üheks päevaks või terveks nädalavahetuseks ebatavaliselt madalale. Tänavu langeb suur ostupüha 23. novembrile.

Rohelised kutsuvad üles selle päeva mõtet täielikult ignoreerima. Ja mitte ainult ignoreerima, vaid isegi selle mõtet pea peale pöörama ehk nimme vastupidiselt käituma. Külastage sugulasi, loodust, loomaaeda, muuseume või raamatukogusid, aga ärge minge mitte ühtegi poodi – kaasa arvatud veebipoodi ning isegi kui lähete, siis ÄRGE OSTKE MIDAGI!

Teeme koos Musta Reede Roheliseks!

Musta Reede Roheliseks võõpamine tähistab iganädalase Rohelise Reede kampaania algust, milles kaasa löömiseks tasub külastada meie Facebooki lehte, panna sellele “Like” ja “Follow” ning igal reedel teha Eesti jälle natukene rohelisemaks.

Read more

Rohelised loovad riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse

Eile avaldatud video ja artikkel karust, kes oli auto alla jäänud ning vigastada saanud, andis taaskord tunnistust hoolimatust suhtumisest metsloomadesse. Ehitame üha laiemaid teid ja tungime intensiivse metsaraiega loomade koju. Paratamatult viib see olukorrani, kus metsloomade ja inimeste teed ristuvad ja kaotaja pooleks jääb tavaliselt kaitsetum osapool, kirjutab Eestimaa Roheliste volikogu liige Fideelia-Signe Roots.

«Millal me jõuame ühiskonnana ükskord sinnamaale, et me ei kaalu inimeste endi poolt vigastatud looma esimese ja ainukese «aitamise» vahendina jahimehe kuuli?” küsis Eestimaa Roheliste volikogu liige Rasmus Lahtvee. 2017. aasta lõpus otsustasid Eestimaa Rohelised liikmed, et Riigikokku saades loome Eestisse riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse.

Näeme iga päev, kuidas vabatahtlikud loomakaitsjad pingutavad, et päästa vigastatud loomi maanteedelt või mujalt, sest riik ei tee oma tööd. Vabatahtlikud tegutsevad oma vabast ajast, palgatöö ja pere kõrvalt, annetuste ja omavahendite toel. See pole lihtne ja paljud loomakaitsjad seisavad ühel hetkel silmitsi läbipõlemisega. Nad on kangelased, kes päästavad kõige nõrgemaid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjas.

Read more

Aleksander Laane: roheline tee koju

Põgenike jaoks on ka paremaid lahendusi, kui siiani pakutud. Roheliste ettepanekud lähtuvad probleemide lahendamisest seal, kus need tegelikult asuvad.

Ei Euroopa ega Aafrika riigid saa loota jätkusuutlikule arengule läbi massilise põgenemise. Samuti on selge, et just kliimamuutustest saavad alguse lähituleviku põgenikelained, mis on praegustest veel palju suuremad ja meeleheitlikumad. Me saame neid vältida. Meil on võimalus näidata, et väljapääsmatuna näivat olukorda saab muuta.

Tuhandete põgenike vastuvõtmine igal aastal olukorras, kus Eestis on 190 000 välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta inimest, pole meile põhiseaduse täitmise mõttes võimalik. Loomulikult tuleks aidata neid Ukraina inimesi, kes on põgenenud sõjatsoonist ja kel on siin lähedased sugulased. Samas peame olema kategooriliselt eitaval seisukohal tagurlike usuliste vaadetega inimeste riikilubamise suhtes, et mitte avastada ennast olukorras, kus me ei saa enam vabalt oma traditsioonidest, elukorraldusest ja harjumustest lähtuda ja peame kestvat konflikti taluma.

Kaotada tuleb põlvkonnalt põlvkonnale pärandatav põgeniku staatus, vähem kuulata igasuguseid silmakirjateenreid ja ümber korraldada palju sõnu ja vähe villa produtseeriv süsteem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: „Liivakastideülene koostöö on võimalik!“

Foto autor: Jörgen Norkroos

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova kutsub keskkonnakaitsjaid koostööle ja põhjendab, miks oli aasta eest hea minna Keskerakonnaga koos linna valitsema.

Progressi eeldus on teist moodi mõtlemise julgus ja õppimise eeldus vastuolud, mida lahendada. Seetõttu sünnivad parimad lahendused mõnikord läbi vastandlike suhtumiste konflikti – uudseid ideid tuleb kõrvutada, nende üle väidelda ja võib-olla sarvigi ragistada. Samas on hädavajalik, et vaidluse lõpuks jõutaks edasiviiva üksmeeleni, milles pannakse paika tegutsemise raamistik ja alustatakse koostööd. Vastasel juhul pole progressi, on vaid vastasseisus polariseerunud kõlakojad. Paigalseisust võib end leida nii liigsesse konflikti kaldudes kui selle iga hinna eest vältimises.

Kõikidega kõiges muidugi ühist keelt leida ei ole võimalik ega vajalik. Näiteks siis, kui koostöö eeldab enda põhiväärtustest taganemist. Rohelise maailmavaate kandjana ei astuks ma kindlasti valitsuskoalitsiooni erakonnaga, kes ei ole nõus vähendama raiemahtusid Eesti metsades või kes ohustaks mõnel muul moel eestimaalaste õigust puhtale elukeskkonnale.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Kaasav linnaplaneerimine kui kliimameede

Kui kohalik kogukond ja eksperdid on oma elukeskkonna kujundamisel kaasatud, sünnivad rohelisemad lahendused. Arvestades, et toimub võimust võõrandumine ja samal ajal istume kõik valguskiirusel kihutaval kliimasoojenemise rongil, peaks olema kaasav ja jätkusuutlik linnaplaneerimine elementaarne.

Tallinna abilinnapeana on keskkonnateemade kõrval linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse üks valdkond, mille koalitsiooniläbirääkimistel enda vastutusalasse sain. Seetõttu puutun ma oma töös pidevalt kokku nii kaasamisentusiastide kui –skeptikutega.

Olen viimaseid hoolega uurinud ja välja on joonistunud kaks tüpaaži. Ühed usuvad iseenda piiritusse võimekusse ja ei näe ühtki põhjust, miks võhiklike linnakodanike või tüütute aktivistidega (ega ekspertidega) üldse millegi osas konsulteerida. Need on üldiselt vanema generatsiooni esindajad, kes siin linnavõimu koridorides juba pikalt asjatanud on. Neid kaasamisusku pöörata on paras katsumus.

Teise tüpaaži esindajatega on lihtsam, sest nemad on tulemuslikkusele orienteeritud argumenteerijad. Valdavalt on neil kaks hirmu. Esimene on, et kaasamise näol on tegemist keerulise, kohmaka ja tihti tulemusetu protsessiga. Las see tehnilisemat sorti küsimus jääda praegu sinnapaika, see pole antud loos oluline. Teine argument pakub juba rohkem pinget.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 1. detsembril Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimub 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Sama päeva õhtul tähistatakse piduliku vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Erakorraline üldkoosolek on kokku kutsutud selleks, et teha vajalikud ettevalmistused kevadiste Riigikogu valimiste jaoks ning ajakohastada erakonna üldprogramm ning põhikiri. “Loomulikult ei pääse me ka oma valimisplatvormi tutvustamisest, aga põhiosas saab see toetuma meie erakonna pikaajalisele visioonile,” lausub erakonna volikogu esimees Kaspar Kurve.

Züleyxa Izmailova erakonna tööst poliitikate kujundamisel: “Kui roheliste seisukohti eri teemade lõikes süvitsi uurida, siis joonistub välja loogiline võrgustik, kus energeetika, majandus, tervishoid ja kõik teised poliitikavaldkonnad teineteist toetavad. Valimisplatvorm saab olema meie nelja Riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma.”

Lisaks kõikidele erakonna tööd puudutavatele dokumentidele on üks päevakorrapunktidest ka uue juhatuse valimine. “Erakond on teinud viimase nelja aasta jooksul läbi väga suure arengu ning meie ridadega on liitunud palju uusi aktiivseid liikmeid. Seepärast oleme ka antud kogu valimised üldkoosolekul avanud,” selgitab erakonna peasekretär Joonas Laks.

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. President kuulutab välja 2019 Riigikogu valimised hiljemalt 2. detsembril.

Read more

Kes on homo circular economicus ehk kuidas ja miks minna üle ringmajandusele

Korraldasime koos MTÜ Mondoga 2. novembril Telliskivis ringmajanduse õhtu, kuhu kutsusime esinema ja oma kogemusi jagama ettevõtja Ann Runneli, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ning nahadisaineri ja ettevõtja Stella Runneli.

Kuna paljud huvilised ei saanud üritusest osa võtta, tegime väikese ülevaate arutatud teemadest, kõlama jäänud mõtetest ja edasistest plaanidest.

Esmalt aga lühidalt sellest, miks on Rohelised üldse ringmajanduse propageerimise südameasjaks võtnud ja miks me üritame ringmajandust poliitikaloome keelde tõlkida. Küsimus on majandustegevuse ja –kasvu jätkusuutlikkuses, mida valitsev lineaarne tooda –> kasuta –> hülga ahelal põhinev majandusmudel paraku tagada ei suuda. Suur osa täna Maad vaevavatest keskkonnaprobleemidest on seotud meie tootmisviiside ja tarbimisharjumustega või otseselt neist põhjustatud. Praegu kasutame me aastas 1,6 Maa jagu ressursse, mis tähendab, et elame tulevaste põlvede heaolu arvelt. Ringmajanduse ulatuslik kasutuselevõtt ja lineaarsest süsteemist järk-järgult loobumine tähendaks leevendust paljudele meie muredele, reostusest ja prügistumisest kliimasoojenemiseni. [..]

Loe edasi ettekande ettekannete sisu kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more

Marko Kaasik: Nekroloog tselluloosi planeeringule

Riiklik tselluloosisaaga sai punkti
Eestimaa Rohelised tervitavad valitsuse otsust puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks ja õnnitlevad kõiki võitluses osalenuid lõpliku võidu puhul!
Võidu sepistamises oli väljapaistev osa Eesti teadlastel, kes paljastasid arendajate väidetud„parima võimaliku“ tehnoloogia taga 80 aastat vana jäätmerohke väävelhappes keetmise ehk kraft-tehnoloogia ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et selle tehnoloogia heitvee puhastamine Peipsi vesikonna jaoks sobiva puhtusastmeni ei ole vastuvõetava hinnaga võimalik.
Järgnesid tuhandete inimestega kevadised meeleavaldused Emajõe kaldal ja mujal Eestis, mille peale valitsus algatas eriplaneeringu lõpetamise. Nüüd anti üle kümne tuhande allkirjaga Tartu Apelli petitsioon ja kuude kaupa vindunud eriplaneering sai tõepoolest lõpu. Kuigi nii valitsus kui Polli ja Kohava lubavad endale mõtet jätkata määramatus tulevikus kusagil kohaliku planeeringu vormis, on vananenud tehnoloogiaga hiigeltehase ehitamise otsene oht hetkel kõrvaldatud.

Millest niisugune sündmuste käik kõneleb? […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Avalik kiri Saksamaa kantslerile Nord Streami 2 kohta

Brüssel, 5. november 2018

Lugupeetud proua kantsler,

Me kirjutame teile ja teie valitsusele Nord Stream 2 torujuhtme kohta – projekti, mida arendatakse edasi täies mahus, hoolimata kõikidest muredest, mida väljendasid paljud Saksamaa Euroopa naabrid ja Euroopa institutsioonid.

Ükskõik millised on põhjused Venemaa jõupingutusteks ehitada Nord Stream 2, on üks asi selge: Venemaa ei ehita seda torujuhet üksi. Mitmed Euroopa ettevõtted teevad projektis koostööd Gazpromiga. Veelgi olulisem on see, et Nord Stream 2 ei ehitata ilma Teie valitsuse järjekindla ja aastate pikkuse toetuseta, proua kantsler. On enam kui selge, et Nord Stream 2 oleks ammu lõpetatud, kui Saksamaa valitsusel polnuks otsust ignoreerida kogu vastuseisu sellele majandustegevusele, millel on kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. See võib olla kasulik mõnele, kuid sellel on suuremad negatiivsed majanduslikud tagajärjed ja väga hävitavad ning korrumpeeruvad poliitilised tagajärjed.

Loe kirja edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Inga Raitar kandideerib riigikokku roheliste ridades

Ajakirjanik ja suhtekorraldaja Inga Raitar kandideerib eelolevatel riigikogu valimistel parlamenti Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas Lõuna-Eestis.

Raitari sõnul on ta maailmavaade rohelistega väga sarnane. “Ma ei näe põhjust, miks ma peaks raiskama oma energiat uue erakonna loomiseks selle pärast, et kaitsta lihtsaid ja inimlikke väärtusi: puhas keskkond, tugev kogukond ja jätkusuutlik majandus.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova tunnustab Raitari suurt elukogemust ja teadmisi suhtekorraldusvaldkonnas. “Tal on suur elukogemus, süda õiges kohas ja laiad teadmised suhtekorraldusest, mis paratamatult on tänapäeva keskkonnahoiu juures aina tähtsamaks muutuv valdkond. Võru-, Valga- ja Põlvamaa inimesed saavad nüüd endale suurepärase esindaja parlamenti valida.”

Raitar hoiab aktiivselt silma peal Rail Balticu projektil ning on korduvalt sõna võtnud raudteeprojekti rahastamise teemal.

Read more