Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest. Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“. Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme. Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest. Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule. (Loe edasi klikates artikli pealkirjale).

Read more

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödused töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore G.Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board), kelle kaasabil […] Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

COP23 lühikokkuvõte

COP23 lühikokkuvõte

Bonnis, Saksamaal toimunud ÜRO Kliimakonventsiooni osapoolte kohtumise (COP23) põhieesmärk oli Pariisi kliimaleppe täitmise reeglistiku ettevalmistamine ja ses osas oldi üsna edukad – läbirääkimistel saavutatud ühisosa on piisav, et loota reeglite kehtestamist juba järgmisel, Poolas 2018 lõpus toimuval, COP24-l.

Vaatamata oodatule ei olnud Bonnis toimunud arutelude peateemaks Ameerika Ühendriikide presidendi otsus taganeda Pariisi kliimaleppest. USA ametliku delegatsiooni osavõtt aruteludes oli küll leige, aga mitteformaalsetel kohtumistel tegid ilma endine New Yorgi meer Michael Bloomberg ja California osariigi kuberner Jerry Brown, kes esitlesid USA linnade, osariikide ja äriringkondade initsiatiivi kliimamuutuste ärahoidmisel – America’s Pledge. Vaatlejate hinnangul on USA juhtiva rolli kliimakõnelustel üle võtnud Hiina.

Ühe olulise tulemusena käivitati Bonnis nn. Talanoa dialoog, mille eesmärgiks on järgmise kohtumise lõpuks kokku leppida kasvuhoonegaaside vähendamise uues, kõrgemas tasemes kui kirjas vähendamiseesmärkides, mis riikide poolt võeti ja esitati ÛRO Kliimakonventsiooni sekretariaadile enne Pariisi leppe sõlmimist.

Oluline on märkida 20 riigi poolt Ühendkuningriikide ja Kanada juhitava Söejärgse aja liidu (Past Coal Alliance) loomist, mis seab eesmärgiks liiduga ühinenud riikides söe kasutamisest loobumist energiatootmisel hiljemalt aastaks 2030. Ühendkuningriigid on võtnud kohustuse loobuda söe põletamisest juba 2025.a.

Üks vähe kajastamist leidnud, kuid mitmete ekspertide poolt vaat et olulisimaks COP23 tulemuseks peetakse edasiminekut põllumajanduse kasvuhoonegaaside piiramisel ja vastava reeglistiku karmistamisel. Bonnis otsustati et osalevad riigid peavad 2018.a. 31.märtsiks esitama kliimakonventsiooni sekretariaadile ettepanekud mullas leiduva süsiniku paremaks sidumiseks ja kuidas vähendada loomapidamisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaleppe raames 2011.aastal alanud arutelud põllumajandusega seotud heitmete piiramiseks on seni jäänud tulemusteta.

COP23 lõppdokument on leitav http://unfccc.int/resource/docs/2017/cop23/eng/l13.pdf

Ametlikul kodulehel inglise keelne kokkuvõte leitav siit: https://cop23.unfccc.int/news/bonn-climate-conference-becomes-launch-pad-for-higher-ambition

Read more

Rohelised kutsuvad metsakaitsjatele raha annetama

Nursipalu polügooni raadamine on hea näide riigi eriti jõhkrast põhiseaduse mõtte vastasest tegevusest. Ütleb ju põhiseaduse § 5, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja selle eesmärgiks on eesti rahvuse säilimine ja üldine kasu. Riigi ametkonnad eesotsas Keskonnaministeeriumiga on asunud metsakeskkonda hävitama enne, kui valmis selle tegevuse mõjude hinnang.

Enamgi veel – praegu IRLi ja varem Reformierakonna poolt juhitud järjekindel metsahävitamine kahjustab Eesti kaitse- ja tsiviilkaitsevõimet. Praeguseks pole eestimaalstel enam kuigipalju metsa, kuhu metsavend peituda võiks või kuhu poleks rajatud soomukitele sobivaid sihte. Keskkonnaministeerium hävitab ka liikide elupaiku, mida ta hoopis kaitsma peab.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et raie lõpetataks ning keskkonnaminister ja kantsler astuksid põhiseaduse mõtte vastase tegevuse tõttu tagasi!

Samuti kutsume üles toetama kodanikuliikumist Eesti Metsa Abiks, mis võitleb metsalaastamise vastu. Tehes annetuse MTÜ EESTI METSA ABIKS annetustekontole EE667700771002643778 , toetate käimasolevaid kohtuasju, ajalehe väljandmist ja teisi metsakaitselisi tegemisi.

Read more

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu

Täna algab Karlstadis Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu kohtumine

Eestimaa Rohelised võtavad osa Rootsis toimuva Euroopa Roheliste Parteide 27. volikogu tööst. 37 rohelise erakonna esindajad pea kõigist EL riikidest arutavad, kuidas muuta Euroopa Roheliste Parteide rohelised unistused tõeliseks roheliseks poliitikaks Euroopas.

Olulised teemad on õiglane maksustamine, kaubanduse mõju inimesele ja planeedile, kliimamuutused, Euroopa roheline tulevik ja linnaökoloogia. Saksa tuntumaid rohelisi, eurosaadik Reinhold Bütikhofer annab ülevaate Saksamaa valituse moodustamise läbirääkimistest ning kommenteerib võimalikke lahendusi. “Me jälgime Saksamaa valitsuskõnelusi muidugi huviga. Oleme väga huvitatud sellest, et kokkuleppe ikkagi saavutatakse ja rohelised osaleksid Saksamaa valitsuses,” nentis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. Juhtkõnega esineb laupäeval praegune Rootsi välisminister ja kunagine eurovolinik keskkonnakaitse alal Margot Wallström. Ürituse peakorraldaja „Miljöpartiet“ on hetkel Rootsi valitsuskoalitsioonis.

Endine Brüsseli linnapea Evelyne Huytebroeck veab teemat rohelistest linnadest. ”See on ülioluline teema ka Eestimaa Roheliste jaoks. Tahame Tallinnale ja teistele Eesti linnadele pakkuda kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis teevad linna tõeliselt inimesesõbralikuks,” ütles Eestimaa Roheliste esinaine ja värske Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Züleyxa Izmailova: üks prügifirma juba kutsus mu lõunale

Värske Tallinna abilinnapea Züleyxa „Zuzu” Izmailova räägib avameelses intervjuus võimalustest end keskerakondlikus linnavalitsuses kehtestada ja esimestest kokkupuudetest pealinna prügimajandusega, aga ka noorema õe surmast, kanepist, kunagisest kodumaast Aserbaidžaanist ja vara lahkunud isast.

„Käisin just Paljassaares loomade varjupaigas ulgumas. Vaja pisut meikida,” ütleb abilinnapea, kui märkab fotograafi soovi teda pildistada.

Paljassaare varjupaigas on u 300 kassi, kellele tuleb lähiajal leida uus kodu. Selle nägemine tõi söaka keskkonnaaktivisti silmi pisarad. Ise abilinnapea seekord ühtki kassi kaasa võtta ei saanud. „Mul juba on kassid ja värske asukana ka koer, kes varem on olnud neljas kodus.” Loomadest ja varjupaigast võiks temaga muidugi pikalt rääkida, aga küllap tuleb seda teha hiljem.

Kui sai teatavaks, et saad abilinnapeaks, tegid lõuapoolikud küünilist nalja, et nüüd on vaid aja küsimus, millal kohtu ette satud. Linnavalitsuse senine ajalugu annab selliseks naljaks paraku piisavalt põhjust. Kas oleksid läinud, kui Savisaar oleks endiselt linnapea?

Arvan, et kui ta oleks, siis poleks meile sellist ettepanekutki tehtud.

Loe pikemalt siit: http://epl.delfi.ee/news/eesti/zuleyxa-izmailova-uks-prugifirma-juba-kutsus-mu-lounale?id=80177494

Read more

TOETA OMA ALLKIRJAGA PÕXITI RIIGIKOGUSSE JÕUDMIST!

Eilsest on võimalik platvormil rahvaalgatus.ee anda toetusallkiri algatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat”.
See on esimene arutelu 2017. aasta Arvamusfestivalilt, mis jõudis rahvaalgatuseni.
PÕXITi arutelu algataja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus tõdeb, et Eesti on aastakümneid elektri tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. “Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda,” ütles Annus, lisades: “Põxit on varem või hiljem paratamatus, mistõttu on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks.”
Loe edasi…

Read more

Pressiteade: Eesti peab tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki

oktoobril kiitis Kataloonia parlament heaks seaduse, millega luuakse Kataloonia Vabariik iseseisva suveräänse riigina. Kutsume Eesti Vabariigi valitsust ja riigikogu, lähtudes rahvaste enesemääramisõigusest, üles tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki.

Hispaania konservatiivne vähemusvalitsus ei ole midagi teinud rahumeelse lahenduse leidmiseks Kataloonia kriisile. Vastupidi, takistades rahvahääletuse läbiviimist füüsiliselt, keeldudes läbirääkimistest ja ähvardades sunnimeetmetega, on Hispaania võimud teinud kõik selleks, et pinged püsiksid ja kasvaksid.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy püüab diktaatorlike võtetega tugevdada oma valitsuse positsiooni, õhutades vaenu, juhtimaks rahva tähelepanu kõrvale riigi majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt, mida ta lahendada ei suuda. Soov ja otsus niisuguse võimu alt täielikult vabaneda peaks olema mõistetav.

Usume, et Katalooniale leidub Hispaania ja teiste liikmesriikide kõrval koht Euroopa Liidu ühiskodus ning kutsume Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike töötama selle nimel. Euroopa Liidul, millele liikmesriigid on loovutanud suure osa oma suveräänsusest, ei ole moraalset õigust jääda pealtvaatajaks, nimetades Kataloonia kriisi Hispaania siseasjaks.

Read more

Glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe!

Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks.

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Eile hääletas Euroopa Parlament glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog (PhD) Kai Künnis-Bereš: “Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.”

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

Read more

Fideelia-Signe Roots: Lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem. Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse. Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

[loe edasi klikates pealkirjal]

Read more

Marko Kaasik: Kataloonia kriis on Euroopa Liidu asi

Harva on teises riigis toimuv Eesti avalikkuses nii suurt huvi äratanud kui Kataloonias läbiviidud iseseisvusreferendum. Veelgi harvemini on Eesti meedia kaudu väljendatud avalik arvamus välispoliitika küsimuses nii palju lahknenud valitsuse seisukohast.

Rahva enesemääramisõigus ja riikide territoriaalne terviklikkus on rahvusvaheliste suhete kaks alusprintsiipi, mis lähevad ikka ja jälle, ühes ja teises paigas omavahel vastuollu. Nüüd siis Kataloonias – esimest korda Euroopa Liidus. Ja see asjaolu muudabki Kataloonia juhtumi eriliseks.

Liikmesriigid on Euroopa Liidule loovutanud nii suure osa oma suveräänsusest, et on kujunenud uusaegses maailmas ainulaadne riikideülene ühendus, mis kardinaalselt erineb kõikvõimalikest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Euroopa Liidu üheks tähtsaimaks aluspõhimõtteks on subsidiaarsus, mis tähendab, et kõik otsused tuleb teha madalaimal võimalikul haldustasandil, võimalikult lähedal kodanikele. Liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui riigi tasandil ei tulda olukorraga toime. Väidan, et Kataloonia kriis on just niisugune olukord.

Föderalistide «Euroopa äriprojekt»

Jah, juhtum on ootamatu ja enneolematu. Euroopa Liidul ei ole mehhanisme niisuguse kriisi reguleerimiseks. Aga olukord nõuab, et need mehhanismid kiiresti loodaks, nii nagu seda tehti Kreeka võlakriisi puhul.

[loe edasi klikates pealkirjale]

Read more

Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more

Loomaaiad- jah või ei?

Tänuväärne, oluliste keskkonna küsimustega tegelev sh ka ümber- ja taaskasutamist propageeriv ning kogu tarbimissüsteemi vaatlev blogi Nullkulu võttis vaevaks kommenteerida Roheliste Tallinna programmi kohalikeks valimisteks, püstitades seejuures küsimuse- Kas hääletada Roheliste poolt?

Loomulikult soovitame hääletada meie poolt, kuid Rohelistena saime ka nii mõnegi konstruktiivse kommentaari osaliseks. Näiteks liigiti prügi sortimise propageerimise ja biojäätmete kompostimisest teavitustöö tegemise osas, mida oleme ettenäinud koolide-ja lasteaedade juurde rajatavates köögiviljaaedades läbiviidava õuesõppe osana. Blogis kommenteeritud programmipunktide osas oli ka kohti, mille osas eriarvamusele jäime. Nimelt  programmipunkt, mis käsitleb Tallinna loomaaia rahastuse parandamist loomade maksimaalse heaolu tagamiseks ja loomaaia muutmist kaasaegseks hästifunktsioneerivaks haridusasutuseks. Blogis viidatakse, et samuti nagu loomatsirkustses, kus loomi väärkoheldakse, tehakse seda ka loomaaias. Kuna Roheliste programm sai koostatud valdkonnaspetsialiste kaasates, pidasime vajalikuks tasakaalustada arvamust loomaiast kui loomi ekspluateerivast asutusest. Hundiuurija ja zoosemiootik Laura Kiiroja andis omapoolse kommentaari selle kohta, millist rolli ta loomaaedadel tulevikus näeb.

Laura Kiiroja:  “See on tõesti keeruline teema. Ühelt poolt ei asenda ükski vangistuse vorm täisväärtuslikku elu looduses. Teisalt aga ei saa loomaaeda samastada tsirkuse ja karusloomafarmidega. Looma elu tsirkuses on oluliselt erinev looma elust loomaaias. Erinevalt tsirkuse tingimustest on loomaaias (tõsi, mitte küll kõikide liikide puhul, kuid siiski suuresti) võimalik hea rahastuse ja asjatundlikkuse abil loomadele adekvaatset heaolu ja elutingimusi pakkuda.
Kõige olulisem on aga tõsiasi, et loomaaedadel ainsana loomade vangistuses hoidmise vormidest on potentsiaali liigisäilituslikku töösse ja inimeste harimisse panustada. See on eriti oluline arvestades praegust liikide väljasuremise kiirust. Ma ise leian, et loomaaiad vajavad olulisi muutusi tänapäevaste vaadetega kaasas käimiseks. Loodan, et linnaloomaaedade asemel hakkavad vaikselt prevaleerima loomapargid, safarid. Kindlasti peaks see vaade, et vaja on võimalikult palju erinevaid liike, asenduma lähenemisega, mille puhul loomaaias on vähem liike, aga nende liikide esindajatele võimaldatakse vangistuse tingimustes tipptasemel heaolu. Aga nii loomade kõrge heaolu tagamiseks kui ka efektiivsemaks liigisäilituslikuks tööks, on loomaaedadel vaja korralikku rahastust.”

Laura Kiiroja toetab Eestimaa Rohelisi kandideerides KOV valimistel Roheliste Tallinna nimekirjas Kristiine linnaosas.

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more