Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid EGP 27. suurkogult

Delegaat Kai Künnis-Beres: muljeid Euroopa Roheliste 27 ndalt volikogu koosolekult (27th Council of European Green Parties), mis toimus 24-26. novembril Rootsis, Karlstadis.

Seekord oli asjaolude sunnil Eesti esindatud vaid ühe esindajaga, reeglina on sellise tasemega arupidamistele kutsutud igast liikmesparteist kaks delegaati, üks mees ja üks naine, mittedelegaate võib osaleda muidugi rohkem. Delegaadid osalevad lõppresolutsioonide ja muude vastu võetud dokumentide hääletamisel. Eesti Rohelisel Erakonnal, kes on ühenduse ametlik liige, on üks hääl.

Kolm päeva möödusid töiselt vara hommikust kuni kella 20:30-ni. Hommikupoole olid plenaaristungid ja pärastlõunal töö sektsioonides. Konsiiliumi avas Euroopa Roheliste Partei (ERP) kaasesinaine  Monica Frassoni rõhutades, et käesolev kokkusaamine on pühendatud globaliseerumisele, kliima soojenemise leevendamiseks vajalikele koostegemistele ja valmistumisele eelseisvateks valimisteks. Ta tõstis esile Roheliste üha suurenevat rolli seoses integreeruva maailma sotsiaalsete, keskkonna-alaste ja majanduslike küsimustega. Samuti rõhutas ta Rohelisema Euroopa visiooni, sealhulgas Roheliste linnade liikumise ühise kommunikeerimise olulisust seoses üha lähenevate valimistega.

Teise avakõne esitas Rootsi Roheliste üks esinumber (co-spokesperson of Miljöpartiet de Grona) ja praegune Rootsi Haridusminister Gustav Fridolin. Märkusena tuleb lisada, et rohelised olid eelmistel valimistel Rootsis väga edukad ning nende mõju Rootsi poliitikale on oluline. Suhteliselt noore Fridolin’i esinemine jättis väga hea mulje, seda nii poliitilise professionaalsuse kui ka haridusjuhi mõttes. Muuseas tõstis ta esile ohte seoses laste kadumisega internetimaailma. Rohelised Rootsi valitsuses on seadnud endale eesmärgi, et Rootsist saaks esimene riik, mis on fossiilkütustest vaba. Et see eesmärk saavutada, on kokku kutsutud Sõltumatu Kliimaekspertide Nõukoda (Independent Climatexperts’ Board) kelle kaasabil oleks võimalik lõimida kliima- ja keskkonnaeesmärgid kõigisse eluvaldkondadesse kaasates keskkonnaaktivistid/liikumised ja avalikkuse. Energia kulude vähendamiseks võetakse, kus võimalik, kasutusele nn. nutikad lahendused (smart-solutions). Roheliste missiooniks on keskkonna ambitsioonidesse kaasata Euroopa tervikuna, lõpetasid Rootsi roheliste esindajad oma ettekande. Ka kõigi järgnevate esinejate sõnavõttudest (Soome, Prantsuse, USA), mis puudutasid energeetikat ja kliimat, jäi kõlama sõnapaar „new solutions“.

Oluline esineja oli Margot Wallström, kes alustas meenutustega kunagistest  kohtumistest roheliste aktivistidega (sealhulgas Monica Frassoniga) ajal, kui oli veel Euroopa keskkonnavolinik. Kõne põhiosas mõistis ta hukka päevakajalise vägivallaaktsiooni ühe etnilise rahvuskillu vastu  Birmas. Välisministrina koordineerib Wallström Rootsi suursaadikute tööd inimõiguste kaitsel paljudes välisriikides. Ta tutvustas ka terminit “feministlik välis- ja kaitsepoliitika“, kus  traditsiooniliselt  meeste maailma kuuluvad sõjapidamise- ning julgeolekukoostöö alased otsused langetatakse naispoliitikute poolt.

Sektsioonidest pakkus mulle enim huvi arutelu Rohelistest Linnadest (Green and Sustainable Cities) ja Soome roheliste edulugu (How the Finnish Greens achieved growth in local elections), mis otseselt haakub ka meie roheliste tegevuste ja eesmärkidega. Roheliste linnade sektsioonis esinesid ettekannetega oma kogemustest Brüssel, Ghent (Belgia) ja Lyon (Prantsusmaa). Kõik ettekanded olid huvitavad, eriti tore oli kuulata aga Lyoni ja Ghenti lugu, mille esindajate näost paistis siiras rõõm, kui nad oma tegemisi tutvustasid. Ghentis näiteks on linnavalitsuse eestvedamisel asfaldi alla pandud jõeäärne promenaad taashaljastud ning endine kalk hallus asendatud pehme rohelisega, kus peal on hea istuda, pikutada ja saab piknikkugi pidada, kergliiklusest rääkimata. Lyoni puhul oli meeli soojendav nende mure linnaelustiku kadumise pärast. Erinevate meetmete rakendamise tulemusena on Lyoni kesklinnas nüüd taas koprad ja putukatele, sh mesilastele,  eluvõimaluste loomiseks on haljasaladele püstitatud kunstiliselt disainitud puuriidad, nn mesilaste hotellid (Bees’ Hotels). Mesilaste hotellide rajamine on lihtsate vahendite ja väikeste kulutustega võimalik meilegi. Peale selle, et sinna saavad varjuda ja halgude vahel talvituda nii mesilased kui ka teised vajalikud putukad, (tean omast kogemusest, et mesilased, herilased ja liblikad seda võimalust kasutavad), on puuriitadel linna avalikus ruumis ka sümboolne ja hariduslik tähendus. Kõigist ettekannetest kõlas  läbi see, et rohelise linna tiitlini jõudmiseks tuleb linnal teha tihedat koostööd teadlaste ja arhitektidega, oma ala professionaalidega. Heade ning läbimõeldud keskkonnalahendustega tulevad kaasa nii linnaelanikud kui sponsorid. Teine tähtis kõneaine oli kesklinnas autoliikluse vähendamine ja ühistranspordi ja kergliikluse võimaluste parandamine/soodustamine. Meile oluline sõnum seisnes selles, et kui ei vähendata autoliiklust linnas ja veekogude ääres, on rohelise linna tiitlit raske, kui mitte võimatu saada. Järgimisväärt on rohelise tiitli saanud linnade puhul seegi, et ühistransport saab liikuda ka rohelises koridoris ning rööpaid võib ümbritseda muru. Oli meilgi nii aastaid tagasi.

 

Kai Künnis-Beres

Merebioloog ja Eestimaa Rohelised volikogu liige

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga