Izmailova: riik ei pea sammu keskkonnale oluliste muudatuste tegemisel

Eestimaa Roheliste aseesimehe Züleyxa Izmailova sõnul kujutab kilekottide direktiivi vastuvõtmisega hilinemine endast tüüpnäidet, kuidas riik ei suuda sammu pidada leebete, ent loodushoiu seisukohalt oluliste muudatustega.

“Reedel selgunud tõsiasi, et Eesti ei jõua pühapäevaks üle võtta Euroopa Liidu kilekottide direktiivi, mis näeb ette õhukeste plastikkottide kasutamise vähendamist, seab järjekordse kahtluse alla keskkonnaministeeriumis toimuva,” ütles Izmailova BNS-ile. Izmailova sõnul paneb muretsema peamiselt asjaolu, et riik ei jõua sammu pidada isegi leebete, kuid keskkonnahoiu mõistes oluliste muudatuste tegemisel.

“Keskkonnaministeeriumi prioriteedid on keskkonnaorganisatsioonidele juba aastaid muret teinud, sest vajadusel on ministeerium suutnud seadusemuudatusi kiirelt ellu viia,” märkis Izmailova. “Värvikas näide operatiivsest tegutsemisest on mullune seaduseeelnõu, millega tõsteti põlevkivi kaevandusmahtusid ning anti põlevkivi kaevandamise aastamäärade üle otsustamise õigus riigikogult valitsusele. Muudatusega vähendati drastiliselt põlevkivi kaevandustasusid ning peatati saastetasude maksmine tagasiulatuvalt. Selle kõige mõjul vähenes riigitulu 40 miljoni euro võrra. Seadusemuudatus andis reostajatele selge signaali, et keskkonnreostuse vähendamine pole oluline.”

Izmailova sõnul on kahetsusväärne, et keskkonnahoiu ja -kaitsega tegelev ministeerium on keskendunud maavarade müüki puudutavale seadusloomele.

Eesti pidanuks hiljemalt pühapäevaks üle võtma Euroopa Liidu kilekottide direktiivi, ent ei saanud seda teha, sest vastavat pakendiseaduse muudatust pole veel vastu võetud. Keskkonnaministeeriumi sõnul jääb Eesti direktiivi ülevõtmisega “veidi hiljaks”. Direktiiv näeb ette õhukeste plastikkottide kasutamise drastilist vähendamist.

Keskkonnaministeerium saatis oktoobri lõpus justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uuendatud pakendiseaduse muudatuse, mille järgi ei tohi alates 2019. aasta jaanuarist õhukesi ega ka eriti õhukesi kilekotte tasuta jagada. Kauplustel tuleb tarbijale hakata pakkuma õhukestele plastkandekottidele ka alternatiivseid võimalusi.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.

2015. aastal tehtud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti, mis on õhemad kui 50 mikronit. Neist 160 on aga eriti õhukesed plastkandekotid ehk õhemad kui 15 mikronit.

Eelnõuga lisatakse seadusesse ka soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult, vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.

Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus.

Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 ruutmeetrit. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28 protsenti.

Et lahendada ressursside raiskamise ja prügi tekitamise probleemi, peavad EL-i liikmesriikide valitsused hiljemalt 27. novembril 2016 vastu võtma meetmed, et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.