Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Tallinn jäi taaskord ilma Euroopa rohelise pealinna tiitlist.

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et  siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider  Züleyxa Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Kuni jalgsi või jalgrattaga liikumine on tihti keeruline ja kohati lausa eluohtlik, siis pole ime, et inimesed eelistavad autodega liigelda.

„Oslo edusammud bioloogiliselt mitmekesise ja tervisliku linnakeskkonna rajamises, transpordivaldkonnas ja sotsiaalses integratsioonis on muljetavaldavad“, ütles Eestimaa Roheliste juhatuse liige Kaspar Kurve, “selles valguses on selge, et Tallinnal on käia veel väga pikk tee rohelise linna auväärt nimetuseni.“

Euroopa rohelise pealinna tiitel ei ole lihtsalt medal kaelas, vaid see on märk kvaliteedist ja annab tugeva signaali, et linn võtab vastutuse nii oma elanike kui kogu maailma ees olla jätkusuutliku innovatsiooni esirinnas. Linnade areng on võtmeküsimus meie planeedi ja inimeste tervise tagamisel. “Roheline linn ei tähenda ainult kaudset tervise säästu õhukvaliteedi ja liikuvuse parandamisel, vaid ka otsest mõju näiteks liikluskeskkonnale,” arvab Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu liige liiklusspetsialist Joonas Laks. “Liikluskeskkond peab olema üheselt mõistetav ilma ülereguleerimiseta.

Linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!”

Seoses Tallinna elaniku- ja elukeskkonnavaenulikkusega on Eesti Roheline Liikumine alustanud isegi kohtuasja, mille kohta täpsemalt saab lugeda Hooandjas loodud rahakogumiskampaania juures “Ingliranna ja Russalka pargi kaitseks

Erakond Eestimaa Rohelised

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga