Glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe!

Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks.

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Eile hääletas Euroopa Parlament glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog (PhD) Kai Künnis-Bereš: “Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.”

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.