Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama

Refereeritud Postimehe ja BNS-i artiklist, mille leiad SIIT.

Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli esmaspäevases eriraportis.

Kliimapaneeli välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud paneeli liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.

Ühe olulisema sõnumina tuuakse välja, et uusimate teadusandmete põhjal tuleks temperatuuri tõus hoida mitte kahe kraadi piires, nagu seni arvatud, vaid soojenemist tuleks üritada hoida koguni allpool 1,5 °C. Sõltuvalt vaadeldavast looduslikust parameetrist võib pool kraadi väiksem soojenemine tuua kaasa kuni kümme korda kergemad tagajärjed.

«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 °C piires hoidmisel võrreldes 2 °C-se muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümber hindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.

Samas näib, et 1,5 °C sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema.

«Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030-2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos,» märgiti «suure tõenäosusega» Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraportis. Seejuures on keskmine temperatuur juba praeguseks tõusnud ligikaudu 1 kraadi võrra üle tööstuspöörde eelse keskmise.

Raportis antakse aru, et vajalikud drastilised muutused saavad olema väga kallid, kuid võimalus olukorda parandada on praegu veel olemas.

«Globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini Celsiuse järgi on vaja kiireid, kaugeleulatuvaid ja pretsedendituid muutusi kõigis ühiskonnaelu valdkondades,» märgitakse Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) avalduses.

Mõistagi on raport kiretus tehnilises stiilis, kuid ometigi sisaldub selles peaaegu meeleheitlik pakilisus.

«Õigupoolest tahaksid teadlased ehk kirjutada suurtähtedes: «Hakake kohe tegutsema, idioodid!», aga peavad seda sama ütlema faktide ja numbrite kujul. Seda nad ongi teinud,» ütles raporti väljaandmisele eelnenud läbirääkimisi jälginu Greenpeace’i esindaja Kaisa Kosonen.

Et omada vähemalt 50/50 võimalust 1,5 kraadi lae piiresse jääda, peab maailm 2050. aastaks muutuma «süsinikneutraalseks», lisavad kliimaeksperdid.

«See tähendab, et iga atmosfääri paisatud tonn CO2 tuleb tasakaalustada tonni CO2-ga, mis sealt vähemaks võetakse,» ütles raporti koordineeriv autor Myles Allen, kes juhib Oxfordi ülikooli kliimauuringute programmi.

Raporti olulisust ja selles sisalduvate eesmärkide pakilisust tunnistas ka ÜRO peasekretär Antonia Guterres, kes kordas Twitteri vahendusel sõnumit, et muutuste vastu võitlemiseks on vaja kiiret, pretsedenditut ja kollektiivset panust igas valdkonnas ja et enam ei tohi aega raisata.

Raportiga saab lähemalt tutvuda siin.

Eestimaa Rohelised juhatuse koosolek Tallinna Botaanikaaias 3. juuni 2017 (foto: Züleyxa Izmailova)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.