Roheliste ettepanekud muudetavasse metsaseadusesse, mida arutati 16. mail Keskkonnakomisjonis

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus (396 SE I) palume teha järgmised muudatused:

•Võtta eelnõust välja §1 punkt 21, mis puudutab kehtiva seaduse §29 lõike 5 punkti 2 muutmist (kuusikute raievanuste alandamine).

•Selgitus: Muudatuse vajadus on eelnõu seletuskirjas esitatud puudulikult ning on sisuliselt põhjendamata.

•Seletuskirjas on väidetud, et metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta, mis on eksitav, sest seadus võimaldab kõnealustes puistutes uuendusraieid teha küpsusdiameetri alusel. Ka Keskkonnaministeerium on oma koduleheküljel avalikkusele selgitanud, et muudatusest mõjutatud erametsadest kuusikutest 80% ning riigimetsa kuusikutest 55% on sellised, mis vastavad ka praegu küpsusdiameetrile. Teisest küljest näitab Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud teave, et muudatusest puudutatud erametsade kuusikutest 20% ning riigimetsa kuusikutest koguni 45% on peenemad kui kehtiv küpsusdiameeter, nii et siit tõusetub küsimus, miks peaks lubama lageraieid nii peenikestes kuusikutes.

•Seletuskirjas on püütud jätta mulje, et raievanuste alandamise vajadus tuleneb kuusikute kahjustustest, kuid seletuskiri ise räägib sellele vastu. Esiteks tuleb seletuskirjast selgelt välja, et suurem osa kahjustatud kuusikutest on ka praegu raieküpsed, mis tähendab, et seadus võimaldab neid niigi raiuda. Sama pilti näitas ka eelmise aasta detsembris Postimehes avaldatud Keskkonnaagentuuri andmete alusel koostatud graafikud, et suur osa erametsade kuusikutest vastavad kehtivale raievanusele, kuid millegi pärast neid siiski ei raiuta. Sellest järeldub, et põhjused, miks kahjustusega kuusikuid ei raiuta isegi siis kui raievanus seda võimaldab, peituvad kusagil mujal kui raievanuses, mistõttu raievanuste alandamine ei saa olla probleemi lahenduseks.

•Teiseks on seletuskirjas kirjas, et keskealistest kuuskedest on kahjustatud ainult 15% ja valmivatest 18%. See näitab, et enamasti on kahjustatud kuuski võimalik puistutest eemaldada ka sanitaar- või harvendusraietega ning seda võimaldab ka kehtiv seadus. Kui kahjustuse osakaal on keskmisest suurem, siis kehtiva seaduse alusel on võimalik teha ka sanitaar-lageraiet. Enne kuusikute raievanuste alandamist peaks seadusandja nõudma Keskkonnaministeeriumilt selgitusi, mis on põhjused, miks neis kahjustatud kuusikutes ei ole tehtud õigeaegselt sanitaar-, harvendus- või sanitaarlageraieid.

•Küsimusi tekitab seegi, miks eelnõu seletuskirjas on kuusikute kahjustusest kõneldes viidatud 2010. aasta SMI andmetele, kui sellest on juba 7 aastat möödas. Loogiline on eeldada, et mingi osa neist 2010. aasta seisuga kahjustatud kuusikutest on praeguseks ajaks juba raiutud. Keskkonnaministeerium peaks seadusandjale esitama eelnõu, mille koostamisel on kasutatud värskemaid andmeid ning juhul, kui kahjustatud kuusikud ikka raiumata on, siis on analüüsitud ka põhjusi, miks senini ei le kasutatud praegu kehtivas seaduses kasutatud võimalusi puistute hooldamiseks.

•Seletuskirjas on mainitud, et raievanuste alandamine vähendab survet raiet lubava diameetri kallutatud hindamiseks. Järelikult tunnistab seaduseelnõu ettevalmistanud Keskkonnaministeerium, et surve raiet lubavate kriteeriumite kallutatud moonutamiseks on olemas. Sellise surve olemasolul on loogiline, et lubatud vea piires hakatakse „eksima“ ka kuusikute vanuse määramisel, et peenikesed ja praeguste kriteeriumide järgi keskealised kuusikud hakkaks vastama uuele alandatud raievanusele. Enne raievanuste alandamist tuleb hinnata ka mõju, mis võib kaasneda kuusikute vanuse kallutatud hindamisega lubatud vea piires, kuid seaduseelnõu ettevalmistaja ei ole seda teinud.

•Seletuskirjast on täiesti välja jäetud kuusikute raievanuste alandamise mõju riigimetsa üldisele raiemahu määramisele , täpsemalt arvestuslangi arvutusele vastavalt metsa korraldamise juhendi paragrahvile 19. Enne kuusikute raievanuste alandamist peab Keskkonnaministeerium arvutama ja esitama seadusandjale riigimetsa majandajate kaupa ka uued küpsuslangid, I vanuslangid, II vanuslangid, ühtlase kasutuse langid ja integraallangid, et seadusandja saaks neid võrrelda 2011. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukavas esitatud raiemahtudega.

•Seletuskirjas esitatud teooria, et kuusikute raievanuste alandamisega võiks kaasneda suurem huvi investeeringuteks metsauuendustesse, on hüpoteetiline ja ilma loogiliste põhjendusteta. Metsakoosluste, eriti pikemaealiste puudega (okaspouud ja kõvad lehtpuud) puistute areng, nende suutlikkus täita oma rolli ökosüsteemis ning sealhulgas ka toota metsaomanikule puidu näol majanduslikku kasu on märksa pikem kui keskmine inimpõlvkond, mistõttu praegu metsast saadav tulu (nii majanduslik kui ökoloogiline) eksisteerib reeglina tänu üle-eelmise põlvkonna otsustele. Senikaua kui praeguses metsamajanduses ei ole näha domineerimas suhtumist, et praegused raiujad on vastutavad järgmise ja ülejärgmise põlvkonna elu-, loodus- ja majanduskeskkonna pärast ning taasiseseisvunud Eesti ajal lagedaks raiutud metsade asemele tekkivate metsade hulgas suureneb väheväärtuslike lehtmetsade osakaal ja väheneb okaspuuenamusega puistute osakaal (sõnastus seaduseelnõu seletuskirjast), ei ole mingit põhjust, et seadusandja teeks veelgi paremaid tingimusi okaspuuenamusega puistute osakaalu vähendamiseks.

•Võtta eelnõust välja §1 punkt 22, mis puudutab kehtiva seaduse §29 lõike 9 muutmist (uue lageraie tegemine uuenemata raiesmikuga piirneval metsaeraldisel).

•Selgitus: Muudatuse vajadus on eelnõu seletuskirjas esitatud puudulikult ning on sisuliselt põhjendamata.

•Eelnõu seletuskirjas on küll mainitud, et erametsaomanikud on senini jätnud 40% metsateatistega kavandatud raietest tegemata, kuid pole mingingit infot sellest, kui palju sellistest juhtudest on olnud kinnistute piiride ääres ning kui palju on sellega tegelikult naabrite majandamist takistatud. Samas on Eestis olemas häid näiteid sellest, et kinnistute piirinaabrid on täiesti teadlikud sellest, et kehtiva seaduse alusel sätestatud piirid võivad piirata teatud juhtudel naabrite metsamajandust ning enne metsateatiste esitamist naabrid suhtlevad omavahel ja leiavad mõlemale poolele sobivad lahendused. Selline naabrite omavaheline suhtlemine on normaalne ja sellise praktika kasutamist tuleb ka seadusandlikul tasandil julgustada, kuid praegune muudatusettepanek soodustab naabrite eraldumist ja üksteisega mittearvestamist. Kui seaduseelanõu algatajal on andmeid selle kohta, et mõned piirinaabrid on teadlikult ja pahatahtlikult üksteise metsamajandust takistanud (sellistele juhtumitele on vargsi viidatud), siis tuleb ka välja tuua selliste pahatahtlike maaomanike hulk, et aduda probleemi ulatust. Samas, kui on olemas andmed piirinaabrite pahatahtlikkuse kohta, siis on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamiseks on õigusriigis olemas teised vahendid. Praegusel moel esitatuna tundub põhjendus pigem seaduslike eeliste loomisena suuremahulistest raietest huvitatud kinnistuostjatele, et nad ei peaks oma piirinaabritega arvestama, kuid mille tulemuseks võivad olla väga suured raiesmikud, millega omakorda kaasnevad probleemid uute tormikahjustuste (suurte raiesmike servades olevad puistud on tuultele avatud) ja raiesmike soostumise näol.

•Metsateatise tagasitoomine. Metsateatis on praegu ainult formaalne nõue ja ei võimalda loodusväärtusi vajadusel kaitsta (nt raiet kinni panna). Säilikpuude nõue võiks olla tulevikus ROHKEM kui 15 tm hektari kohta (praegu on vaid 5 tm/ha kohta). Kinnitatud metsateatis peab olema sisuliselt raiet lubav dokument, nagu see kunagi oli (raie on lubatud ainult pärast seda, kui see on saanud kinnituse “raie lubatud”).

•Paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(8) Elurikkuse kaitseks ja metsa tüpoloogiliste vajakute vähendamiseks võetakse 2020 aastaks range kaitse alla vähemalt 10% salu- ja laanekuusikutest.“Menetluses oleva eelnõuga vähendatakse märkimisväärselt kuusikute lubatud lageraie vanust, mis suurendab ohtu niigi kaitsealadel alaesindatud laane- ja salukuusikute elurikkusele. Praeguse eelnõu seletuskirjas on esitatud üldsõnaline lubadus probleemiga tegelda, kuid eelnõu regulatiivosas see puudub. Ettepanekuga tuuakse kohustus metsa tüpoloogiliste vajakute vähendamiseks seaduse teksti.

• Seadusesse on vaja sisse kirjutada nõue, et kaitsealad oleks liikide jaoks sobilike looduslike koridoridega seotud. Kaitsealade vahel olevaid koridore võiks ka majandada ja aja möödudes võivad need ruumiliselt ka liikuda. Ehk siis saab vanade metsade ühenduskoridoris  metsi lagedaks raiuda tingimusel, kui läheduses on uued sarnase kooslusega metsad vanaks saanud ja kaitsealade reaalne ühendus on sellega tagatud.

Eestimaa Rohelised juhatuse nimel

Aleksander Laane

Züleyxa Izmailova

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga