Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama

Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli esmaspäevases eriraportis.

Kliimapaneeli välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud paneeli liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.

«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 °C piires hoidmisel võrreldes 2 °C-se muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümber hindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.

Samas näib, et 1,5 °C sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Andrei Gudim: Kodanikupalk – kohmaka, ajale jalgu jäänud sotsiaalsüsteemi reform

Paljudele on arusaadav, et vanade võtetega enam majandust ei edenda. Piiramatu majanduskasvu spiraal ei ole enam nii tugev ja võimas, sest materjalid, millest spiraali siiani ehitati, kaevatakse välja planeedi põuest. Möödunud sajandi lõpus hakati jõudma arusaamiseni, et paljud varud on taastumatud. Tekkis mõistmine ka sellest, et teistele oma vara maha müües võib end leida seismas lõhkise küna ees. Kõrbekskaevatud Nauru saare ja Eest fosforiidisõdade lood on väga õpetlikud – Nauru rahvas müüs oma järglaste tuleviku kohe maha ja Eesti tõusis püsti, et jätta oma pärand terveks.

Kaasaegses ühiskonnas, kus aina rohkem pööratakse tähelepanu arutu tarbimise lõpetamisele ja inimestevaheliste suhete arendamisele, saab raha täiesti uue tähenduse. Vanasti pidi ringluses olev raha olema tagatud raha väljaandva riigi varadega, kuid juba 1972. aastast leppisid arenenud riigid omavahel kokku, et maailma rahandussüsteem ehitatakse absoluutselt teistele printsiipidele. Globaalses majanduses hakkasid lisaks kaubale liikuma ka intellektuaalomand ning teenused. Just kasvav teenuste hulk ja vajadus nende järele näitab selget murdejoont tootva majanduse ja postindustriaalse majanduse vahel. Seal, kus annab tootmisprotsessi kas või vähesel moel automatiseerida, hõivavad inimeste töökohti automaadid ja robotid. Tehisintellekti tulek süvendab seda vahet veelgi.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

5 lolli ettekujutust Rohelistest

Roheline ideoloogia on ju iseenesest väga lihtne kontseptsioon – maailmavaade, mis seab fookusesse jätkusuutlikkuse. Ometi pean nii roheliste esinaisena kui Tallinna abilinnapeana pidevalt rinda pistma kõikvõimalike müütide ja valearusaamadega, mis roheliste kohta levivad.

Eks mõnes mõttes on avalikkuses ringlevate müütide rohkus arusaadav. Keskkonnasõbralikku elustiili on võimalik viljeleda väga paljudel erinevatel viisidel – kes loobub autost, kes loomsest toidust, mõni paigaldab päikesepaneelid, teine tuulegeneraatorid. Mõni hull läheb poliitikasse.

Asjatundmatumad võivad segadusse sattuda ja kõik rohelised ühte patta panna, ühe loodussõbraliku käitumismudeli põhjal kogu liikumist defineerida või lihtsalt täiesti valed järeldused teha. Siinkohal tahaksin ümber lükata viis tüüpilist väidet, mis aeg-ajalt hinge kriibivad (ja kohati nalja pakuvad).

Kummutame need müüdid:
1. Rohelised on hipid, puukallistajad ja/või vandenõuteoreetikud
2. Roheliste teemadering on väga kitsas, üksnes looduskeskne
3. Roheliste peamine eesmärk on iga viimse kui ühe puu säilitamine
4. Rohelised on kategooriliselt majandusliku tegevuse vastu
5. Roheliste ideaalne ühiskonnakorraldus on naturaalmajandus/ökokülad/hõimud

Loe vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Laudato si – märgilise tähendusega tekst

See tekst, mis on märgilise tähendusega, pärineb paavst Franciscuse sulest ja kannab eesti keeles pealkirja “Ole kiidetud”. Raamatupoodidest tasub küsida. Olgu pealegi, et ma pole katoliiklane – ka põgusalt sirvides on selge, et paavst pöördub kõigi inimeste poole, sõltumata usutunnistusest või usust üldse. Teema, millest seal jutt, on hool meie ühise kodu – planeedi Maa eest.

Üsna alguses tsiteerib ta oma eelkäijate ja kaasaegsete hulgast ka õigeusklike Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeust, kes on ärgitanud kõiki usklikke oma patte tunnistama: “See, et inimesed [..] hävitavad Jumala loodud bioloogilist mitmekesisust; et nad rikuvad maa terviklikkust, põhjustades muutusi selle kliimas, laasides selle maa looduslikke metsi või hävitades märgalasid; et nad saastavad veekogusid, maapinda, õhku ja elu selles – need kõik on patud. [..] Kuritegu looduse vastu on kuritegu meie endi vastu ja patt Jumala vastu.”

Franciscus kirjutab, et noored nõuavad muutusi – nad imestavad, kuidas saab keegi väita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mõtlemata keskkonnakriisile ja tõrjutute kannatustele. Ta heidab paljudele usklikele ette huvipuudust, allaandmist, isegi vastutöötamist! […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova Tallinna volikogule: „Aitäh, et toetate keskkonnaprojekte!“

Tallinna Linnavolikogu võttis 60 poolthäälega vastu eelnõu, mis võimaldab Tallinnal osaleda CoastNet Life välisprojektis „Rannikuelupaikade taastamine”. Muuhulgas viiakse lambakari projekti käigus Aegnale.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova tutvustas eilsel volikogu istungil CoastNet Life keskkonnaprojekti eelnõud. Volikogu võttis eelnõu vastu ühegi vastuhääleta. Projekti käigus taastatakse Paljassaare hoiuala ning Aegna saare maastikukaitseala väärtuslikud kooslused, mis aitavad tagada mitmete linnu- ja taimeliikide püsimajäämise Tallinnas.
Abilinnapea Züleyxa Izmailova avaldas heameelt, et volikogu toetas Tallinna osalemist projektis ning eraldas raha projekti läbiviimiseks. „On erakordselt rõõmustav tõdeda, et osade teemade ja eelnõude puhul ei otsi fraktsioonid võimalust kuidagi poliitilist profiiti lõigata, vaid toetavad mõistlikke ja vajalikke algatusi. Kusjuures keskkonnaprojektide tublide toetajatena on volikogu varasemaltki silma paistnud. Aitäh!“ kommenteeris Izmailova.

Read more

Rasmus Lahtvee: hea lubaja saab ikka hääled, isegi kui valija nende teostamatust mõistab

Järjest avaldatavate teadetega võimalike uute erakondade loomisest kaasneb vist üsna paratamatult ka võimenduv isikustatud süüdistuste laine nii nende uute algatuste kui ka vanade „kartellierakondade“ esindajate suhtes.

Süüdistuste sisu kõigub alates mittemidagiütleva umbmäärasuse väljendamisest kuni liigse äärmuse rõhutamiseni ütleja retoorikas. Ükskõik millise poliitilise mängija väljendatud iga mõte omandab korraga kommenteerijate hinnangupendli mõlemad amplituudasendid sõltuvalt kommenteerija ehk tulevase „valija” isiklikest vaadetest.

Enne valimisi kõlavate üha uute valimislubaduste järgi võibki maailm tunduda ütlemata lihtne, kus kõik probleemid lahenevad lihtsustatud valikute seast selle kõige õigema loosungiga kaasa minnes. Langetame aktsiisi, tõstame pensioni, lõpetame immigratsiooni, langetame makse, tõstame palkasid jne – kuni valimisteni selliste must-valgete lubaduste loetelu ainult kasvab! Kahjuks on tegelik elu märksa värvilisem, et mitte öelda rohkemates hallides toonides ja päriselu probleemid ei lahene ühte võluhooba vasakule või paremale nihutades. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: igaüks, kes laseb oma kodukassil järglasi tuua, röövib koduvõimaluse varjupaigakassidelt

Soovimatute järglaste vältimiseks tuleks lemmikloom kastreerida/steriliseerida ning looma võttes eelistada varjupaiku ja hoiukodusid, kus on sajad kassid uue omaniku ootel. Steriliseeritud või kastreeritud loomad ei märgista kohti, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Nii kaob ka hulkumise probleem, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised volikogu liige, kunstnik ja loomasõber Fideelia-Signe Roots.

Mul elab kodus kaks kassi: maanteekraavist leitud Buffy ja paneelmajade rajoonist püütud Pontsu. Buffy’l on siidine kasukas ja suured ilmekad silmad. Ta on kodukassi kohta eriliselt sihvakas ja pikajalgne. On jäänud saladuseks, kuidas selline kaunishing maanteekraavi sattus. Võib-olla muutus ta kellegi jaoks üleliigseks. Küllap öeldi talle: «Lähme sõitma!» ja Buffy, kes on väga uudishimulik ja seiklushimuline, hüppas pahaaimamatult autosse. Ühtäkki leidis ta end aga kraavist, viimaseks kodumälestuseks vaid summutist õhku hõljuma jäänud ving. Ta visati oma kodust välja. Teda ei otsi keegi, kuid Buffy jääb vist igavesti oma endist kodu otsima. Miks muidu ta nuusutab väljas jalutades autode summuteid?

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Pressiteade: Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas:
”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu väärtustab tervislikku eluviisi

Laupäeval, 1. septembril algas Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pühendatakse rohkem tähelepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tähistatava keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks saab autovaba päev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma!
Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul toimub Tallinnas septembri jooksul üle 60 ettevõtmise. „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapäevased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisõbralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid võimalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vähem autokeskseks,“ arvab abilinnapea.
Kuu tippsündmuseks on autovaba päev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames. Tänavu toimub autovaba päev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesündmus, mida on oodatud külastama kõik huvilised.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjale.

Read more

Kaspar Kurve: “Küsida võib kõike!”

Eestimaa Rohelised kutsuvad oma videos kõiki inimesi Roheliste erakonna ning  selle poliitiliste vaadete kohta küsimusi küsima. Ja küsida võib tõepoolest kõike, Rohelistel pole midagi varjata ega häbeneda ning Kaspar Kurve ning Joonas Laks vastavad otse ja keerutamata kõigile juba kahe nädala pärast.

„Me otsustasime Joonasega ühe Eestimaa Roheliste poliitilisi seisukohti tutvustava videoklipi teha,“ kommenteeris Eestimaa Roheliste volikogu esimees Kaspar Kurve. „Aga siis saime me aru, et on reaalne oht, et me hakkame teiste erakondade kombel ümmargust ning mittemidagiütlevat mulli ajama ning see pole kunagi meie eesmärk olnud. Seetõttu otsustasimegi, et laseme hoopis inimestel endil küsida, mida nad meie ning meie poliitiliste vaadete kohta teada tahavad.“

Video on vaatamiseks ning kommenteerimiseks laetud nii Eestimaa Roheliste Facebooki kui ka Youtube’i lehele: https://www.youtube.com/watch?v=zAoPb-QfcDk&t=1s

Lisainfo:

Joonas Laks
Eestimaa Roheliste peasekretär
Tel. +372 56 479 412

Kaspar Kurve
Eestimaa Roheliste volikogu esimees
Tel. +372 5390 1107

Read more

Rohelised: uue mõtteviisi erakond on juba olemas!

Viimased nädalad on toonud uudiseid, et erinevad huvigrupid on loomas uusi olemasolevatega konkureerivaid «protestierakondi», mille sõnumid on paljuski olemasolevatega ometi väga sarnased. 

“Eestis on juba olemas erakond, mis kannab kõiki uute tulijate poolt esile toodud väärtusi – Erakond Eestimaa Rohelised,” ütles erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Rohelised on võimumängudest rikkumatuna seisnud ja seisavad ka tulevastel valimistel inimkeskse Eesti eest. Arusaamatuks jääb, miks uut ja värsket jõudu otsiv valija peaks hakkama valima jõudu, mis on vaid uuendatud kokteil seni tegevuses olnud poliitkutest ja nende vaadetest.” 

Erakond Eestimaa Rohelised, mis registreeriti sellise nimetusega 2006 aastal, kuid oma põhimõtted päris juba fosforiidisõdade aegu tekkinud Roheliselt Liikumiselt, on uutele valimistele minnes väga rõõmus. “Me teame, et nende valimiste võtmeküsimuseks saab keskkonnahoid, jätkusuutlik majandus, kogukondadele ülesehitatud poliitika ning bürokraatia vähendamine,” sõnas Izmailova. “Rohelised kavatsevad seista just nende põhimõtete eest ühtaegu nii nooruslikult värskete kui ka ühe kõige pikemalt aega vankumatult samade põhimõtete eest seisnud erakonnana.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Tallinna väikese ringtee ehitamisel tuleb silmas pidada muutuvat kliimat

Eilsel kohtumisel Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna lennujaama juhtkonna vahel oli jutuks uute liiklussõlmede rajamine, mille puhul tuleb silmas pidada sademevete säästlike ärajuhtimise süsteemide peale.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme. „Suurte ehitusobjektide puhul peame silmas pidama kliimamuutuste mõju, lähtume looduse tujudest ja kapriisidest ning kohaneme nendega. Teeme ennetavat tööd, et vältida Ülemiste vanakese uputust enne kui Tallinn valmis saab,“ ütles Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: kõlakojastunud Facebooki algatused ei kandu reaalsusesse

Peaasjalikult Facebooki gruppides toimuvates aruteludes sünnib palju häid ideid, aga kuna nendes maailmavaatelistes kõlakodades jääb puudu algatusvõimest ja teotahtelised noored veedavad aega pigem Instagram’is ning YouTube’is, ei kandu värsked mõtted päris ellu, leiab Eestimaa Roheliste esimees ja Tallinna abilinnapea Zülexya Izmailova.

Kui eelmiselt kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel otsustasid Eestimaa Rohelised teha sotsiaalmeediakampaania “Neoonrohelised”, siis jätkus sellele nii kriitikuid kui ka kiitjaid. Mõnede poliitvaatlejate hinnangul oli tegemist sisutu poliitpalaganiga. Teiste arvates suutsid roheliste muusikavideod kõnetada noori paremini kui varasemad poliitkampaaniad, mis lubasid värskelt valimisõiguse saanutele uut skatepark’i või paremaid huviringe.

Roheliste esimehe Zülexya Izmailiova sõnul oli Eestimaa Roheliste olukord enne viimaseid valimisi suhteliselt nutune. “Rohelisi marginaliseeriti ja peavoolumeedia ei kajastanud meie tegemisi,” kirjeldab Izmailova. Seejuures polnud kiita ka erakonna rahaline seis, mis ei lubanud rohelistel teha tavapärast plakatikampaaniat.

Rohelistel oli vaja teha kampaania, mis tõmbaks pilke, oleks kuluefektiivne ja tooks erakonna meediapilti. [Loe edasi klikates artikli pealkirjal]

Read more

Anne Luik: mesilaste ja meie endi säästmiseks vajab põllumajandus muutusi

Üha sagedamini pingutatakse põllumajanduses hea saagi nimel pestitsiidide kasutusega üle ning unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit.

Viimastel aastatel on meie põldudel tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutamine, ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi, pole see samavõrra kaasa toonud saagi kasvu. Domineerib esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu niinimetatud kassakultuuridega tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.

Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid. Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal on kasvanud üle kahe korra. Eriti on suurenenud tebukonasoolil ja boskaliidil põhinevate preparaatide tarvitamine. Putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra – kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi tiaklopriidi tarbimine.

Iga pestitsiidirühm on küll mõeldud kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku jääb nende jääke nii mulda, vette kui toodetesse ja nii mõjutavad need ained ka paljusid organisme, mille vastu nood polnud suunatud.

Read more

Steve Truumets: “Rahval on õigus olla kuuldud!”

Mõtle, kui…

…sa saaksid päriselt otsustada igapäevaselt meie riigis toimuva üle. Mõtle, kui saaksid otsustada selle üle, kas tselluloositehas ehitatakse. Öelda sõna sekka, kas sinu hoovi läbib Rail Baltic või kas sinu kodukoht vajab uut lasteaeda.

Imeline oleks vabadus otsustada asjade üle, mis puudutavad just sind, sinu kogukonda, sinu riiki! Inimesed on läbi ajaloo just seda soovinud. 21. sajandil võiks demokraatia olla ja peaks olema  arenenum kui kunagi varem, kuid ometi omame vähem otsustusõigust kui Vana-Kreekas. Juba aegade algusest on meile sisse kodeeritud “mammuti tapmine”. See on soov hakkama saada, soov ise teha ja otsustada. Hetkel on rahval küll õigus valida, samas meil puudub õigus otsustada ja kaasa rääkida. Olla kuuldud!

Churchill on kunagi öelnud: “Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise valijaga.” Sellest ajast on aga maailm muutunud ja valmis järgmiseks sammuks – otsedemokraatiaks.

Otsedemokraatia tähendab inimestele antud võimalust otsustada ise oma riigi käekäigu ja tuleviku üle. Võttes eeskujuks Šveitsi, peaksime andma rahvale võimaluse kaasa rääkida ja otsustada. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more

Põhikirja toimkonna järgmine koosolek 24. juulil kell 17.00

Põhikirja toimkonna järgmine koosolek 24. juulil kell 17.00

Päevakorras on reglemendi täiendused, tööplaan 
https://docs.google.com/document/d/1P0HWfecuS2t26z4ocdzCO6xarM-xH5su5WaiCv044nc/edit#

ja põhikirja täiendused ja muudatused 
https://docs.google.com/document/d/1221Oe3H4exiUelsTpFVGsrqyFduYAp7_WSmjKdk6pYM/edit

Palun andke teada, kui on veel punkte päevakorda. Põhikirja täiendusettepanekud oodatud.

Jüri Ginter

Read more

Rohepoliitik: Aaviksoo ärgu kartku, eestlane rügab tööd edasi ka siis, kui saab kodanikupalka

Ettekujutusel töökast eestlasest on pikk ajalugu. Karmis Põhja-Euroopa looduses ellujäämiseks pidi talumees oma tegemisi vähemalt aasta ette kavandama ja kavadest kinni pidama. Iseenda loodud töödistsipliin kehtis siin Läänemere ääres juba siis, kui protestantlikust eetikast ega ristiusustki veel midagi ei teatud.

Erilise tõuke töökusele andis talupoegade pärisorjusest vabastamine umbes 200 aastat tagasi: ränga tööga raha teenides sai oma talumaa mõisalt päriseks osta. Kui maa oli oma ja mõisale tööd teha enam ei tulnud, siis terendas võimalus edasise visa tööga tasapisi jõukust koguda. Taoline väikeettevõtluse soosimise poliitika Balti kubermangudes kasvatas kogutoodangut ja tõi mõisatele kiiresti sisse hulga raha, mida ülemkiht vajas arenevas kapitalismis maailmatasemel püsimiseks.

Töötamine vaid endale
Mõisamaade laialijagamine esimese vabariigi ajal tõstis eestlaste töötahet veelgi: nüüd oli võimalus tööga jõukust koguda ka neil, kes varem olid kõrvale jäetud, sunnitud palgatööd tegema ja peost suhu elama. Piima- ja masinaühistute massiline loomine tol perioodil võimaldas ühelt poolt efektiivselt majandada ning teiselt poolt tekitas võrdsuse ja ühtekuuluvuse tunde valdavalt talurahvast koosnevas ühiskonnas.

Taasiseseisvunud Eesti majanduse ülesehitamisel kerkis tööeestluse narratiiv taas üles, kuid „haavadega”, mille oli löönud kommunistlik tööpropaganda ja sunniviisiline kollektiviseerimine. Too hävitav kogemus välistas mõtte vabatahtlikust ühisomandist. Uue vabariigi kodanikele on iseloomulik pigem mõtteviis: ma töötan palju, aga üksnes enda ja oma pere heaks, ühiskond ei lähe mulle korda!

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Marko Kaasik: (Tabivere) tselluloositehasega ühel pool? Kuhu edasi?

Tundub, et lõplik võit Eestile mittevajaliku tööstushiiglase üle on käeulatuses. Arendaja taandumine Tabivere valda näib viimase kaitseliinina enne projekti lõplikku kollapsit. Kuid tähtsam ühest, kuigi väga suurest üksikobjektist, on ülisuur murrang mõtteviisis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

4500 inimest ketis Tartus ja teadmata arv mujal oli kaugelt arvukaim meeleavaldus taasiseseisvunud Eestis. Eestimaalastele on kohale jõudnud, et oma riik iseenesest ei ole heade strateegiliste otsuste tagatis. Kui rahvas, kõrgema võimu kandja, ei ole igal sammul tähelepanelik, siis võtavad riigi üle ärigrupeeringud ja muud üritajad, kellele rahvavõim on üksnes pinnuks silmas. Seda on juhtunud lugematu arv kordi inimajaloo vältel ja hakkas juhtuma ka Eesti Vabariigis.

Poliitikutele loeb inimeste hulk tänaval, kusjuures meie kultuurikeskkonnas aitab suhteliselt vähesest. Ei olnud veekahureid, kumminuie, pisargaasi ega ka ülalt rahastatud vastumeeleavaldusi. Keegi ei pidanud tänavatel oma elu ega tervist ohtu seadma. Riigijuhtidele on selge, et tänavale tulijaist kaugelt suurem hulk on valimiskasti juures või valimisportaalis valmis oma seniseid eelistusi radikaalselt muutma ja aeg selleks on varsti käes. Küllap eksisteerib nii mõnegi poliitiku ja ärimehest niiditõmbaja peas veel lootus «tselluloosiprojekt» peale valimisi siiski teoks teha. Aga murrang tundub nüüd juba liiga suur selleks, et lihtsalt tagasikäik anda. […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pealkirjale.

Read more