Peep Mardiste: park või parkimismaja? Kirves Tartu parkide kohal

Tartu linnavolikogu teeb tõenäoliselt täna pealtnäha vähetähtsa otsuse, mille järel saab paraku selgeks, et pool kaubahalliesisest Poe tänava pargist läheb tõesti maharaiumisele. Mul on maastikuökoloogina kahju, et parke nähakse sageli kui kasutusest väljas tühje krunte linnas, mis tuleks hoonetega «väärindada».

Katsed Tartu parke majadega asendada on kahjuks olnud järjepidevad.

Reformierakond andis kohalike valimiste eelses lubamiste tuhinas teada, et sooviks näha poole Poe tänava pargi ulatuses puude asemel maja. Kuigi otsesõnu pole seda väljendatud, on park vaja maha võtta sisuliselt selleks, et teha vanalinnas ruumi ühele parkimismajale. Keegi ei julge õnneks otse kesklinna parki parkimismaja ehitamist taotleda, seda oleks raske avalikkusele põhjendada. Sestap hoiti operatsiooni esimese sammuna ära linnaraamatukogu laienemine oma kõrvalkrundile praeguse Vabaduse puiestee parklas, mis olnuks kõige loogilisem. Nii jäi linnaraamatukogu taga krunt vabaks ja sinna surutakse nüüd parkimismaja.

Kuna raamatukogul on endiselt ruumipuudus, siis ohverdataksegi selleks nüüd pool kaubahalliesisest pargist. Sisuliselt tehakse aga saagidega ruumi ikkagi parkimismajale. Hääletasin möödunud nädalal linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis ainsana parkimismajale rohelist tuld näitava hoonestusõiguse seadmise vastu Vabaduse puiestee 6 kinnistul, paraku kinnistab volikogu otsus kohe parkimismaja ehituse.

Kesklinnas on parkimismaja kahtlemata vaja, kuid loogiline oleks selleks mitte raisata väärtuslikku vanalinna, vaid rajada parkla nagu väga paljudes Euroopa linnades kogu mahus maa alla. Minupärast võib selline parkla kasvõi Raekoja platsi all olla, lihtne kaevata ja ehitada.

Surve kesklinna parkide ala vähendada on viimastel aastakümnetel olnud kahjuks pidev ja süstemaatiline. Parkidel ja Emajõe-äärsetel alleedel on oluline roll puhkeala, loodusliku rohekoridori ja linnaõhu puhastajana, kuid need argumendid ei suuda kahjuks alati võistelda kinnisvaraarendajate plaanide ja rahaga. Iga uue Tartu üldplaneeringuga on tehtud katse mõni roheala kesklinnas kaotada.

1999. aastal kehtestatud Tartu üldplaneeringu seletuskirjas võeti üheks eesmärgiks mitte likvideerida olemasolevaid Tartu haljastuid. Siiski kärpis see üldplaneering rohealasid Emajõe mõlemalt kaldalt, looduskaitsjad esitasid küll vastulause. Nüüd on nende rohealade asemel vasakkaldal Ranna tee kortermajade kompleks ja Supilinna poolel pisut ülesvoolu uued majad Oa tänava ja Emajõe vahel.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Mart Jüssi: keskkonnal pole riigikogu erakondade jaoks piisavalt kaalu

Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid, märgib Mart Jüssi.

Raimond Kaljulaiu ettepanek [et rohelised kandideerigu valimistel teiste erakondade nimekirjades] toob ausalt välja väga olulisi asjaolusid praegusest olukorrast. Meie elukeskkonna – ja sellega koos ka kogu ühiskonna – vaesumisest tingitud väljakutsed vajavad selget otsust ja suunamuutust Eesti poliitikas. Kahjuks ei kajasta praegused erakondade reitingud inimeste kasvavat arusaama sellest, et keskkonnaküsimused tuleb lahendada tuleviku osana, mitte selle arvel. 

Usume, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu, sest tänased teravad ja kohati hämaga looritatud arutelud (näiteks raudtee või paberitööstuse arengu või metsade saatuse üle) nõuavad juba lähiajal kindlasti asjatundliku ja pühendunud jõu osalemist arutelus. Seda nii kohalike kogukondade kui ka riigi poliitika tasandil.

Oma riigikogu kogemusest aastatel 2007-2011 teame, et loodusvarad ja elukeskkonna tervis on erakondadeülene asi, kuid selle valdkonna otsused tehakse mitte südame, vaid poliitiliste jõujoonte järgi. Kõikide erakondade programmides on keskkonnapeatükid, kuid valikute langetamisel ei kaalu need sama palju kui ühiskonna või majanduse huvid. Nii lükkavadki paljud seadused valikute tagajärjed tulevaste põlvede kanda.

Seega ei ole meil alust uskuda, et asjatundlike üksikliikmete või temaatilise toetusgrupi jõud küünib kallutama hääletustulemusi elukeskkonna kasuks. Parteilise distsipliini vankumatu järgimise ja üksikisiku vaheline konflikt viib saadikud aga istuma aknaalustele kohtadele, kus sisulise panustamise võimalused vähenevad nii, kuidas kaob erakonna ja saadikurühma toetus.

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Kaspar Kurve Raimond Kaljulaidile: tule ja liitu ise Eestimaa Rohelistega!

Roheliste erakonna uks on kõigile roheliselt mõtlevatele inimestele avatud, kaasa arvatud keskerakondlasest Raimond Kaljulaidile, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Hea Raimond,

Aitäh kirjutamast ja meie käekäigu pärast muret tundmast. Ütlen otse ja keerutamata – üsna üllatav oli ühe Keskerakonna poliitiku sellist kirja täna hommikul lugeda ja veelgi üllatavam on asjaolu, et Eestimaa Roheliste juhatusele mõeldud kiri millegi pärast mõni tund hiljem ka Postimehes figureerib. Suhtekorralduse trikk? Ei tea, ei oska öelda ja lõppude lõpuks ei peagi ma kõigest aru saama. Teie kirjast sain ma aru küll ja see vast ongi siinkohal kõige olulisem.

Meil oleks väga hea meel, kui leiaksite aja tulla laupäeval meie üldkogule. Kõnemehena olete kahtlemata osav, aga kõnepuldi reserveerime üldkogul siiski ainult rohelistele, seda mitte kiusust, vaid äärmiselt lihtsal põhjusel – tegemist on siiski Eestimaa Roheliste üldkoguga. Samas oleks nii minul kui ka teistel juhatuse liikmetel hea meel pärast üldkogu maha istuda ja mõtteid vahetada. Tühjast-tähjast rääkida pole meil kellelgi eeldatavasti aega ega tahtmist, aga teie kirja järgi tundub, et ühisosa rohelistega on teil üsna suur, mis meile loomulikult rõõmu valmistab:

«Ma teen seda ainult seetõttu, et nii nagu kümned ja kümned tuhanded eestimaalased, valutan minagi südant Eesti looduse tuleviku pärast. Näen koos teiega, et usk piiritusse majanduskasvu iga hinnaga, ohustab kõigi sellel planeedil elavate liikide tulevikku. Ja pean oluliseks, et roheliste maailmavaade oleks esindatud seal, kus Eesti tulevikku määravaid otsuseid langetatakse.»

Seetõttu ei näe ma ka probleemi teile siinkohal ise üks ettepanek teha […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Rohelised: puhta elukeskkonna poolt ja tselluloositehase vastu!

Rohelised toetavad Tartu apelli ning on tehase rajamise vastu!
Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Ida-Eesti vesikonda, kohtus rahandusminister Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse keskkonnaohtudele ning tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis. 
Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev info ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Ida-Eesti vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult. Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta. 
Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: Kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.
Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse neokolonialistliku mündiga otsus vähendab Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu. See samm võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil, seda nii keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse kui ka kodanike tahte sihikindla eiramise tõttu.
Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Read more

Meditsiinilise kanepi esimene võit

Rohelistel on hea meel, et äsja läks kooskõlastusringile Sotsiaalministeeriumi määruse muudatus, mis on otseselt paljudele patsientidele vajaliku meditsiinilise kanepi ümber käiva võitluse tulemus. Nimelt saavad patsiendid muudatuste jõustumisel veidi lihtsamalt ja lühema aja jooksul kätte kõik need ravimid, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse ehk “kõige ohtlikumate” ravimite nimekirja.  Samasse nimekirja kuulub praegu täiesti põhjendamatult ka meditsiiniline kanep ja selle üks põhitoimeainetest.

Möödunud aastal oli Riigikogu sotsiaalkomisjon sunnitud ravikanepi teemat arutama lausa seitsmel istungil jaanuarist maini – sundijateks Eestimaa Rohelised, ravikanepi kättesaadavuse eest seisjad MTÜst Ravikanep ning petitsioonidele allakirjutanud. Petitsiooni esitajad kutsusid ühele istungile ka Kanada ravikanepiarsti ja eksperdi dr. Michael Verbora, kuna Eestis vastav pädevus ja kogemus puudub.

Ja kuigi komisjoni istungitel püüti rääkida enam aiaaugust kui aiast ehk meditsiinilisest kanepist endast, on esimene kivi meditsiinilise ehk ravikanepi kasutamise teelt eemale lükatud. Sotsiaalkomisjon pöördus petitsiooniarutamise istungite tulemusena Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi poole soovitusega praegu kehtiv kord üle vaadata. Pea aasta pikkuseks venitatud töö on päädinud ühe määruse muutmise kavaga. Nimelt poleks arstil, kes tahab patsiendile esimese nimekirja ravimit (sealhulgas kanepit või sellest tehtud ravimeid) välja kirjutada, vaja enam taotlust Sotsiaalministeeriumi erikomisjoni saata ja sealse lõputu menetlemise tulemust oodata.

Praegusest kuueetapilisest bürokraatlikust, dubleeritud, mittesisulisest ja aegaviitvast protsessist saaks kõrvaldatud kaks esimest etappi. Kanepi teele jääb veel Ravimiameti võimalus 30 päeva arsti taotlust “menetleda”ning võimalus, et Ravimiamet arvab […]

Loe edasi ja leia lisaviited klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida

Tallinna lasteaedade õpetajad ja lapsevanemad õpivad puid istutama
Tallinna Keskkonnaamet korraldab kahel korral koolituse linnapuude õigesti istutamisest. Koolituses osalevad Tallinna lasteaedade õpetajad ja hoolekogu liikmed, kes on kaasatud Tallinna alushariduse 100. juubeli tähistamisse.

Tallinna alushariduse 100. juubeliks istutatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Haridusameti koostöös 100 puud Tallinna Loomaaeda. Linnahaljastuses on puu haljastuse element, mille kasutegur keskkonnale on suur ja hooldamine soodne. Puu istutamisel on oluline asukoha valik, sest väikesest puust kasvab loodetavasti kord suur. Täiskasvanud elujõulise puu eelduseks on lisaks kasvukohale kvaliteetne istik ja õigesti teostatud istutustööd. 

Et istutatud puud rõõmustaksid tulevikus mitut põlvkonda, viiakse istutamise juhendajatele eelnevalt läbi puude  õigesti istutamise koolitus. Lisaks antakse taustateadmisi veel linna haljastuse ajaloost ja puude olulisusest linna elukeskkonna kujundamisel. „Inimesed kipuvad arvama, et puude istutamine on väga lihtne – asetad taime auku, ajad mulla peale ja hakkabki kasvama. Tegelikult on istutamisel mõned nipid, mida inimesed, eriti linlased, tihtilugu ei tea“, sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova. Abilinnapea arvamusel tasub võimalusest kinni haarata ja osa võtta koolitusest, kus teadmisi jagavad oma ala professionaalid. „Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida“, ütles Izmailova.

Koolitus toimub 3. ja 10.aprillil Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Teadmisi puude istutamisest linna keskkonnas jagavad Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid.

Alushariduse andmine Tallinnas sai alguse 1. detsembrist 1918, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed – praegune Kopli Lasteaed Põhja-Tallinnas. Tänavu tähistatakse Tallinnas alushariduse 100 aasta juubelit.

Lisainfo:
Kristiina Kupper
Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linna maastikuarhitekt
tel. 640 4400
e-post: kristiina.kupper@tallinnlv.ee

Read more

Tallinn avaldab toetust Loomuse korraldatavale meeleavaldusele

Loomade eestkoste organisatsioon, MTÜ Loomus korraldab homme, 29. märtsil meeleavalduse, et survestada EASi ja planeeritava meelelahutuskeskuse „Sea Star“ meeskonda loobuma ookeanikalade akvaariumi loomise plaanist. Tallinna linnavalitsus avaldab homsele aktsioonile ja Loomusele toetust.

Tallinna linnavalitsus ei toeta ookeanikalade akvaariumi rajamist Eestisse. Roheliste erakonna juht ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis linna seisukohta põhjendades, et tundlike olendite ekspluateerimine inimeste meelelahutamiseks ei ole õige. “Inimestel ei ole moraalset õigust vangistada tundlikke olendeid klaaspurki, kus ei suudeta tagada nende heaolu. See ei ole ei eetiline ega progressiivses ja rohelise mõtlemisega riigis kohane,“ ütles Izmailova.

Abilinnapea sõnul on trend Euroopas praegu vastupidine ja selliseid asutusi pigem suletakse. “Meritähe keskuse avamine ei mõjuks ka Eesti mainele kuigi hästi. Maailmas on hakatud järjest enam taipama, et eksootiliste loomade uurimiseks ei ole vaja neid loomulikust keskkonnast eraldada,” lisas Izmailova.

2016. aastal teatas Tallinn, et ei anna avaliku ürituse lube etendustes metsloomi kasutavatele tsirkustele. Selle otsusega näitas linn oma meelsust loomade kasutamise kohta meelelahutuslikel eesmärkidel. „Samast põhimõttest lähtudes ei tohiks rajada suurt külastuskeskust akvaariumitega, kus on planeeritud hailiste ja railiste eksponeerimine,“ märkis abilinnapea. 

Vaata sündmuse kirjeldust Facebookis: https://www.facebook.com/events/179064902730217/

Read more

Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 7. aprillil – tule kohale!

Aeg on taas kokku tulla, et arutleda olulistel teemadel ja võtta vastu meie ühist tulevikku mõjutavaid otsuseid, mis aina radikaalsemaid kliimaprobleeme mitte arvestava poliitika tulemusel oodata ei kannata.

Päevakorras on juhatuse aruanne, revisjonitoimkonna aruanne, majandusaasta aruande kinnitamine, valitavate kogude valimine, põhikirja muudatused, Riigikogu valimised, erakonna programmi kaasajastamine, nimekirja koostamise põhimõtted ja liikmemaks.

Registreeri ennast siin: https://goo.gl/forms/cnA2yBYfwxnzR1Vm1

Pane ennast tulijana kirja ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/150344819126737/

Hääle- ja volitamisõigus on isikutel, kellel on tasutud 2017 aasta liikmemaks 48€ (vähekindlustatud* isikutele 10€).

Makse saaja: Erakond Eestimaa Rohelised

Arvelduskonto SWED-is: EE072200221029698609

Arvelduskonto LHV-s: EE697700771002048823

Selgitus: Liikmemaks

Volitatavate isikukoodid saab Joonas Laks-i käest. Allkirjastatud volitus saata aadressil Tulika 19, Tallinn 10613 või digitaalselt allkirjastatult aadressil juhatus@erakond.ee.

PS! Me ei saa toetust riigieelarvest ja iga euro on meie erakonna edu jaoks väga tähtis.

Lisainfo: erakond.ee, joonas.laks@erakond.ee, +372 56 479 412

Read more

Maret Merisaar Tallinna keskkonnakomisjoni tööst

Aeg lendab kuidagi väga kiiresti ja vahepeal on  olnud kaks keskkonnakomisjoni koosolekut, mille kohta pole veel jõudnud Erakonna liikmete listi midagi kirjutada.

Järjekorras neljandal koosolekul, 26. veebruaril  oli teemaks prügimajanduse ümberkorraldused ning tutvustati 3 päeva uues ametis tegutsenud ning väga perspektiivikaks peetavat Kristjan Marki. Soovime talle edu ja tuult tiibadesse. 

Kuulsime, et Tallinn on jagatud 13 erinevaks teeninduspiirkonnaks, Krisitiines näiteks algab uutel põhimõttetel korraldatud jäätmevedu 1. maist.

Tallinlased on märganud, et peale eelmist põhjalikku ümberkorraldust, kus jäätmete transportijad ja jäätmete ladustajad/käitlejad hakkasid erinevates hangetes osalema, läks algul kõik ülesmäge, aga viimasel ajal  tekkisid jälle probleemid. Prügikastid ajavad mõnikord üle ja inimesed nurisevad, et keegi nende muresid ei kuula. Ehk läheb nüüd jälle paremaks.[…]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste

19.03.2018
Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste.

Laupäeval toimunud Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna koosolek valis piirkonna juhiks tagasi Peep Mardiste ja arutas tegevusi Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskkonnaekspert Peep Mardiste on erakonna Tartu piirkonda juhtinud viimased 10 aastat ja on olnud kohalikel valimistel roheliste linnapeakandidaat. Kesksed kohalikud teemad roheliste jaoks Tartus on hetkel plaanitava tselluloositehase keskkonnamõjud, suurenev surve täis ehitada Tartu parke ning elanike vähene kaasatus linnaelu otsuste tegemisse.

Erakond Eestimaa Rohelised Tartu linna ringkonnas on 129 liiget, kellest valdav osa on juba pikaajalised rohelise maailmavaate edendajad Eestis. Erakond soovib Peebule jõudu tööle ja loodetavasti liitub meie Tartu piirkonnaga palju tublisid Tartu inimesi, kes aitavad erakonna põhikirjalisi eesmärke täide viia ja seda ka 2019 aasta Riigikogu valimistel eduka osalemise näol.

Kõigil headel Tartu inimestel palume piirkonna juhiga otse ühendust võtta.

Peep Mardiste, peep.mardiste@ut.ee, +372 5078111

Read more

Züleyxa Izmailova: Iibest, naiste õigustest ja keskkonnast

Ülerahvastumisest rääkides keskendutakse ebaproportsionaalselt palju maailmas elavate inimeste hulgale ja vähem küsimuse teisele tahule – k u i d a s inimesed elavad. Mis oleks, kui seaksime kvantideedi asemel fookusesse kvaliteedi ja mitte ei vähenda laste arvu, vaid kasvatame neist vastutustundlikud inimesed, kes elavad kooskõlas loodusega ja hoiavad Maad paremini, kui me ise oleme suutnud seda teha?

Viimase aja skandaal on veel kuum. „Laste saamine ei ole keskkonnasõbralik. See on lihtsalt fakt. Maailm on ülerahvastatud.“ (täpsustatud tsitaat) – nii konstateeris feminsitliku kommuuni moderaator Nika Kalantar iibeteemalises „Suud puhtaks“ saates. „Kas keskkond on olulisem kui eestlaste püsimajäämine?“; „Kas me ei tohiks enam lapsi saada?“, algas kohe pahameeletorm.
Rahuneme maha ja pöördume vastuse leidmiseks ratsionaalse argumentatsiooni ja teadusmaailma poole.

Et minu minapildis mängivad olulist rolli emaks, feministiks ja keskkonnaaktiviks olemine, puudutab see sõnavõtt mind väga mitmel tasandil. Kuidas suhtuda Kalantari poleemikat tekitanud väitesse, mille kohaselt ei ole laste saamine keskkonnasõbralik?

Eelmisel aastal pälvis rohkelt tähelepanu Lundi Ülikooli teadlaste uuring [1], mis käsitles elustiilivalikute mõju individuaalsele süsiniku jalajäljele. Leiti, et neli kõige keskkonnakahjulikumat faktorit on lapse saamine, auto kasutamine, Atlandi-ülesed lennureisid ja lihapõhine toitumine. Loetelu järjekord ei ole juhuslik, vaid kajastab mõju ulatust regressiivselt. Kusjuures lapse saamise keskkonnamõju hinnates on aluseks võetud eeldus, et järeltulija tarbimisharjumused vastavad tema sünniriigi keskmisele.

Siit jõuamegi tegeliku probleemini. […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Fideelia-Signe Roots: Meeste diskrimineerimisest hakkame rääkima siis, kui naised haaravad valdavalt paremad töökohad ja kõrgemad palgad

„Tänapäeval võiks ühiskond võtta omaks seisukoha, et pole naiste- ja meestetööd, vaid vältimatud rutiinsed toimetused, mis normaalses peres jagatakse enam-vähem võrdselt,“ märgib kunstnik ja feminist Fideelia-Signe Roots, kelle sõnul võikski naistepäeval pühitseda pigem soolise võrdõiguslikkuse teekonnal saavutatud võite, mitte naiseks- või emaks olemist. „Aga kommi võib ikka kinkida, sest naised on selle ära teeninud.“

Stalini ajal hakati Nõukogude Liidus pereväärtusi propageerima ja juba 60ndatel muutus naistepäev emaduse ja traditsioonilise naiselikkuse ülistamise pühaks, kui mehed kinkisid naistele lilli ning kompvekke ja heal juhul tegid naiste eest ära kodused tööd. Roots leiab aga, et päev võiks tagasi saada oma esialgse, ajaloolise tähenduse ning olla naistevahelise solidaarsuse ja naiste iseseisvuse tähistamise päev.

Põhjust tähistada täitsa on. „Soorollid on nüüdseks võrdsustunud,“ märgib Roots. „Näiteks kui varem räägiti emapalgast, justkui lapsed oleksid ainult naise teema, siis praegu räägitakse vanemapalgast ja aina rohkem mehi jääb isapuhkusele. Näeme mehi, kes hoolitsevad nii laste kui ka kodutute loomade eest. Mehed võtavad naiste kõrval sõna Eesti metsade kaitseks. Matšo – materiaalselt eduka, kuid puuduliku empaatiavõimega mehe – tüpaaž on muutunud marginaalseks.“

Loe edasi Õhtulehe 8.03.2018 ilmunud artiklist: https://www.ohtuleht.ee/863459/fideelia-signe-roots-meeste-diskrimineerimisest-hakkame-raakima-siis-kui-naised-haaravad-valdavalt-paremad-tookohad-ja-korgemad-palgad-

Read more

Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Anne Luik: Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler

Homme, Vabariigi sajandi sünnipäeva eel, saavad presidendilt medali 166 väga lugupeetud inimest, kelle hulgas on ka meie erakonna liige, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Soovime Annele suure tunnustuse eest õnne ning täname ka omalt poolt väga ulatuslike teenete eest Eesti Vabariigile!

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik on üks esimesi teadlasi, kes hakkas 20 aastat tagasi uurima ja rakendama põllumajanduses keskkonnasõbralikke meetodeid.

„Tore tunne, et mahepõllumajandust on märgatud,” räägib Anne Luik, kuuldes, et teda on pärjatud teenetemärgiga.

Ta on töötanud Eesti Maaülikoolis alates 1976. aastast, asutanud erialaorganisatsioonid Eesti Mahepõllumajanduse SA ja SA EMÜ Mahekeskus. Tema eestvedamisel toimus 2009. aastal Eestis esimene rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents. Samuti lõi ta mahestipendiumi fondi, et ergutada mahepõllumajanduse uurimistööd Maaülikoolis.

„Olen püüdnud loodushoidlikku taimekasvatust edendada ja mul on hea meel, et Eestil on head eeldused saada maheriigiks,” arutleb autasustatu.

Praegu Maaülikooli taimetervise õppetooli vanemteadurina töötav Luik tunneb rõõmu kunagistest tudengitest, kes pühendunult jätkavad tema alustatud vao ajamist. Nüüdne õppetooli juhataja professor Marika Mänd on mu akadeemiline tütar, lisab ta.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn sai kaasamisnõuniku

Sellest nädalast alustas Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd Kristjan Maasalu, avalikul konkursil kandideeris sellesse ametisse 36 inimesed.

Maasalu (33) ülesandeks on suhelda huvigruppidega erinevate linnaprojektide juures ja töötada ka linnasüsteemis sissepoole ehk õpetada ametnikkonda arvestama huvigruppide mõtetega, teatas linnavalitsus.

“Töö kaasamisnõunikuna annab mulle võimaluse panna oma avatud meel, lai silmaring ja suhtlemiskogemus tööle Tallinna linna valitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel,” ütles Maasalu. “Avalikkuse kaasamine annab meile paremad otsused, õnnelikumad inimesed ja kvaliteetsema elukeskkonna ning sillutab teed kodanikuühiskonna triumfile.”

Read more

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte. 

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. 

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna linn ja Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee osas kokkuleppele

Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.

„Ligikaudu kaks kuud kestnud kohtumiste ja konsultatsioonide käigus lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Izmailova osutas, et uus Reidi tee lahendus võimaldab Tallinnal edukamalt kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile, aga saada ka lihtsalt parem, kergliiklejat rohkem eelistav ja autostumist vaos hoidev lahendus.

Tallinna linnapea Taavi Aas lisas, et rühmitusega Merelinna Kaitsjad saavutati hea tööõhkkond ning tekkis asjalik dialoog. Aas mainis, et keerulisim osa kõnelustel puudutas sõiduradade vähendamist.

„Kompromiss siiski sündis, sest Reidi teel linnast väljuval suunal on enne Narva maantee ristmikku vähendatud sõiduradade arvu kolmelt kahele,“ selgitas Aas. „Russalka esisel ristmikul on mõlemas sõidusuunas vähendatud sõiduradade arvu ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval nihkub sõidutee merest seetõttu 3,5 meetri võrra maa poole.“ […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid. Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Toiduraiskamise vähendamine aitab loodust hoida

Toidu kasvatamine ja tootmine tekitab suure osa saasteainetest ning paneb tohutu koormuse keskkonnale. Seepärast on raiskuläinud toit nii moraaliküsimus kui ka suur rahaline kahju.
Rohelised tervitavad Tallinna linna ja Toidupanga sõlmitud heade kavatsuste kokkulepet. Nüüd on vaja kõrvaldada ka muud bürokraatlikud takistused, et Toidupangad üle kogu Eesti saaks tõhusalt tegutseda.

Toidupank saab varsti Tallinnas uued ja paremad ruumid Lasnamäel – seal, kus senini tegutses Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna linnapood.
“ Kuna Toidupanga tegevus põhineb suuresti vabatahtlike tasuta tööl, siis on elementaarne, et Tallinn Toidupanka paremate tingimuste loomisel igati aitab, “ ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Heade kavatsuste leppe allakirjutamise järel toimunud kohtumisel Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijniga arutasid abilinnapea Züleyxa Izmailova ja referent Aleksander Laane võimalusi, kuidas Toidupank saaks paremini toiduraiskamist ja ka vaesust vähendada.

“Toiduraiskamise vähendamisega on viimasel aastakümnel üha intensiivsemalt tegelema hakatud. [Loe edasi vajutades kursoriga artikli pealkirjale]

Read more