Reproduktiivhäireid põhjustavad kemikaalid on endiselt turul

Eestimaa Roheliste aseesimehe Züleyxa Izmailova sõnul on reproduktiivhäireid põhjustavad kemikaalid endiselt turul, olgugi et niigi kahaneva elanikkonnaga väikeriigil oleks eriti oluline jätkuvat iibelangust vältida.

“Endokriinsüsteemi häirivad kemikaalid (EDC) on ühed reproduktiivhäirete põhjustajad. Seega on madala sündivuse ja aina kahaneva rahvaarvuga riigil eriti oluline oma rahva tervise eest hoolitseda,” ütles Izmailova BNS-ile. “Euroopa Komisjoni ettepanek hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide määratlemiseks eirab ettevaatusprintsiipi, pole teaduspõhine ja lähtub keemiatööstuse huvidest. Tööstuse tugevale survele vaatamata on aga maaeluministeeriumi ülesanne kaitsta inimesi tervistkahjustavate ainete eest ja keelustada selliste kemikaalide turustamine.”

“Eesti põllumajanduse veel suhteliselt madal kemiseeritus on eelis, mida ei tohi keemiatööstuse huvides ohverdada,” rääkis Izmailova. “Juba praegu on endokriinsüsteemi häiretega seonduvad tervishoiukulud Euroopa Liidus 163 miljardit eurot aastas ning näitavad tõusutrendi.”

Otsustajad ja nõuandjad peaksid enne Eesti ametliku seisukoha kujundamist tutvuma ka Rahvusvahelise Endokrinoloogia Ühingu positsiooniga antud küsimuses,” ütles Izmailova, viidates teisipäeval maaeluministeeriumis toimuvale arutelule, kus kujundatakse välja Eesti seisukoht nende Euroopa Komisjonis väljatöötatud eelnõude kohta, mis seavad kriteeriumid taimekaitsevahendites ja biotsiidides esinevate EDC-de kindlakstegemiseks.

“Arvesse tuleks võtta selliste riikide seisukohti, mis on keskkonna ja inimeste tervise suhtes vastutustundlikud – seda just hea tervise japõllumajanduse pikaajalistes huvides,” märkis Izmailova ja lisas, et paraku ei ole maaeluministeeriumil kombeks kohalike keskkonnaorganisatsioonide tähelepanekuid ja arvamusi kuulda võtta ning võib juhtuda, et ka sel korral jääb otsus keemiatööstuste kasuks.

“Üldjuhul avaldavad ECD-d mõju väga madalate kontsentratsioonide puhul,” selgitas Izmailova. “Mõjud sõltuvad suuresti organismi imendumise ajast. Eriti kahjulikud on kokkupuuted hormoonsüsteemi mõjutavate kemikaalidega raseduse kriitiliste faaside, näiteks loote arengu ajal, aga ka väikelapseeas, varases lapsepõlves ja puberteedis. EDC-d jõuavad meie organismi otse läbi väliskeskkonna – see tähendab vee, õhu, mulla ja tolmu – aga ka toidu kaudu, kuhu mõningad EDC-d kogunevad. Veel üheks kokkupuuteallikaks on siseõhk ja selles leiduv EDC-tolm, mis eraldub toidupakenditest, mööblist, elektroonikaseadmetest ja kosmeetikast.”

Izmailova sõnul võivad lapsed EDC-dega kokku puutuda juba platsenta ja emapiima kaudu. See on aga eriti murettekitav, sest nende hormoonsüsteem ei ole veel täielikult väljakujunenud – mõjud võivad olla pöördumatud ja ilmneda alles hilisemas elueas.

“Mõnede EDC-de kasutamine on piiratud või keelatud,” rääkis Izmailova. “Näiteks BPA-d sisaldavad polükarbonaadist lutipudelid ei ole enam EL-is seadusega lubatud. Piiratud on DEHP, BBP ja DBP kasutamist mänguasjades, okta- ja penta-BDE kasutamine on keelatud kõigis EL-i turule mõeldud kaupades. Aga paljusid EDC-sid kasutatakse ikka veel paljudes igapäevatoodetes.”

Esmaspäeval algusega kell 18 korraldab Eesti Roheline Liikumine koos Pecticide Action Network Europe’iga (PAN) Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses teemaõhtu “Rohelise tee õhtu – Ohtlikud kemikaalid meie ümber ja sees”. Näidatakse Rootsi dokumentaalfilmi “Underkastelsen”, kus juttu meid ümbritsevatest ohtlikest kemikaalidest, mis lõpuks vereringesse satuvad. Üritusel esineb teiste seas Stocholmi Karolinska Instituudi toksikoloogiadoktor, professor Mattias Öberg ettekandega “Kuidas teha poliitikat läbi teaduse? – Teadlase perspektiiv”. Sõna võtavad ka Ülle Jakovlev Eesti Endokrinoloogia Seltsist ja dotsent Tiina Elvisto Tallinna Ülikoolist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga